Áleýmet

QANDASTAR TÝRALY QANShA AITSAQ TA AZ

Eline asyǵyp, týǵan jeriniń topyraǵyn ıiskeý baqytyna ıe bola almaı júrgen qandastar qanshama. Olar qaı jerde júrse de Otanyna oralý múmkindigin kútýden esh jalyǵar emes. Osyndaı asqaq armanmen Qazaqstanǵa Qytaıdan sonaý Táýelsizdikke bet burǵan jyldary oralǵan Erbolat Shámshárip búginde «Qulystaı» JShS-i kásipornynyń dırektory. Taıaýda biz Erbolat aǵamen oralmandar máselesi jóninde áńgimelesken edik.

– Erbolat aǵa, búginde qandastarymyzdyń Otanyna kelý qarqyny qalaı?

– Kez kelgen shettegi qandasymyz óz eline, týǵan Otanyna kelýge asyǵady. Bul olardyń kópten kútken asyl armany. Onyń ústine myna ósip kele jatqan urpaǵy óz elinde bilim alyp, óz tilinde sóılese eken deıdi. Sondyqtan da keıbir qandastar kvotaǵa da, eshteńege qaramastan ózderi kelýge talpynyp, armandaryna jetip júr. Biraq kelýin kelse de, biraz qıynshylyqtarǵa tap bolady. Eń úlken qıynshylyq – turǵyn úı máselesi. Áıteýir, ózimen ala kelgen azyn-aýlaq qarjysyna páter jaldap, ómir súrip jatqandary kóp. Eger kvotaǵa qaraımyn dese, Otanyna kesh oralý qaýpi taǵy bar.

– Al Qytaıdaǵy qandastarǵa bıyl qansha kvota bólindi?

– О́te az. Kóbinese О́zbekstan qazaqtaryna kóp bólinedi, olarǵa bıyl kvota 11 myń otbasyǵa kózdelse, Qytaıdaǵy qandastarǵa bar bolǵany 1065 otbasyǵa bólingen. Qytaıda resmı derek boıynsha 1,5 mln. qazaq bar. Naqtyraq aıtsaq, 2 mln.-nan asady. Eger olardy tez arada kóshirip almasaq, erteń olar kópke jutylyp ketýi ǵajap emes.

– Sonda munyń ózine iligý qıynnyń qıyny boldy ǵoı…

– Rasynda da solaı. Máselen, mınıstrliktegiler jylda kvotanyń sanyn kóbeıtip-aq keledi. 2005-2007 jyldar aralyǵynda Otanyna keletin otbasynyń sany 15 myńǵa jetipti. Biraq, munyń ishinde de paraqorlyq pen sybaılas jemqorlyqtyń tamyry jaılap barady dep estımiz. Bul 15 myń kvotany ár eldegi qandas-baýyrlarǵa bólgende, keıbirine jetpeı de qalady. Az. Ár otbasynda eń keminde 7-8 jannan bolady ǵoı.

– Otbasynyń árbir múshesine beriletin 700 dollarlyq járdemaqy jetedi dep oılaısyz ba?

– Jetpeıdi. Máselen, bul aqshany jan basyna shaqsaq, shamamen 3-4 myń dollardaı bolady eken. Mynandaı, qymbatshylyq kezde buǵan úı turmaq, jer de ala almaısyń. Ásirese, Almaty qalasynda keıingi kezderi jer máselesi kúıip turǵany anyq. Sondyqtan ár adam basyna beriletin osy járdemaqyǵa 350 dollardan ıpotekaǵa qol jetkizse de jaqsy bolar edi. Biraq máseleniń bul jaǵyn qarastyryp jatqan eshkim joq. Kvotamen kelgen oralman osyndaı kúı keship júrgende, óz kúshimen kelgen oralman baspanaǵa, ne tıtteı jerge ıe bola ala ma, oılańyzshy?

– Olar kúnin qalaı kórip júr?

– Qudaıǵa shúkir, Qytaıdan, Mońǵolııadan kelgen kez kelgen oralman bilimdi, bilikti maman. Sondaı-aq, olardyń ishinde qolóner buıymdarynyń túr-túrin jasap, salt-dástúrdi de ulyqtap júrgenderi barshylyq. Qazaqta «Kásibiń– násibiń» demeýshi me edi, mine, osy qoldan kelgen ónerin paıdalanyp, satyp, aqsha qylyp, bala-shaǵasyn asyrap keledi. Senbeseńiz, Jetisý óńirine qonys tepken oralmannyń bári orystanyp bara jatqan jerlerdi qazaqılandyryp, bizdiń ata-babadan kele jatqan dástúrimizdi jalǵastyryp júr. Munyń ózi elimizge qosqan bir úles.

– О́zińiz Otanyńyz – Qazaqstanǵa qashan keldińiz?

– Qazaqstanǵa 1988 jyly kelsem de, resmı túrde 1990 jyly kelgen bolyp eseptelemin. Áý basta Shanhaıda bilim alyp, aspırantýrany bitirip, osynda tájirıbemdi tolyqtyrýǵa keldim. Ol kezde keńestik dáýirdiń áli de bolsa, jasap turǵan shaǵy. Qazirgideı oralmandardyń Otanyna at basyn tireýi múmkin emes bolatyn. Kóbinese zııalylar ǵana týǵan jerine kelý baqytyna ıe boldy. Shúkir, táýelsizdik alǵaly beri elimizge shamamen 480 myńnan astam adam kóship kelipti.

– Estýimizshe, oralmandar arasynda da Otanyna oralǵany úshin ókinetinder kezdesedi eken…

– Ábden bir jerge eti úırenip, qany sińisip ketkennen bolar, keıbir qandastar elge kelgende óz ornyn taba almaı qınalyp qalady. Onyń ústine alaıaq pen qýlarǵa aldanyp jatatyndary bar. Olar isker, bilimdi adamdar bolǵanmen, ortaǵa beıimdelmegendikten, ásirese, jemqorlyq jaǵdaıǵa, tosqaýyldarǵa kezigip, júrekteri shaılyǵyp jatady. Kim biledi, sodan da jersinbeýi múmkin. Ár túrli jaǵdaı kezdesip jatady ǵoı. Máselen, 2000 jyly mejeli ýaqytynda baspanaǵa ıe bola almaǵan oralmannnyń birazy kelgen jerine qaıtýǵa májbúr bolypty. Buǵan kináni qaıdan izdeımiz? Árıne, bul da oralman máselesiniń der kezinde sheshilmeı, qordalanyp qala berýinen týady. Áıtpese, «elim, Otanym» dep talaıdan arman etken mekenin tastap, qaıta ketý qıynnyń qıyny.

– Osy ýaqytqa deıin elimizde úsh quryltaı ótti. Sizdińshe, osyndaǵy kóterilip jatqan máseleler aıqyn ba?

– Shyny kerek, bul quryltaıdyń bireýine de qatysqan joqpyz. Tipti, ózim biletin Qytaı, Mońǵolııadan kelgen zııaly azamattar da barǵan joq. Alǵashqy eki quryltaıda kóterilgen másele sóz kúıinde qalyp qoıǵanmen, keıingi úshinshi quryltaıda Elbasynyń tapsyrmasymen arnaıy baǵdarlama qabyldanǵanyn bilemiz. Osy 2005-2007 jylǵa arnalǵan baǵdarlama aıasynda sheteldegi qandastardy qoldaý maqsatymen túrli mádenı, ǵylymı, ekonomıkalyq baılanystardy damytý basty nazarǵa alynǵan syńaıly. Eger bul oryndalyp jatsa, sheteldegi baýyrlar úshin de, Otanyna oralyp jatqan oralmandar úshin de úlken járdem.

– Elbasynyń sońǵy quryltaıda «Oralmandardyń basty maqsaty – Qazaqstannan birdeńe dámetý emes, birdeńe berý bolsyn» degenin estigen shyǵarsyz. Siz Otanyńyzǵa ne berip júrsiz?

– Biz elge oralǵanda alaqanymyzdy jaıyp, jáı kelgen joqpyz. О́zimizben birge kóp ınvestıııa ala keldik. Týra sol qarjymen qazirgi Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń ǵımaratyn saldyq. Odan keıin eshkimge aýyrtpalyq salmaı, óz múmkindikterimizge súıene otyryp, «Qulystaı» JShS-i kásip ornyn ashtyq. Ol úshin «Igilik» kompanııasynyń prezıdenti Bolathan Kákenulyna aıtar alǵys sheksiz. Bul bizge úlken mektep desem artyq emes. Biraz jyldan beri osy jerdegi bazardyń suranysymen qurylys materıaldaryn ýaqytynda jetkizip otyrdyq. Qudaıǵa shúkir, qazir 20-dan astam oralmandy jumyspen qamtamasyz ettik. Sodan 2004 jyldan beri Keden tekserýinen ótip, biraz shoıyn radıator ákeldik te, 2005 jyly jumys toqtap qaldy. Sebep, kedendegi orynsyz kedergiler aldymyzdan kóldeneń shyǵa berdi.

– Ol qandaı kedergi?

– Osy bıznespen aınalysatyn oralmandar ortaq pikirge kelip, zań jolymen jumys isteımiz dep, ústimizdegi jyly shoıyn radıator zaýytymen kelisip, temirjol arqyly taýar ótkizýge kelisimge keldik. Odan Almaty qalasyna munyń eki vagony keldi de, KazTorg qoımasynda turdy. Barlyq qujat tolyq kórsetilse de, keden qyzmetkerleri: «Kitapqa túspegen zań, ıaǵnı, ózderiniń «janqaltasynda» ǵana jazylǵan zań bar, ol «ýslovnaıa ena» dep atalady. Onyń baǵasy 1,08$/kg bolyp esepteledi, al, aqsha berseń «ýslovnaıa ena» alyp tastalynady», – deıdi. Bul keden qyzmetkerleriniń para alýyna jasalǵan qolaıly joldyń bir túri emes pe? Eger de bul buıryq elge paıdaly bolsa, nege ashyq túrde aıtylmaıdy, nege baspasózde jarııalanbaıdy? Biz osy ýaqytqa deıin kedendik tarıf boıynsha jumys istep kelemiz, nege joǵarydaǵydaı qupııa buıryqtardy biz bilmeımiz. Osynyń anyq-qanyǵyn bilý maqsatymen bul máseleni hat túrinde QR Ekonomıkalyq jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jónindegi agenttigine, Joǵarǵy sotqa, Prokýratýraǵa joldadym.

– Nátıjesi ne boldy?

– Hatymdy baspasóz ben teledıdarǵa joldaǵanymdy da ashyq aıttym. Bul Qazaqstandaǵy shaǵyn bıznestiń damýyna aıtarlyqtaı kedergi ákeledi. Isker aǵaıyndardyń baılanys ornata almaýynyń sebebi, bizdiń shaǵyn jáne orta bıznestiń durys jolǵa qoıylmaýynda. Janaıqaıym aıaqsyz qalǵan joq. Joǵarydaǵy aıtqan mekemelerden jaýap kelgennen keıin ózderi-aq shaqyrdy. Osy hattyń arqasynda qoımada turǵan zatymyzdyń kúndelikti aqshasyn ǵana tólep, qaıtaryp aldyq. Biraq biz úshin bir bul emes, salynatyn salyqtyń kóptigi de bitpes jyrǵa aınaldy. Salyq kodeksinde oralman jeke tólqujatyn alyp, jeke kásipker retinde tirkelse, salyq tóleýden bosaty¬lady jáne Jer kodeksiniń 46-babyna sáıkes olarǵa jeke sharýashylyǵy, óndirisi úshin jer telimderi beriledi degen bos sóz bolyp qaldy. Qolynyń ebi bar, is jasaı alatyn, kásippen aınalysyp, onyń tilin bilip qalǵan oralman óz Otanynda el qatarly kúnin kórip, bala-shaǵasyn asyraıyn dese, osy salyqtyń qunynan attap basa almaıdy.

– Qazaqstanǵa kelý kezindegi qıynshylyqtar men azamatty alýdaǵy kedergilerge toqtalyp ótseńiz?

– Buryn Qytaı tólqujat bermeıdi dep qınalatyn bolsaq, qazir vıza máselesi kúrdelenip barady. Úrimshidegi elshilikte qujat alý úshin 3-4 aı buryn kezekte turǵandar bar. Tipti, qandastardyń kóbi sol jerde tósenishin tósep, jata-jastana kútýden jalyǵar emes. Elimizde bilim alǵysy keletin jastar da áli kúnge deıin sol vızasyn ala almaı ýaqytyn óltirip jatyr. Jaqynda Qytaıǵa jolym túsip edi. Sonda qýanǵanym, vıza quny arzandapty, 40-60 ıýan shamasynda. Buǵan da táýbe dep otyrǵan halyq Qazaqstannan bireý-mireý kelipti dese, qazaq halqynyń jaǵdaıyn surap, shyr-pyr bolady. Siz aıtpasańyz da, О́skemen, Semeı, Almaty, Taldyqorǵan tóńireginde qandaı aýdan, aýyl bar ekendigin kórmeı-aq bilip otyr. О́ıtkeni, olardyń áńgimesiniń negizgi aýany – Qazaqstan, qazaq eli týraly. Onyń ústine kúnderdiń kúninde bara qalsaq, mal, egin sharýashylyǵy jáne shaǵyn bıznespen aınalysýǵa qolaıly jerden qonys tepsek deıdi.

– Negizinen Soltústik óńirdi qazaqılandyrýǵa baılanysty oralmandarǵa kvotany kóbine-kóp osy aımaqqa berip jatady. Al qandastar bolsa, qazaq tyǵyz qonystanǵan Almaty, Ońtústik Qazaqstan, Jambyl oblystarynda tútinin tútetkisi keledi. Osyǵan ne aıtasyz?

– «Anda bar, munda kel» degen olarǵa qıyn tıedi. Oralman elimizde ústemdigin áli júrgizip turǵan orys tilin bilmegendikten de, biraz ábigerge túsedi. Ony óz basymnan da talaı ótkizdim. Eger de jer telimi nemese baspana beriletin bolsa, odan qashýdyń keregi joq sııaqty.

– Másele kvotany alǵannan keıin, qaıta aryz jazyp, «osy qalaǵa nemese aýdanǵa kóshsem» deıtinderde bolyp tur ǵoı…

– Estýimshe, mundaı jandar bar. Ata-babadan mıras bolyp kelgen salt-dástúrdi berik ustanǵandyqtan, sol qazaqılyqqa jaqyn týys-baýyrlarmen aralasqandy jón kóretin bolýy kerek. Ár elde ár túrli beıimdik orta. Ony tappaǵan adam jersinbeıdi de. Biraq Qazaqstannyń qaı qalasynda bolsyn, bastysy – eńbek etseń, ómir súrýge jaǵdaı bar.

– Qytaıda qazaqtyń tili óship jatqan joq pa?

– Joq. О́zim de qytaısha oqydym, qytaı tilinen sabaq berdim. Biraq osyndaǵy qazaq tilin myqty bilemin degenderdiń qalpaǵyn shyr aınaldyra alatyn qaýqarym bar. Qytaıdaǵy qazaq ózge tildi úırense de, óz tilinde taza sóıleıdi. Myna elimizdegi jańa qazaqtar sekildi sóz arasyna basqa tildi múlde aralastyrmaıdy. Sol sııaqty Úrimshide 2 telearna (Shyńjan–1, Shyńjan–2), jáne ondaǵan basylymdar taza qazaq tilinde shyǵyp habar taratady. Tipti, aqparat quraldarynyń jarnamasyna deıin qazaqsha. Sondaı-aq, jaqynda Úrimshide ótken Almaty kúnderi de óz deńgeıinde shyrqalyp, qazaq eliniń birligin dáleldegendeı boldy. Halyq dán rıza. Mine, bul da aradaǵy mádenı-rýhanı kópir sekildi uıymdastyrylǵan shara.

Bárimizge belgili, Qytaı da jahandaný saıasatyna kóship keledi. Bilim oshaqtary aralas tildilikke baǵyttalý ústinde. Sońǵy jyldary bul elde qazaq, uıǵyr, hanzý tilindegi mektepterdi bir jerge toptap, shoǵyrlandyryp jatyr. Biraq olardyń synyptary bir bolǵanmen, mektebi bir. Árıne, budan keıin til de shubarlana beretinine kúmán joq.

– Jaqynda ǵana Qytaıda boldym dedińiz. Qandas-baýyrlardyń elge aıtar qandaı sálemi bar eken?

– Sol barǵannan ketkenge deıin suraıtyny eldiń ahýaly, turmysy. О́zderi aıdalada júrse de, qazaqtyń birligin, tynyshtyǵyn tilep otyrady. Olar Qytaıda ómir súrgenmen, bala-shaǵasynyń keleshegi Qazaqstanda ekendigine senimdi. Sondyqtan da qandastardy mazalaı¬tyn bir ǵana muń bar. Ol – Otanǵa qoldaǵy baǵyp, ósirip otyrǵan malymen birge kelsek eken degen ótinish. Ár otbasynyń eń keminde 500 bas maly bar. Al ony sol jerde satsa, aqsha bolmaı qalady. Eger osy bar malymyzben kelýge múmkindik bolsa, Úkimetten eshteme suramaımyz, óz kúnimizdi ózimiz kóremiz deıdi.

Áńgimelesken Dınara Myńjasarqyzy

turkystan.kz

Osy aıdarda

Pikir ústeý

Close