Jańalyqtar

Qazaq velosportynyń bir dáýirdegi beınesi

Qazaq velosport tarıhyn bir ǵana maqala tóńireginde aıtyp túgesý múmkin emes. О́ıtkeni taqymy ertoqymǵa qajalǵan kóshpeli qazaqtyń velosıped deıtin temir tulpardyń jalyna qol salǵanyna bir ǵasyrdan astam ýaqyt bolypty. Elimiz tutas ǵasyr boıyna ǵalamnyń ǵalamat básekelerinde ózine tán básiresinen qaǵylyp kórgen joq. Iá, «biz jeńiske birge jettik» degenmen jekelegen tulǵalardyń arqasynda eńseli belesterdi eńsere aldyq. Al olar jaıly sóz qozǵaý búgingi urpaqtyń asyl mindeti.

Sondaı tulǵalardyń biri velosporttan Qazaqstannyń tuńǵysh álem chempıony (1989), KSRO eńbek sińirgen sport sheberi (1989), Medıson jarysynda (1988, 1989) jáne toptyq jarysta (1985, 1986, 1989) Odaqtyń bes dúrkin chempıony, birneshe dúrkin kúmis jáne qola júlde ıegeri Marat Qýanbaıuly Satybaldıev:

Sekııaǵa jazylyp sý jańa sporttyq velosıped tizgindegen kórshi balaǵa qarap qyzyqtym. Onyń ústine sekııadaǵylarǵa velosıped tegin beriledi.

1982 jyly Qyzylorda quramasymen Almatyǵa barǵanda men alǵash ret velotrektiń ne ekenin kórdim. Bastapqyda qorqynysh boldy, alǵashqy jarystyń ózinde jarys máresine ekinshi kelgenim maǵan senim uıalatty. 1982 jyly Máskeýde ótken halyqaralyq jarystarda komandalyq esepte úshinshi oryn aldyq. 1984 jyly Krylatskııde (Máskeý) trekte birinshi ret óner kórsetken kezde, KSRO ulttyq quramanyń jattyqtyrýshylarynyń nazaryna ilindim. Búkilodaqtyq jarysta 4-shi orynǵa ıe boldym.

1985 jyly Klaıpedada (Latvııa) KSRO chempıonatynda toptyq jarysta jeńiske jettim, Keńes Odaǵynyń alǵashqy altyn medalin jeńip aldym. Al qarasha aıynda lıtvalyq shabandoz ekeýmiz alǵashqy halyqaralyq jarystarǵa qatysyp bastadyq. Sol jyldary tipti soıalıstik elderge barlyǵyna ruqsat berilmedi, tek iri partııa jetekshileri, áıgili sýretshiler men úzdik sportshylar kapıtalıstik elderge baratyn. Velosporttyń arqasynda maǵan shetelge jol ashyldy. Franııaǵa! Oılap kórińizdershi?! Áýejaıdaǵy átirdiń hosh ıisi áli esimde. Keshki Parıjde serýen jasap, máńgi umytpastaı áser alǵan edim. Sodan keıin shetelge saparlar ádetke aınaldy.

Jeńis joly. M. Satybaldıev KSRO quramasynda 1986-1990 jyldary óner kórsetti. Osy ýaqyt ishinde onyń basty básekelesi Marat Ganeev boldy. 1986 jyly Kolorado Sprıngs qalasynda ótken Álem chempıonatyna da ekeýi birge qatysty.

Bul chempıonat 1986 jyly AQSh-ta ótti. Ár elden eki qatysýshy óner kórsetti. Men Odaq chempıony retinde bardym, M. Ganeev vıe chempıon retinde. Basshylyq bizge bylaı dedi: jarystyń jartysy, ıaǵnı shamamen 70-75 aınalym dara júremiz, sodan keıin upaıy azy kóbine kómekke aýysady. Nátıjesinde, qashyqtyqtyń birinshi jartysynda biz basqa elderdiń ókilderimen ǵana emes, bir-birimizben de básekeles boldyq. Iaǵnı ekeýmiz de kóp kúsh jumsadyq. Jarystyń ortasynda Ganeevke qaraǵanda sál kóp upaı jınaǵandyqtan, ol maǵan kómekke keldi. Biraq sol kezde men de, ol da sharshaǵandyqtan, nátıjesinde men tórtinshi orynǵa ıe boldym. Keıin 1987 jyly Odaq chempıonatynda Ganeev jeńiske jetti. Men-ekinshimin. Álem chempıonatyna Avstrııaǵa taǵy da Maratpen birge bardyq. Ol keńestik velosport tarıhyndaǵy trektegi toptyq jarysta alǵashqy Álem chempıony atandy. 1988 jylǵy KSRO jazǵy chempıonatynda Seýldegi olımpıadaǵa irikteý ótti. Marat fınalda jeńip, Olımpıadaǵa qatysyp úshinshi oryn aldy. 1989 jyly KSRO birinshiliginde men jeńiske jetip, Álem chempıonatyna Franııaǵa  qazaqstandyq Vadım Kravchenkomen birge bardyq.

Meniń bar qorqynyshym Lıonda Vadım fınalǵa shyqpaı qala ma dep qatty ýaıymdadym. Degenmen Kravchenko fınalǵa ótip, maǵan altyn alýǵa kómektesti. Sol Álem chempıonatynda sońǵy onjyldyqtaǵy myqty nemis sprınteri – Erık abel óner kórsetken. Jeńiske jetken kezde, basynda ne bolǵanyn tolyq túsinbedim. Álem chempıony ekenime sene almadym! Máskeýde Marat Ganeevpen qonaqúıde otyrǵanda: «Men júz paıyz senimdimin, sen Lıonda  jeńe almaısyń», – degen edi. KSRO tarıhynda trektegi toptyq jarysta jalǵyz Álem chempıony bolǵysy kelgen-aý. Men bolsam, tarıhta esimim qalatynyn tipti sezinbedim, degenmen Ganeev pen menen basqa osy baǵdarlamada keńestik shabandozdardan eshkim jeńiske jetken joq. Osy jeńisim úshin maǵan Almatydan bir bólmeli páter berdi. Alǵash ret KSRO chempıony atanǵanda Qyzylordadan úsh bólmeli páter bergen.

Sporttyq mansap. Sol 1989 jyly kúzde Latvııalyq bapker alty kúndik trekte kásibı komanda sapynda óner kórsetýge Belgııaǵa shaqyrady. 1989 jyldyń sońynda «Chelek» kásibı komandasymen kelisimshartqa otyryp, bir maýsym  óner kórsetedi. Mansabyn 1991 jyly aıaqtady. Sporttyq mansabyn aıaqtaǵannan keıin, basqa   sportshylar sııaqty óziniń kúndelikti problemalarymen betpe bet keldi. Biraq qıyndyqtarǵa qasqaıa qarsy tura bildi:

Shynymdy aıtsam, 29 jasymda ári qaraı sporttan óz bolashaǵymdy elestete almadym. Múmkin, sál úzilis jasap, sodan keıin oralý kerek pa edi… biraq sol kezde mansabymdy aıaqtaıtyn sát kelgenin túsindim. Áıtse da ári qaraı ne isterimdi bilmeı júrdim – óıtkeni buǵan deıin 15 jyl boıy men úshin oılanyp,  meniń ómirimdi josparlap otyrǵan  júıeniń bir bóligi boldym. Maǵan  bıznespen aınalysýdy usyndy.  

Biraq saýda jasaýǵa uıalatynmyn, tanystar kórip «Álem chempıony saýda jasap bazarda otyr» dep aıta ma dep  jasyrynyp júrdim. Biraq eger men uıalsam, meniń otbasymdy kim asyraıdy dep oılandym? 1 jyl boıy Qyrǵyzstanǵa qatynadym. Sodan soń Qytaıǵa, Quljaǵa bardyq. 1992 jyly baraholkadan Abaı jáne Pravda dańǵyldarynyń qıylysyndaǵy Almaty bazaryna kóshtik. Men Túrkııaǵa, Qytaıǵa, Pákistanǵa bet aldym. Osy ýaqytta meni jattyqtyrýshy bolyp jumys isteýge shaqyrǵan, biraq jalaqysy jas otbasy úshin az bolǵandyqtan bas tarttym. 1993 jyly avtobızneske aýysyp, Germanııadan kólik tası bastadyq. Basynda kólikter tez satylǵanymen, ári  qıyndaı tústi. Osylaısha bazarǵa qaıta oraldym. 1996 jyly bazardan ketip, burynǵy «Voentorg» dúkenine kóshtik. О́mirde nebir qıyn kezder ótti, biraq qazir bári oıdaǵydaı, eshnársege ókpem joq.

Qazirgi qalpymdy saqtaý úshin taý velosıpedin satyp alýdy oılap júrmin. Keıde áli kúnge deıin startqa keshigip, bir jerge bara jatqandaı asyǵyp, jarysty qalaı jeńemin dep júrgen túster kóremin… dep óziniń eńbek jolyn esine alady.

Búginde qazaq velosporty aldyńǵy aǵa býyn Marat Qýanbaıuly men ini býyn Aleksandr Vınokýrov syndy chemıpondarymyzdyń eren eńbegi men tókken teriniń nátıjesinde zańǵar shyńǵa kóterildi. Velosportqa laıyqty izbasarlar daıarlaý maqsatynda «Astana Qazaqstan Team» komandasy quryldy. Munyń barlyǵy velosport mektebiniń irgesin qataıtýǵa negizdelgen alǵy sharttardyń biri. Mine, osyndaı urpaqtar sabaqtastyǵynyń arqasynda daryndy shabandozdarymyz álemdik velododalarda el namysyn qorǵap, baıraǵymyzdy bıikterden túsirmeı keledi.

«Astana» kásibı sport klýbynyń bas seriktesi – «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ, quryltaıshysy – Týrızm ındýstrııasy men sportty qoldaý qory

Oralbaı MERGENBAIULY

Osy aıdarda

Pikir ústeý

Close