Zańger keńesiQuqyq

EŃ KО́P SURALATYN SAÝALDAR

Qazirde jedel jeli baılanysy (8778 808 77 08) arqyly óz muqtajdyǵyn, zańsyz árketterdi zańger keńesimen sheship alatyn múmkindikter bar. Osyǵan oraı bizge habarlasqan halyqtyń eń kóp qoıylar saýaldaryna kezek bersek. Eń kóp suralatyn saýaldar áli de jalǵasyn tabatynyn, sizder suraq qoıý arqyly júzege asatynyn eskerte ketkimiz keledi.

1 saýal. Etnıkalyq qazaq stýdentterge JOO arqyly azamattyqa ótý tártibi
Jaýap: QR Kóshi-qon zańynyń 33-babynda kórsetilgendeı:
Qazaqstan Respýblıkasyna bilim alý maqsatymen kelgen etnıkalyq qazaqtar oqýǵa túskennen keıin: 1) tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi, joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý mekemeleriniń jataqhanalarynda ýaqytsha tirkelýge; 2) turaqty turýǵa jáne jeńildetilgen tártippen (tirkeý tártibimen) Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyna qabyldaý týraly ótinishhat berýge quqyǵy bar.
2 saýal. Oralman kýáligi barlarǵa jeńildetilgen áleýmettik kómekter
Jaýap: QR zańnamasyna sáıkes Oralmandardy beıimdeý jáne biriktirý ortalyqtaryndaǵy tegin beıimdeý jáne biriktirý qyzmetteri, olar mynalardy qamtıdy:
• aqparattyq jáne anyqtamalyq qyzmetterdi usyný;
• aýdarma boıynsha qyzmetterdi kórsetý;
• jumysqa ornalastyrýda, kásibı daıyndyqta, qaıta daıarlaýda jáne biliktilikti arttyrýdaǵy kómek;
• Qazaqstan Respýblıkasy tarıhy, mádenıeti jáne dástúri boıynsha, zańnama negizderine jáne shaǵyn bıznesti ashý boıynsha oqytý kýrstaryn ótkizý;
• ár túrli mádenı is-sharalardy ótkizý;
• quqyqtyq kómek kórsetý (keńester, konsýltaııalar berý jáne oralmandardy qabyldaý, azamattyq, áleýmettik járdemaqylardy alý óńirlik kvotasyna engizýge tirkelý, ótinish berýde kómek kórsetý);
• qazaqstandyq azamattyq alý jáne qujattandyrý máselelerine járdemdesý;
• tegin medıınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemin alýǵa járdemdesý;
• memlekettik jáne orys tilderin oqytý;
• memlekettik ataýly áleýmettik kómekt alýǵa járdemdesý;
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń densaýlyq saqtaý salasyndaǵy zańnamasyna sáıkes medıınalyq kómek;
3. Tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi jáne joǵary bilim berý baǵdarlamalaryn iske asyratyn bilim berý uıymyna oqýǵa túsý kezinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn mólsherde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmaıtyn ulty qazaq tulǵalar úshin qabyldaý kvotasy kózdeledi.
4. Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarymen teń áleýmettik qorǵaý.
5. Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasyna sáıkes jumyspen qamtýǵa járdemdesý.
3. saýal Etnıkalyq qazaqtardyń QR JOO-na túsý tártibi
Jaýap: QR Kóshi-qon zańynyń 33-babynda kórsetilgendeı:
Bilim alý maqsatynda keletin kóship kelýshilerdiń kelýine vızalardy kámeletke tolmaǵandar úshin ata-anasynyń nemese qamqorshylarynyń, qorǵanshylarynyń kelisimimen qabyldaýshy bilim berý uıymynyń ótinishhaty negizinde aıqyndalatyn bir jyldan aspaıtyn merzimge oqý ornynyń nemese bilim berý jónindegi ýákiletti organnyń qoldaýhaty negizinde Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrligi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń shet elderdegi mekemeleri beredi.
Bilim alý maqsatynda kelgen kóship kelýshilerge ýaqytsha turýyna arnalǵan ruqsatty qabyldaýshy bilim berý uıymynyń qoldaýhaty negizinde aıqyndalatyn oqý merzimine oqý ornynyń qoldaýhaty negizinde ishki ister organdary beredi. Iaǵnı sizdiń ata-anańyzdyń kelisimimen, siz túspekshi bolǵan JOO nyń qoldaýhatyn ala otyryp, SIIM nemese QR shet eldegi mekemeleri arqyly vıza jasata alasyz. Al ýaqytsha turýǵa arnalǵan ruqsatty ishiki ister organdary beredi.
4 saýal. Oralman kýáligin tapsyrý tártibi
QR kelgen kúnen bastap 5 kún ishinde Kóshi-qon basqarmasyna qujattaryn tastap, ótinish qaldyrady. Eger bes kúnen asyp ketse QR zańy boıynsha aıyppul tóleıdi. Al oralman kýáligin alý úshin “Oralmandar mártebesin berý qaǵıdasyn bekitý týraly” Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń 2013 jylǵy 22 shildedegi № 329-ó-m buıryǵy boıynsha
1) ómirbaıan (erkin nysanda); 2) otbasy otaǵasynyń, sondaı-aq otbasynyń árbir múshesiniń mólsheri 3h4 santımetr 2 fotosýreti; 3) qazaq nemese orys tilderinde notarıat kýálandyrǵan aýdarmasymen ótinish berýshi men onymen birge qonys aýdarǵan onyń otbasy músheleriniń jeke basyn kýálandyratyn qujattardyń (sheteldik pasporttyń ne azamattyǵy joq adam kýáliginiń, kámeletke tolmaǵan balalardyń týý týraly kýáliginiń) kóshirmeleri; 4) ótinish berýshiniń Qazaqstan Respýblıkasy egemendik alǵan kezde Qazaqstan Respýblıkasynan tys jerde turaqty turǵanyn dáleldeıtin, sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasynan tys jerde týǵan ulty qazaq balalaryna qujattardyń kóshirmeleri.
5. Saýal Azamattyq alýdyń jeńildetilgen tártibi
Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyna qabyldaýdyń ońaılatylǵan tártibine mynalar kiredi:
* Reseı Federaııasy, Qyrǵyzstan Respýblıkasy, Belarýs Respýblıkasynyń azamattary úshin.
*Qazaqstandyq azamat ne azamatshamen nekege otyrǵan shet eldik azamat ne azamatshalar úshin.
*Turý merzimine qaramastan zań negizinde QR aýmaǵynda turaqty turatyn oaralmandar úshin.
*Jappaı saıası qýǵyn-súrginniń aqtalǵan qurbandary;
turý merzimine qaramastan zańdy negizde QR aýmaǵynda turaqty turatyn olardyń erikinsiz azamattyǵynan aıyrǵan nemese azamattyǵynyń kúshi joıylǵandardyń urpaqtary úshin.
*Qazaqstanda JOO bilim alyp jatqan, etnostyq qazaqtar úshin.
Joǵarydaǵy azamattar úshin QR zańnamasynda ońaılatylǵan talaptar men zańda kórsetilgen merzimde azamattyq alyp shyǵa alady.
6. saýal Oralman mártebesin berý týraly ótinishti týystary arqyly berý
Oralman mártebesin berý jáne (nemese) oralmandardyń kóship kelý kvotasyna engizý týraly ótinishti otbasynyń kámeletke tolǵan músheleriniń biri jeke ózi ýákiletti organnyń aýmaqtyq organyna beredi.

7. Saýal. Oralman kýáliginiń ýaqyty ótip ketken jaǵdaıda
Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn ońaılatylǵan (tirkeý) tártippen alý maqsatynda Almaty qalasynda turaqty tirkeýde turatyn etnıkalyq qazaqtar oralman kýáligin alyp, bir jyldyń ishinde jeńildetilgen tártippen azamattyqqa qujattaryn ótkize almaǵan oralmandar, kýáliktiń qoldanys merzimi toqtatylǵan kezden bastap alty aı ishinde uzartýǵa bir ret ótinish bildire alady
Aıta ketetin bir jaıt, oralman kýáligin alyp, 6 aıdan asyp ketken azamattyqqa tapsyra almaǵan qandastarymyz ókinishke oraı osy zańnyn ózgerisine ilinbedi.

Osy aıdarda

1 pikir

Pikir ústeý

Close