JańalyqtarQuqyq

Seń qozǵaldy aǵaıyn, sen de qozǵal

Seń qozǵaldy qandasym, sen de qozǵal!
«Otan ottan da ystyq» – deımiz. Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen qolǵa alynǵan joba da týra osylaı atalady. Buny buǵan deıin de aıtyp ta, jazyp ta júrmiz. Ony uıymdastyrǵan «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi ekenidigin de estigen shyǵarsyz. Másele joba da emes, atqarylyp jatqan naqty ister týraly birer sóz aıta ketýdi jón kórdik.
Jobanyń aty ádemi-aq shynymen. Qazekem de kezinde teginnen tegin aıtapasa kerek mundaı uly sózdi. Alaıda, atqarylyp jatqan iste ońdy nátıje bolmasa, ádemi ataýdan ne qaıyr dersiz? Iá, shynymen bir ǵana uıym qandastar máselesin sheship, rettep, jónge salýǵa quzyreti de, múmkindigi de jetpeıdi. Ondaı quzyrettilik te buıyrmaǵan. Ony buǵan deıingi oralmandar jaıymen aınalysyp, atsalysyp, kúsh-jigerin arnap kelgen uıymdar jumysy kórsetip keledi. Ashyq hat joldaıdy, aryz jazady. Nátıje bar. Biraq, az. Sebebi – qandastar arasyndaǵy sabylǵan qujattyq qıynshylyqtardan ábden qınalǵandary ǵana aryzdanǵanyn, izdengenin eskersek, beı-jaı júrgeni qanshama? Budan tys sabyla-sabyla uıymdarǵa, ókiletti organdarǵa emes, deldaldarǵa júginetinin qosyńyz… Bul másele, úkimet nazaryna jetpeı, jetsede andyzdap barǵan aqparat qaraýsyz qalyp qoıatyny belgili boldy. Sheshilse de, sol naqty jekelegen aryz berýshilerdiń máselesi ǵana rettelip kelgen. Al onyń artynda qanshama qandastyń muńy men muqtajdyǵy jatyr. Qoǵam belsendileri olar týraly aıtyp, jazyp jatyr. Bel sheship kiriskenderi de qanshama? Sóıtsek gáp mynada eken. Mehanızm joq. Kádimgi mehanızm. Oralmandardyń máselesin jik-jikke bólip, top-topqa rettep, zerdelep joǵaryǵa usyna almaı júr ekenbiz. Ult úshin aıanbaı eńbek etip, jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı júrgenderdiń isinde qaıyr bolmaýy da sondyqtan bolyp shyqty. Muny el úshin aıanbaı ter tógip júrgen zańger – Abzal Quspan aıtty. Týra osy – «Otan ottan da ystyq» sharasynyń kezekti bir jıynynda. Qandastardyń basyn qosyp, bazynasyn tyńdaǵan «Adyrnalyqtar» oralmandardy Abzal Quspanmen bet-bet júzdestiridi. Maqsat – máseleni sheshýdiń jolyn qarastyrý edi. Buǵan deıin birlestik ujymy – aýdan-aýdanǵa baryp, kóshi-qon mekemelerine reıdter júrgizip, qandastar máselesin sheshýdiń ár alýan jolyn qarastyrǵan. Jınalǵan aryz-shaǵymdar negizinde QR parlamentine, Almaty oblystyq kóshi-qon basqarmasyna hattar joldap, nátıjege jetýdiń “qıly kezeńderin” bastan keship keldi. Sonyń esebinde keıbiri daıyn turǵan qujattaryn aldy, daıyn bolmaǵandary jergilikti basshylardyń qabyldaýynda boldy. Osynaý jaı ǵana proess kúndelikti ómirde qaıtalanbaıtyny qynjyltty. Ne aıtyp otyr dersiz?… Álgi daıyn bolǵan qujatty qandastardyń qolyna «má mynaýyń» -dep ustata salýǵa erinetin mekemeler bar bolyp shyqty. Nemese saryla kútken qujattyń «Sandyqta qansha jatatynyn» suraý salyp barmaq túgili, esikten qaratpaıtyndary kezdesti. Dál osynyń kesirinen deldal izdep tentireý, tıyn «tyǵatyn tesik izdeý» bastalatyny aıtpasa da túsinikti. «Arman bolǵan» azamattyqtyń bir habaryn bilip berýdiń quny – 5000 tg turatyny da ras endeshe.
Munyń bári ótken shaq. Qandastardyń zań bilmeýi men quzyrettilerdiń quzyretin asyra paıdalanýshylyqtan týyndaǵan máseleler. Onymen kúresip jeńe de, túbine jete de almaısyz. Birlestik retinde aıtyp otyrmyn. Sebebi ondaı másele bireý ǵana emes jáne búgin paıda bolmaǵan. Tamyry tereń, taralymy keń dúnıe. Endi muny úkimet te seze bastaǵandaı. Elbasynyń jemqorlyqpen kúres týrasyndaǵy tapsyrmasyn qatań oryndaýdyń jolyna túsken tárizdi. Oralmandyrdyń taǵdyrymen tike aınalysýdy jón sanapty. Bylaıǵy jerde bul máselemen zańger Abzal Quspan túbegeıli aralasatyn boldy. Buǵan deıin de atsalysqan. Alaıda bul jolǵynyń jóni bólek. Almaty qalasyndaǵy «Temýchın» kafesinde qandastarmen jolyqqan advokat bylaı dedi:
– Maǵan joǵarydan usynys tústi. Endigi jerde jeke-jeke aryz jazyp, mınıstirlik tabaldyryǵyn tozdyrmaıtyn bolasyzdar. Biz sizderdiń aryzdaryńyzdy «Adyrna» birlestigi arqyly jınap, suryptap, joǵaryǵa aryzdy biz jazyp otyramyz. Sol arqyly problemalardy bir-birlep sheshetin bolamyz. Buǵan deıin men de qandastardyń qujattyq máselesine kóp júgirdim. Barlyq qıynshylyqtardy bes saýsaǵymdaı bilemin. Biraq, dál osyndaı múmkindik bolmaǵan edi. Endi biz osy olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin – «Adyrnamen» birlesip, kúsh biriktire otyryp jumys jasaıtyn bolamyn. Tek qana «Adyrna» birlestigi emes, jalpy oralman máselesin qaýzap júrgen kez kelgen uıymmen tize qosýǵa daıynmyn. Elimizde qınalyp júrgen 50 myń qandastyń máselesine bir emes, júzdegen birlestik bolsa da artyqtyq etpeıtin edi. Bir Almatynyń ózine dál osyndaı 10 uıym kerek. Qazirdiń ózinde mende naqty usynys bar.
1-den, qandastarǵa bir tereze qyzmetin iske qosý kerek. Sonda jemqorlyq ta, jaýapsyzdyq ta, saýatsyzdyq ta oryn almaıdyn. Ár maman óz qyzmetine adal, óz jumysyna shógel bolady. Meniń tańym bar. Barlyq qyzmet bir tereze qaǵıdasyna kirgen de, oralmandardyń qujattyq qabyldaýlary kirmeı qalǵan? Mine osy máseleni sheshýimiz kerek.
2-den, «Adyrna» birlestigi oralmandarmen kezdesýdi jıy ótkizýi kerek. Aı saıyn belgili bir kúndi turaqtandyryp, qandastarmen jolyǵyp otyrý kerek. Biz sol arqyly ǵana eńbek ónimdiligin joǵarylata alamyz.


Shara aıasynda belgili kıno-rejısser Erkin Raqyshev, «Jebeý» Respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Omaráli Ádilbek, «Kesh» quqyq qorǵaý ortalyǵynyń zańgeri – Kamshat Esmuhametqyzy, joba jetekshisi – Qurmetolla Muhamethanuly sóz alyp, óz oılaryn ortaǵa saldy. Erkin Raqyshev myrza elge kelgen qandastar máselesiniń týyndaýynyń túp-tórkini – Qytaıdaǵy saıası qysmynyń saldary degen paıymyn jetkizse, Omaráli Ádilbek «Jebeýlikterdiń» de «Adyrnamen» birlese jumys jasaýǵa daıyn ekendikterin jetkizdi. Sondaı-aq, jınalǵandar arasynda sóz alǵandar Qaskeleń mańyndaǵy, ásirese kóshi-qonyn bólimshesinde bylyqtyń kóp ekendikterin aıtyp qaldy. Aldaǵy ýaqytta «Adyrna» birlestigi bul máselege zańdy turǵydan aralasatynyn jetkizdi. Sondaı-aq, talaıdyń talbaldyryǵyn tozdyryp, esh sheshimin tappaı sabylǵan keıbir azamattar zańger Abzal Quspanmen jekeleı kezdesip, máseleleriniń asa qıyn emes, nıet bolsa sheliletindikterin estip, marqaıyp qaıtty.
Jıyn sońynda Abzal Quspannyń basshylyǵymen QR Syrtqy ister mınıstriligine, QR kóshi-qon kamıtetine jáne QR bas prokýratýrasyna «Oralmandar isin ońtaılandyrý» jaıly «Adyrna» birlestigimen kelisim haty joldaldandy.


Minekı, qadirli qandastar! Seń jibidi. Senim bekidi. Aldaǵy ýaqytta ózderińiz de atsalysyp, kúsh biriktirseńizder alynbaıtyn qamal joq. Ol úshin sizderge «www.qandastar.kz» saıtymyz, +77788087708 nemese +77279835133 jedel jeli telefondarymyz qosýly tur. Úkimet ún qosyp otyr. Budan artyq ne kerek?
« www.qandastar.kz »


Ilmekter

Osy aıdarda

Pikir ústeý

Close