Ádebıet

Qazaqtyń kórnekti aqyny Orazaqyn Asqar dúnıeden ozdy

Qazaqtyń kórnekti aqyny Orazaqyn Asqar 84 jasyna qaraǵan shaǵynda dúnıeden ozdy. Ol 1935 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Ile aımaǵynda dúnıege kelgen. Qulja qalasynda gımnazııany bitirip, Úrimshi qalasyndaǵy Ulttar ınstıtýtynyń til jáne ádebıet fakýltetinde oqyǵan. «Shyńjań gazeti» redakııasynda qyzmet atqarǵan. 1955 jyly ata-mekeni Qazaqstanǵa kóship kelip, 1961 jyly Qazaq Memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirip shyǵady. Biraz jyl Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh, etnografııa jáne arheologııa ınstıtýtynda kishi ǵylymı qyzmetker, odan keıin Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń kórkem ádebıetti nasıhattaý bıýrosynda nusqaýshy, respýblıkalyq Kitap palatasynda bólim meńgerýshisi, «Jalyn» baspasynda aǵa redaktor bolǵan. Jyldar boıy qazaqtyń qara óleńin el ishinen jınap, eki tomyn bastyrdy. «Ádebı mura» baǵdarlamasyna oraı, «Álem balalar ádebıetiniń» qazaq tilindegi elý tomdyǵyn shyǵarý jumysyna atsalysty.



Aqyn óleńderinen:

Shette júrgen baýyrlastarǵa

Shetelge ketseńder de baýyr basyp,
Qutty oryn tepsender de aýyrlasyp,
Atajurt shaqyrady tuqymym dep,
Qushaǵyn baıtaq dala, taýyń da ashyp.
Bólenip onda báriń baılyq, baqqa,
Tipti ıe bolsańdar da ataq, dańqqa,
Birge urpaq barsyn jarqyn bolashaqqa,
Buryńdar kóshti atameken jaqqa.
Qazaǵyń jetti ejelgi armanyna,
Jaǵdaıdyń qaramańdar bar, joǵyna,
Ilinbeý úshin eldik birlik kerek
Eshqashan endi eshkimniń qarmaǵyna.
Ýaqytsha kórsender de qıynshylyq,
Myń artyq kún keshýden qorqyp-buǵyp,
Qoja bop óz jerińde óz elińe
Ne jetsin ter tógýge sony uǵyp.
Astynda óz aspanyń, óz týyńnyń,
О́z aýa, nárin jutyp óz sýyńnyń,
Qandastar qapy qalma, orny bólek
Kúnde óz ánuranyńmen oıanýdyń.
Mánge ıe sátteriń kóp elde ótetin,
Ozbyr joq sybaǵańnan kende etetin.
Bárimiz uıymdasyp kórkeıteıik
Qazaqtyń beıbit, derbes memleketin.
Shetelge ketseńder de baýyr basyp,
Qutty oryn tepsender de aýyrlasyp,
Atajurt shaqyrady tuqymym dep,
Qushaǵyn baıtaq dala, taýyń da ashyp.
Bólenip onda báriń baılyq, baqqa,
Tipti ıe bolsańdar da ataq, dańqqa,
Birge urpaq barsyn jarqyn bolashaqqa,
Buryńdar kóshti atameken jaqqa.
Qazaǵyń jetti ejelgi armanyna,
Jaǵdaıdyń qaramańdar bar, joǵyna,
Ilinbeý úshin eldik birlik kerek
Eshqashan endi eshkimniń qarmaǵyna.
Ýaqytsha kórsender de qıynshylyq,
Myń artyq kún keshýden qorqyp-buǵyp,
Qoja bop óz jerińde óz elińe
Ne jetsin ter tógýge sony uǵyp.
Astynda óz aspanyń, óz týyńnyń,
О́z aýa, nárin jutyp óz sýyńnyń,
Qandastar qapy qalma, orny bólek
Kúnde óz ánuranyńmen oıanýdyń.
Mánge ıe sátteriń kóp elde ótetin,
Ozbyr joq sybaǵańnan kende etetin.
Bárimiz uıymdasyp kórkeıteıik
Qazaqtyń beıbit, derbes memleketin.

7sáýir, 1992 j.


Bala bolǵym keledi

Bala bolǵym keledi
Sabaqtan qaıtyp kelem eki – úsh qyzben,
Qyzdar máz bolýshy edi júrse bizben.
Aıtysyp ázil – qaljyń kúlisemiz
Nur tamyp, gúl jaınaǵan jastyq júzden.
Kári ákem kórindi aldan myjyraıyp,
Bul maǵan qyzdar kórse bolar aıyp,
«Júrińder, myna jaqta qyzyq bar»,- dep
Bir shetke qyzdardy ertip kettim taıyp.
О́zim de jyldar ótip boldym kári,
Moıyndaı qoıǵan joqpyn biraq áli.
Shynardaı boı túzedi ul – qyzdarym,
Súısiner symbatyna jurttyń bári.
Bardym da jýrnalǵa bir jyr usyna
Qyzymnyń soǵa kettim jumysyna.
Qyzymnyń qasyndaǵy qurbylary
Túrtisip qarap edi turmysyma.
Men ketip jıǵan qyzdar kúlkiden es,
Kórgendeı «Bul kim?» depti bir túrli eles:
– Ákem ǵoı,- dese qyzym, siltep qolyn,
– Aldama,- depti bári,- múmkin emes!

О́z týym

Bultsyz ashyq aspanymdaı kók týym,
Tý tórinen elge nuryn tókti kún.
Tý tóbemde qalyqtady qyrandaı,
Qýanbaǵan bir de qazaq joq búgin.
Kóz tartady týdan ulttyq órnegim,
О́nerim ǵoı, óleńim ǵoı ol meniń.
Osy emes pe ashylǵany baǵymnyń,
О́shken janyp, tirilgeni ólgenim.
Qandaı baqyt óz týymdy kórgenim,
Kermeı ketti qansha sabaz erlerim.
Shat bop turyp solardy oılap qamyqtym,
Osy jolda tókken qan men terlerin.
Kóter eńse, kókke qara uly elim,
Táýelsizdik alyp týmen túlediń.
Toımas kózim óz týyma qaraýdan,
Kóterýden talmas áste bilegim.
Kirletpeımiz seni áste kónertip,
Iem bar de jaýǵa bermeı óler tik.
Jasa máńgi óz kógimde óz týym,
Jelbireı ber kósegemdi kógertip!

1 qańtar, 1993 j.

Úıren ana tilińdi

О́z tilińsiz kórseń de óz kúnińdi,
О́z tilińsiz bolsań da asqan bilimdi.
О́z halqyńa bola almaısyń azamat,
Bilmeı turyp týǵan ana tilińdi.

Álde qalaı joǵaltsa ana balasyn,
Bala izdep tappaı ma óz anasyn.
О́geı sheshe sekildi ózge til de ógeı,
О́z tilińmen erterek tap jarasym.

Sende aıyp joq, tiliń de emes kináli,
Eshkimniń joq bolsa da oǵan kúmáni.
Úırenbeseń, óz tilińdi bilmeseń.
Jazyqsyz-aq jazǵyryp el turady.

Qanyń janyń, qazaqy ulttyq túriń bar,
Senen úlgi alar qyzyń, ulyń bar.
Perzentisiń erkin, azat halyqtyń,
Táýelsiz el, mártebeli tiliń bar.

Jaqsylyq alda

Sary ýaıymǵa salynyp,
Tóndirme aqyr zamandy.
Jaqsylyq alda baryn uq,
Negizi jańa qalandy.
Qıyndyq, aýyrtpalyqtyń
Ekeni aıqyn ne úshin:
Baǵy úshin erkin halyqtyń
Teretin ózi jemisin.
Enteleý ońaı eńiske,
Bóget kóp shyńǵa órleýge.
Jetkenshe naǵyz jeńiske
Tıispiz tynym kórmeýge.
Qamyqpas qazir muny uqqan,
Kelmeske ketsin páleket.
Arylyp quldyq qulyqtan
О́zińshe jasa áreket.

Ilmekter

Pikir ústeý

Close