Mádenıet

ÁÝEZOV TEATRYNDA «MÝZEI TÚNI» JAŃA FORMATTA О́TTI

QR Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» jáne «Jastar jylyna» oraı, 24-mamyr kúni M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda «MÝZEI TÚNI» atty erekshe shara ótti. Halyqaralyq teatr kúnine jáne Áýezov teatry murajaıynyń týǵan kúnine arnaıy uıymdastyrylǵan keshte kórermen qazaq teatr óneriniń bútindeı bir tarıhymen tanysyp, ótken kúnniń izderimen qazaq teatrynyń «Altyn ǵasyryna» sapar shekti.

«Anna Karenına» spektaklindegi kópshilikti eleń etkizip, esinde qalǵan poıyzben sahna ústinen dálizge qaraı júrip ótken artıster men kórermenniń ortasynda erekshe baılanys ornady. Sebebi, bul keshte barlyǵy birdeı «Mýzeı túniniń» ótýine bir adamdaı atsalysty. Jandy terbeter, boıdy shymyrlatar án aıtyldy, júrektiń sóılegen únindeı poezııa da oqyldy, bı de, spektakl de, bári boldy. Tolyǵyraq tarqatsaq…
Resmı bólimnen keıin teatr jastary kórermenniń ortasyna shyǵyp, L.Tolstoıdyń álemdik klassıkalyq týyndysy «Anna Karenına» qoıylymyndaǵy bıin usyndy. Lezde qarańǵylyq ornap, artynsha teatrymyzdyń akteri, Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri – Bolat Ábdilmanov kórermenniń aldynda «ABAI», tanymal teatr jáne kıno akteri, Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri – Erkebulan Daıyrov pen jas aktrısa Ásel Saılaýova «ǴASYRDAN DA UZAQ KÚN», Mereı Muhtaruly men Janel Maqajan «ROMEN MEN DJÝLETTA» jáne jas akter jigitter «BEIBARYS SULTAN» spektakliniń úzindisin oınap shyqty. Sondaı-aq, konerttik baǵdarlama boıynsha, teatr jastary «Syrlasý» buryshynda Muqaǵalı poezııalarynan úzindi oqysa, «Serper» jastar syılyǵynyń ıegeri Aıan О́tepbergen gıtaramen súıemeldep, Ajarlym Baqytjanqyzy «Men saǵan ǵashyq emes em», «Sen muńyńdy ber maǵan» atty syrly ánderdi shyrqap, teatrdy lırıkalyq atmosferaǵa bóledi.




Bul keshte kórermen mýzeıdiń tarıhymen tanysyp qana qoıǵan joq, ony kózben kórip, júrekpen sezindi deýge tolyq negiz bar. Sebebi
Teatrymyzdyń kórkemdik jetekshisi, KSRO Halyq artısi, KSRO, QazKSR Memlekettik syılyqtarynyń laýreaty, Táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń, «Otan», «Qurmet», «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ordenderiniń ıegeri – Asanáli Áshimov alǵysózdi bastap, jıylǵan qaýymmen amandasyp, barlyq murajaı janashyrlaryn merekemen quttyqtap qana qoımaı, teatrymyzdyń «Mýzeı» bóliminiń jetekshisi – Nargız Tamabekqyzyna Qazaqstan Teatrlar assoıaııasynyń atynan arnaıy dıplom tabystap, qarjylaı syılyq jasady. Sondaı-aq, spıkerlerdiń qatarynda Qazaqstannyń halyq artısi, professor Esmuhan Obaev, Qazaqstannyń Halyq artısi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, «Eńbek qyzyl tý», «Parasat», «Otan», 1-dárejeli «Dostyq» ordenderiniń, «Mádenıet úzdigi» tósbelgisiniń ıegeri – Sábıt Orazbaev, teatrymyzdyń dırektory – Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Sábıt Ábdihalyqov boldy.



SÁBIT ÁBDIHALYQOV, teatr dırektory:
Qaıyrly kesh, qymbatty óner súıer qaýym, búgingi teatrymyzdyń erekshe mádenı sharasy “Mýzeı túni” keshine qosh keldińizder!
Birińiz bilseńizder, endi birińiz beıhabarsyzdar, M. Áýezov atyndaǵy Qazaq Memlekettik akademııalyq drama teatrynyń mýzeıi resmı túrde 1968 jyly 24 mamyrda Qazaqstannyń Ortalyq mýzeıiniń fılıaly retinde ashylǵan. Al qazirgi kúni teatrymyzdyń mýzeıi elimizdiń úlken, aýqymdy murajaılarymen ıyq tirestirip, elge qyzmet etip keledi.
Kónelerdiń kózindeı bolǵan jádigerlerdi saqtap, baptap, nasıxattap otyrǵan Murajaı qyzmetkerlerin merekemen quttyqtaımyn!
Mýzeı – tarıh qoımasy, ómir aınasy. Mýzeı qyzmetkerleri men Qazaqstannyń mádenı murasyn saqtaý, kópshilikke tanytý ıdeıalaryna beı-jaı qaramaý tarıx muralary aldyndaǵy paryzymyz. MÝZEIDI erekshe mádenı ortalyq retinde ózine qymbat jáne jaqyn sanaıtyn qymbatty qaýym, rýxanı muralarymyzben tanys bolyńyzdar! Taǵy da qosh keldińizder!
Rasynda, Teatr mýzeıi 51-ge toldy. Jarty ǵasyr ýaqyt ishinde óziniń jádigerlerin tolyqtyrýdan bólek, halyqty teatrdyń ótkenimen tanystyratyn, akterlerdiń ómirnamasynyń el bile bermeıtin betterin jınaqtap, kórermenge jetkizetin aıryqsha bedelge ıe bola bildi.


Teatrymyzda 20 jyldaı ýaqyt qyzmet etip kele jatqan Nargız Tamabekqyzy jetekshilik etetin «Mýzeı» bóliminde jumys isteıtin mamandar jyl saıyn shyǵatyn gazet qıyndylaryna deıin saqtap keledi.
Teatrymyzdaǵy «Mýzeı túniniń» bóler áserin kórermenge eshbir kitap, eshbir el aýzyndaǵy estelikter de bere almasy anyq. Bul sharany kórgen de, kórmegen de armanda.
Aıta keteıik, 2018 jyly teatr mýzeıine mereıli 50 jyl tolǵanda da «Mýzeı túni» joǵary deńgeıde ótken bolatyn.

GÚLIM RYSQUL


Osy aıdarda

Pikir ústeý

Close