«Oralmandar kedeı eken»

Áńgimeni áriden bastasaq. Týrasy – ózimizden. Elimiz egemendik alyp es jıyp, etek-jeńimizdi jappaı turyp, Elbasy qandastardy Otanǵa shaqyrdy. Aldyn arnaıy ushaqpen aldyrdy. Sońy ilese kóshti. Kósh 2000 jyldan keıin ulǵaıa tústi. Jańa ǵasyrdyń alǵashqy on jyldyǵy elge el, basqa bas qosylǵan jaqsy kezeńderdiń biri boldy. Árıne, elimiz úshin de, kóship kelgen qandastar úshin qıyndyqtar bolmady emes, boldy. Biraq, qıyndyq artta, jaqsylyq alda edi. Osy úmitpen údere tartqan qazaq eli búgingi kúnge álemdi aýyzyna qaratqan alpaýyt bolmasa da, alyptar sanasatyn aıtýly memleketer qataryna qosyldy. Shúkir delik! Alaıda qazirgi qaýip – jerimizdiń tutastyǵy. Ásirese, samsap jatqan soltústik aımaqtardy saqtap qalý máselesi úkimet nazarynda. Prezıdent buıryq berip, ishki kóshi-qondy tapsyrdy. «Oralman kelip orta tolǵansha, Qyrym syndy jerimizdiń sol jaq sheti opyrylyp ketpesin» degeni. Tapsyrmany bılik múltiksiz atqarýǵa, bólingen qarjyny «bólshektemeı» aqtaýǵa tyrysyp-aq baǵýda. Biraq, nege ishki kóshi-qon álige baıaý? Nege «nan izdep» Shimkentten Almatyǵa sabylǵandar, daıar asqa tik qasyq bolyp teristikke qotaryla tartpaıdy? Sebep – sýyq deıdi, «jyly oryndy sýytqysy kelmeıdi». Ol jáı ǵana syltaý. Aq qar, kók muzda alaqan jaıyp kóshede otyrǵanda sýyq bolmaıtyn tabıǵat, at arytyp Arqaǵa aýǵanda sýyq bola qalatyny nesi? Joq, gáp basqada. Burynǵy jemqorlyqtyń salqyny búgingi ákimderge degen senimnen aıyrǵan. Qurǵaq ýádeden qorqady. Kóship baryp dalada qalýdan, nólden bastap turmys keshýden qorqady. Siz kúnde bolmasa da, jylyna bir baryp-kelip, tym quryǵanda barǵan-kelgennen estip-bilip otyrǵan, ózińizdiń «myna turǵan» kórshi oblysyńyzǵa kóship barýdan osynshama qorqyp otyrǵanda, shetel asyp, tanymaıtyn el-jerge kóship kelýdiń qanshalyqty qıyn ekenin elestete berińiz… Oǵan qazirgi Qytaıdyń sol jaqtaǵy qazaqtarǵa qoldanyp jatqan zorlyq-zombylyǵyn qosyńyz. Saldarynan dúnıe-múlkin tastap qashyp kelýge májbúr. Nege? Endi qarańyz…
Sonaý 2000 jyldardyń alǵashqy on jyldyǵynda Qytaıdan kóship kelgender:
1- «Bárin» (ataq-abyroı, iri laýazym, qyzmetterin) tastap kóshkender legi. (О́ner, mádenıet, ádebıet pen sport salasyndaǵy tanymal tulǵalar da bar)
2- Zeınetkerler.
3- Eginshi-malshy qaýym ókilderi. Baıy da, kedeıi de, orta taby da bar.
4- Jastar. Jumys tapqany jumys istedi, oqyǵany oqydy.
Al qazirgi Qytaıda qalǵandar:
1- Memleket qyzmetkerleri.
2- «Tanymaıtyn el-jer» – dep, qoryqqandary.
3- Qytaıdyń ýaqytsha saıasatyna senip qalǵandar.
4- Baılyǵyn, dúnıe-múlkin qımaǵandar.
Másele bulardyń qalaı qalǵanynda emes, kimniń qalǵanynda bolyp tur. Basym bópshiligi – mamandar. Maman bolǵanda elimizge qajetti mamandar. Bilikti dárigerler, ustazdar, taǵysyn-taǵy… Olar «Aщy eńbektiń tátti jemisin jeımiz, zeınetke shyǵyp alyp baramyz» – degender. Jón. О́ıtkeni bul jaqqa kelse, olardyń eńbek ótilimi qarastyrylmaıdy. Dıplomdary tanylmaıdy. Qytaı ondaı múmkindik bermeıdi. Jáne olar – úkimet jumysynan basqa eshteńe isteı almaıtyn «aq alaqandar.» Iaǵnı, munda kelip bazarǵa, egin nemese mal sharýashylyǵyna kirisip kete almaıdy. Endi ne istemek kerek? Qytaıdan zeınetaqy alý kerek. Bul jaqqa kelgende basqasha janbaǵys pen kún kóristiń túri joq. Olar sol zeınetke shyǵatyn sońǵy 3-4 nemese 5-6 jylyn kútip júrgende Qytaıdyń saıasaty bir-aq jylda «aýdyrylyp» shyǵa keldi. Dúnıe-múlkin satyp Atamekenge ketpek túgili, óz bastaryn alyp shyǵý muńǵa aınaldy. Endi múmkindik bolsa, dám tartsa keledi olar. El-jerin ańsap, jete almaı otyrǵany qanshama?! Átteń jete almaı otyr. Erteń olar Otan úshin bar baılyǵyn Qytaıǵa tastap, qashyp kelse – «Oralmandar kedeı eken» demeńiz. Qaıta solarǵa búginnen bastap jumys tabý, qujattaryn rásimdeýdi jeńildetý joldaryn qarastyrýymyz kerek. Jurt bolyp jumylyp, qıyndyq ataýlyǵa tótep berýge tıispiz. Táýelsizdikti saqtap qalýdyń taǵy bir joly – osy bolmaq.