1 sáýirden bastap Qazaqstanda ne ózgeredi?

Foto: ashyq derekkóz

Kóktemniń ekinshi aıy birqatar jańa erejeler men ózgeristerdi alyp keledi. Olardyń ishinde bilim berý, kólik, salyq, eńbek jáne qarjy salalaryndaǵy mańyzdy jańalyqtar bar, dep dep habarlaıdy qandastar.kz

Skifnews.kz jazǵandaı,  Sáýir aıynda elimizde salyq tólemderi, kólik tirkeý, eńbek, bilim berý jáne qarjy salasynda eleýli ózgerister bolady. Bul jańashyldyqtar azamattardyń qaýipsizdigi men ómir sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan.

Oqýshylardyń tórtinshi toqsany bastalady

1 sáýirde mektep oqýshylarynyń IV toqsany bastalady. Olar 8 apta bilim alyp, 25 mamyrda oqý jylyn aıaqtaıdy.

Kólik salyǵyn tólemegenderge aıyppul salynady

2024 jylǵy kólik salyǵyn tóleý merzimi – 2025 jyldyń 1 sáýirine deıin.

Salyq mólsheri 2024 jylǵy aılyq eseptik kórsetkishke (AEK) – 3 692 teńgege negizdelip esepteledi.
1 sáýirden bastap salyq tólemegenderge ósimpul qosylady.
Eger qaryz 1 AEK-ten assa, salyqtyq buıryq shyǵarylady, al tólem jasalmasa, sot oryndaýshylary múlikti buǵattaýy múmkin.

Mopedterdi tirkeý mindetteledi

2025 jyldyń 5 sáýirinen bastap mopedter resmı kólik quraly bolyp sanalady.
Olardy júrgizý úshin qajet:

• Polıııada tirkelý
• A1, A nemese B sanatyndaǵy júrgizýshi kýáligi
• Tehnıkalyq baıqaýdan ótý
• Mindetti saqtandyrý polısi

Tirkelmegen mopedterdi júrgizýge tyıym salynady.

Sáýirde qansha kún demalamyz?

Bul aıda memlekettik merekeler joq, demalys kúnderi tek senbi jáne jeksenbige sáıkes keledi.
5 kún jumys isteıtinder úshin 8 kún, al 6 kún jumys isteıtinder úshin 4 kún demalys bolady.

Mańyzdy kúnder:

• 6 sáýir – Geologtar kúni
• 12 sáýir – Ǵylymı qyzmetkerler kúni
• 15 sáýir – Ulttyq ǵashyqtar kúni
• 21 sáýir – Memlekettik kúzet qyzmeti kúni

1-synypqa qujattar qabyldaý bastalady

1 sáýirden 31 tamyzǵa deıin 1-synypqa qujat tapsyrýǵa bolady.
Qujattardy Egov.kz arqyly nemese qaǵaz túrinde ótkizýge bolady.
Balalar 6 jastan bastap mektepke qabyldanady.

Eńbekke jaramsyzdyq paraǵy ıfrlyq formatqa kóshedi

2025 jyldyń 1 sáýirinen bastap eńbekke jaramsyzdyq paraqtary tek elektrondy túrde beriledi.

Bul ózgeris azamattar men medıınalyq mekemeler arasyndaǵy ózara baılanysty jeńildetip, qujattardyń jasandylyǵyn boldyrmaýǵa kómektesedi.

Elektr tarıfi qymbattaýy múmkin

Aqtóbe oblysynda elektr energııasynyń baǵasy 34,64 teńgeden 46 teńgege deıin kóterilýi múmkin.
Eger aıyna 172 kVt elektr energııasy jumsalsa, tólem 1 225 teńgege artady.

Ortasha jyldamdyqty esepteý júıesi engiziledi

Jol qaýipsizdigin arttyrý maqsatynda kóliktiń ortasha jyldamdyǵyn esepteý júıesi engiziledi.

Júıe joldyń basy men sońynda ornatylǵan kameralar arqyly kóliktiń júrgen ýaqytyn tirkep, ortasha jyldamdyqty anyqtaıdy.

Belgilengen shekten asyp ketken jaǵdaıda aıyppul salynady.

Elektrosamokat qozǵalysy retteledi

Jergilikti bılikke elektrosamokat qozǵalysyn retteý quzyreti beriledi.
Elektrosamokatpen velosıped jolymen, jol jıegimen jáne qoǵamdyq kólik jolaǵymen júrýge ruqsat etiledi.

Onlaın kredıt alý erejeleri ózgeredi

2025 jyldyń 1 qańtarynan bastap onlaın kredıt alý úshin bıometrııalyq verıfıkaııa talap etiledi.

Qaryz alý úshin elektrondyq ıfrlyq qoltańba (EQ) arqyly kelisimge qol qoıý mindetti bolady.

Aýyl sharýashylyǵy sanaǵy ótedi

2025 jyldyń 1 tamyzy men 20 qazany aralyǵynda Qazaqstanda ulttyq aýyl sharýashylyǵy sanaǵy júrgiziledi.

Bul saladaǵy ózekti málimetterdi jańartyp, taldaý jasaýǵa múmkindik beredi.