Qarjyger: Beıbit esep bolmaǵanda elimizde 1 dollardyń baǵasy 200 teńge bolar edi

1999-2004 jyldar men 2009-2013 jyldary Ulttyq bankti basqarǵan qarjyger Grıgorıı Marchenko Aqmaral Batalovaǵa bergen suhbatynda Qazaqstandaǵy eń úlken devalvaııa men eks-prezıdenttiń qate buıryǵy týraly aıtty, dep jazdy qandastar.kz

Ekonomıst 1994 jyly aqpanda Qazaqstanda bolǵan eń úlken devalvaııany eske aldy.

“Bir aıda kýrs 11-den 40-qa deıin, ıaǵnı 3,5 ese quldyrady. Bul devalvaııa úkimettegi premer-mınıstr Sergeı Tereщenko Nursultan Nazarbaevty beıbit esep júrgizýge kóndirgen soń boldy. “Ulttyq bank kóptep aqsha basyp shyǵaryp, kásiporyndarǵa taratyp bersin. Al olar bir-biriniń qaryzynan qutylady” dedi. Prezıdenttiń buıryǵy Ulttyq banktiń vızasynsyz qabyldandy. О́ıtkeni Ulttyq banktiń tóraǵasy Dáýlet Sembaev buǵan túbegeıli qarsy boldy. Biraq soǵan qaramastan qaýly qabyldandy. Saldarynan kýrs bir aıda 3,5 ese quldyrady. Sol kezde ınflıaııa bir aıda 46% boldy. Biraq beıbit esep júrgizý óreskel qate makroekonomıkalyq sheshim boldy. Qazir kýrs baǵasy 500-ge jýyqtady. Eger 1994 jylǵy beıbit esep bolmaǵanda elimizde 1 dollardyń baǵasy 200 teńgege jeter-jetpes bolar edi”, – deıdi Grıgorıı Marchenko.

Onyń aıtýynsha, birinshi prezıdent óziniń memýarynda bul týraly jazbaǵan. Bálkim, umytyp ketken bolar. Múmkin bul oqıǵany mańyzdy dep sanamaǵan da bolar deıdi qarjyger.

Buǵan deıin Stan.kz Qazaqstan qor bırjasyndaǵy saýda-sattyq nátıjesinde dollardyń baǵamy 522,91 teńgege jetkeni týraly jazǵan edi.