2025 jyly dollar qymbattap, ınflıaııa kúsheıetini ras pa – AERC boljamy

Applied Economics Research Centre-diń (AERC) 2024-2025 jyldardy qamtıtyn Qazaqstanǵa qatysty júrgizgen makroekonomıkalyq boljamy jarııalandy. Oǵan sáıkes, kelesi jyly AQSh dollary qymbattap, ınflıaııa kúsheıe túspek, dep habarlaıdy qandastar.kz Dalanews.kz-ke silteme jasap.

Valıýta baǵamyna qatysty boljam

Sarapshylardyń baǵalaýynsha, sońǵy úsh aıda AQSh dollaryna shaqqandaǵy ulttyq valıýta baǵamy tómendep, álsireı túsýde.  Buǵan birneshe faktorlar áser etken, atap aıtqanda, demalys maýsymy, Ulttyq bank tarapynan BJZQ portfelindegi jınaqty shetel valıýtasymen qoldaý maqsatynda dollar satyp alý kólemin arttyrýy jáne munaı baǵasynyń tómendeýi.

«Bul ózgerister teńgeniń álsireýine aıtarlyqtaı yqpal etti. 2025 jyly USD/KZT ortasha baǵamy 480,8 deńgeıinde bolady, ıaǵnı ulttyq valıýta 2024 jylmen salystyrǵanda taǵy álsireı túsedi dep kútiledi. Buǵan negizgi sebep – transfert kóleminiń shektelýi jáne munaı baǵasynyń tómendeýi», delingenAERC esebinde.

Inflıaııa  

AERC 2024 jyly Qazaqstandaǵy tutynýshylyq ınflıaııa deńgeıi orta eseppen 8,1%-dy qamtıdy dep baǵalaıdy. Shilde aıyndaǵy óz boljamynda  AERC ınflıaııa 8,4% bolady degen, biraq búginderi bul boljam tómendep otyr.

«Buǵan Reseıde kútiletin ınflıaııa deńgeıiniń tómendeýi jáne FAO ındeksiniń ósý qarqynynyń baıaýlaýy túrtki bolmaq. 2025 jylǵa qaraı, osy faktorlar negizinde, Qazaqstanda ınflıaııa 6,7% deńgeıinde qalyptasady dep kútiledi», – deıdi sarapshylar.

Naqty jáne nomınaldy tabyst

AERC 2024 jyly Qazaqstan halqynyń nomınaldy aqshalaı tabysy 16%-ǵa ósedi, al naqty tabystary 4,7%-ǵa artady dep boljaıdy.

«2025 jyly qazaqstandyqtardyń nomınaldy tabysynyń ósimi 14,1% deńgeıinde bolady dep kútiledi. Inflıaııanyń baıaýlaýy, halyqtyń naqty tabysynyń ósimi esebinen ınflıaııa kórsetkishi 2025 jyly 5,4% deńgeıine jetedi» dep boljaıdy sholý avtorlary.

Suranystyń jıynyq modeli bazasyndaǵy JIО́ ósimi

2024 jyly úı sharýashylyǵyndaǵylardyń tutynys shyǵyndary 5,9%-ǵa ósedi dep kútiledi. 2025 jyly bul kórsetkish 5,3% bolady dep boljanady. Jalpy ishki ónimniń naqty ósimi 2024 jyly 4,6%-ǵa, al 2025 jyly 5,7%-dy quramaq.

Naqty eksporttyń ósý qarqyny 2024 jyly orta eseppen 3,2% , al 2025 jyly 4,1% deńgeıin qamtıdy de kútiledi. Naqty ımport 2024 jyly 3,7%-ǵa ósedi, al 2025 jyly ol 5,6% quraıdy, – deıdi sarapshylar. Joǵaryda atalǵan kórsetkishterdiń dınamıkasyn eskere otyryp, Qazaqstannyń naqty JIО́ 2024 jyly 4,6% ósimdi kórsetedi dep boljanady. JIО́-niń naqty ósim qarqyny 2025 jyly 4% quraıdy.

Usynystyń jıyntyq modeli bazasyndaǵy JIО́ ósimi  

2024 jyldyń qańtar-qyrkúıek aılarynda aýyl sharýashylyǵy, orman jáne balyq sharýashylyǵy sektorlary 11,4% ósimdi kórsetti.  Alaıda, negizgi kapıtalǵa jasalǵan ınvestıııa kóleminiń tómendeýi 2025 jyly bul salalarda 1,5% ǵana ósim bolatynyn ańǵartady.  Taý-ken óndirisiniń ósimi 2024 jyly 2,2% quraıdy, 2025 jyly munaı óndirisiniń artýyna baılanysty bul ósim 5,2%-deńgeıin qamtıdy dep kútiledi.

AERC boljamynsha, 2024 jyly qaıta óńdeýshi salalardaǵy ósim – orta eseppen 4,8%, 2025 jyly – 4,2%.

Sarapshylar 2024 jyly qurylys sektory 8,5% ósimdi kórsetedi dep kútedi. Alaıda, AERC 2025 jyly ınvestıııalardyń quldyraýy aıasynda salanyń ósý qarqyny birtindep tómendeıtinin boljaıdy. Sondyqtan 2025 jyly qurylys sektorynyń ósimi 5,6% deńgeıinde bolady dep boljanady. Ekonomıkalyq sholý avtorlary kóterme jáne bólshek saýda, avtomobılder men motoıklderdi jóndeý sektorynda 2024 jyly ósim 8,1% , al 2025 jyly 7,4% quraıdy dep boljaıdy. 2024 jylǵy kólik óndirisi jáne qoıma sektoryndaǵy ósim – 6,9% , al 2025 jyly bul kórsetkish 8,8% – ǵa deıin ósedi dep kútiledi. Atalǵan sektorlardaǵy ósim boljamyn eskere otyryp, Qazaqstandaǵy JIО́-niń naqty ósý qarqyny 2024 jyly 4,5%-dy quraıdy. 2025 jyly jıyntyq usynys modeli boıynsha naqty JIО́-niń ósý qarqyny 4% deńgeıinde bolady dep kútiledi.

Osy jaǵynan alǵanda, eki esepteý modeli qorytyndylaryn dóńgelektep eseptesek, 2024 jylǵy Qazaqstannyń ekonomıkalyq ósimi 4,6%, al 2025 jyly 4%  quraıdy degen boljam shyǵady.

Bıýdjet tapshylyǵy

2024 jyly Qazaqstanda memlekettik bıýdjet tapshylyǵy 5,31 trln teńge nemese JIО́-niń 4,1%-na teń bolady dep boljanady. 2025 jyly bul kórsetkish 6,62 trln teńgege (JIО́-niń 4,7%-yna) jetedi. 2024 jyly memlekettik bıýdjetke túsetin salyq túsimderi 17,8 trln teńge deńgeıinde bolady dep boljanady, al 2025 jyly salyq túsimderi deńgeıi 18,2 trln teńgege deıin ósedi dep kútiledi.

«2024 jylǵa arnalǵan memlekettik bıýdjet shyǵyndary 28,94 trln teńgege deıin tómendetildi (shildede 29,67 trln teńge dep boljanǵan). Bul jeke baǵdarlamalarǵa jumsalatyn shyǵyndardy neǵurlym konservatıvti baǵalaýǵa, sondaı-aq bıýdjettiń keıbir baptaryna únem sharalarynyń engizilýine baılanysty», dep qorytyndylaıdy sholýdy AERC sarapshylary.