«Ádildik jáne órkendeý» qory mektep ashanalaryna monıtorıng júrgizdi

Foto: ashyq derekkóz

Memlekettik mektepterde oqıtyn balalardyń ata-analarynyń tek 53% ǵana mekteptegi tamaqtaný sapasyna kóńili tolady. 20% inen astamy beriletin tamaq porııasy tym az dep otyr, dep habarlaıdy qandastar.kz

Memlekettik mektepterdegi tamaq sapasyna qatysty júrgizilgen áleýmettik monıtorıngtiń qorytyndysy osyny kórsetip otyr. «Ádildik jáne órkendeý» qoǵamdyq qory 14 qazan – 14 qarasha aralyǵynda júrgizgen saýalnamaǵa eldiń árbir aımaǵynan 10 myń ata-ana jaýap berdi.

Mekteptegi tamaq sapasyna kóńili tolatyndardyń úlesi kóp emes: ata-analardyń 45% mektep ashanalarynda beriletin tamaqtyń sapasyn jaqsy, al 8% óte jaqsy dep baǵalaǵan. 25 paıyzy qanaǵattanarlyq dese, 10%-y óte nashar dep jaýap bergen. 12% «naqty jaýabym joq» degen nusqany tańdady.

Qalalyq mektepterdegi tamaq sapasy ata-analardy áldeqaıda jıi alańdatady: balalary qala mektebinde oqıtyn ata-analardyń 37% ǵana tamaq sapasyn jaqsy dep baǵalasa, bul kórsetkish aýyl mektepterinde 60%. Qala mektebiniń ashanasynda beriletin astyń sapasyn 17% ata-analar «dámsiz, nársiz» dese, aýyldyq jerdegi ata-analardyń tek 7% mekteptegi tamaq sapasy «nashar» dep jaýap bergen.

Mektep tamaǵyna ata-analardyń kóńili tolmaýynyń negizgi sebepteri:

•​Mázirdiń birkelkiligi: 33% qatysýshy mázirde ár túrli asty tańdaý múmkindigi joq, únemi birkelki dep sanaıdy;

•​Azyq-túliktiń balǵyndyǵy: ata-analardyń 27% i tamaq balǵyndyǵyna qatysty problema bar dep esepteıdi;

•​Porııa mólsheri: 22%-i porııa az degen nusqany tańdaǵan.

Bala eseıgen saıyn mektep tamaǵyna kóńili tolmaıtyn ata-analardyń sany da  artady. Bul, eń aldymen, porııa mólsherine qatysty. 1-4 synyp oqýshylary ata-analarynyń 17% iniń,  5-11 synyp oqýshylary ata-analarynyń 31% iniń porııa mólsherine kóńili tolmaı otyr. Bul, bala óse kele mekteptegi tamaqqa toımaıdy degen sóz  (tamaqtaný normatıvterinde balaǵa qajetti as mólsheriniń jyl saıyn artatyny eskerilmegen). Bala eseıgen saıyn mektep ashanasynda sırek tamaqtanady (bastaýysh synyptaǵy balalardyń 95%-ynan astamy kún saıyn mektepte tamaqtansa, orta býynda bul kórsetkish 63%, joǵary synypqa kóshkende shamamen 59%).

«Bizdiń áleýmettik monıtorıngke qatysyp, saýaldarǵa jaýap bergen árbir úshinshi ata-ana (35% astamy) mektep ashanasyna qoǵamdyq baqylaý ornatý jumysyna qatysýǵa ázir. Bul árıne, mektepterdegi tamaq sapasyn túzeýge múmkindik beretin jaıt. Bizdiń qoǵamdyq qor eldiń barlyq óńirindegi mektep ashanalaryn tekserip júr, bul isti jalǵastyra da beredi. Qor úsh taraptyń, ıaǵnı ata-ana, mektep ákimshiligi men jergilikti jaýapty organdardyń jumysyn úılestirýge de nıetti», – dedi «Ádildik jáne órkendeý» qoǵamdyq qorynyń dırektory Dana Rysmuhamedova.

Bul monıtorıng memlekettik mektepterdegi tamaq sapasyna qatysty másele ózekti ekenin kórsetti. О́ıtkeni bul deni saý ult qalyptastyrýdyń mańyzdy tusy, sebebi monıtorıngke qatysýshylardyń 55 proentinen astamy bala densaýlyǵyna mekteptegi tamaqtyń tikeleı áseri bar dep sanaıdy.

Áleýmettik monıtorıng nátıjesi boıynsha, ata-analardyń pikiri men usynystaryn taldaı otyryp,  «Ádildik jáne órkendeý» qoǵamdyq qory mekteptegi tamaqtaný sapasyn arttyrý jóninde usynystar ázirleıdi. Sondaı-aq Qazaq tamaqtaný akademııasymen birlesip mektep mázirin jaqsartý jóninde usynystar jasap, oqý-aǵartý mınıstrligine joldaıdy.

Aıta keteıik, áleýmettik monıtorıng saýaldaryna barlyǵy 9 962 ata-ana jaýap berdi. Monıtorıng qatysýshylary – memlekettik mektepterde bilim alatyn balalardyń ata-anasy. Bastaýysh synyp oqýshylary ata-analarynyń úlesi – 53%, orta býyn oqýshylarynyń ata-analary 27%, joǵary synyp oqýshylarynyń ata-analary – 5%. Saýalnamaǵa qatysqan ata-analardyń 15 proenti bastaýysh synyp ta da, joǵary synypta oqıtyn birneshe balanyń ata-anasy.

Monıtorıngke qatysqandardyń 85%-ynyń balalary kún saıyn mektep ashanasynda ystyq tamaq ishedi (tańǵy as nemese túski as, keıbiri eki ret tamaqtanady).

Osylaısha, áleýmettik monıtorıngke qatysýshylardyń quramy Qazaqstannyń memlekettik mektepterinde tamaqtandyrýdy uıymdastyrý sapasyn baǵalaýǵa qatysty senimdi derekterdi alýǵa múmkindik berdi.

«Ádildik jáne órkendeý» qoǵamdyq qory belsendi azamattardyń bastamasymen quryldy. Búginde Qazaqstannyń barlyq aımaǵynda óz ókildigi men 6 000 myńnan astam jaqtasy bar. Qordyń jobalary men bastamalary kásiporyndardaǵy qaýipsizdik tehnıkasyn saqtaý, mekteptegi tamaq sapasyn baqylaý, jol sapasyn tekserý sekildi mańyzdy máselelerge arnalǵan. Qor qazaqstandyqtardyń eńbek quqyǵyn qorǵaýǵa qatysty tegin zańgerlik kómek kórsetedi.