Jańalyqtar
Aıdos Meldehannyń áıel kisini soqqyǵa jyǵyp óltirgeni ras pa?
9 qarasha kúni Almatyda áskerı sot qańtar oqıǵasy kezinde qaza tapqan tórt jasar Aıkórkem Meldehannyń ólimine qatysty talqylaýdy aıaqtady. Sotta prokýror Aıdos Aqbergen aıyptalýshy áskerı qyzmetker Arman Jumandy 7 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrýdy surady. Atalǵan oqıǵadan keıin redakııamyzǵa qańtardaǵy isti qýdalaǵan Aıdos Meldehannyń kisi óltirgeni týraly derek kelip tústi. Tilshimizge marqumnyń ájesi mán-jaıdy baıandap, el aldynda júrgen belsendiniń ótkenine qatysty aqparattarmen bólisti, dep habarlaıdy Qandastar.kz saıty. Bul týraly Ozgeris.kz saıtyndaǵy materıalda aıtyldy.
22 jastaǵy Alevtınanyń ólimine Aıdos Meldehanulynyń qatysy
Alevtına Chembarova – 1984 jyly Taraz qalasynda dúnıege kelgen. 8 jasynan bastap ájesi Galına Ivanovnanyń tárbıesinde ósken. Ájesiniń aıtýy boıynsha zerek, alǵyr, pysyq, iske beıim jan bolǵan. Oqý bitirgen soń saýda isimen aınalysyp Túrkııa elinde taýar satý kásibin júrgizgen. Sol elde júrip óziniń adamyn jolyqtyryp, eki el arasynda jumys babymen jıi qatynaıtyn.
Galına Ivanovnanyń aıtýynsha, nemeresi bes tilde: qazaq, orys, ózbek, túrik, aǵylshyn tilderinde sóıleıtin.
Aıtalyq, qaıǵyly oqıǵa 2006 jyldyń qyrkúıek aıynda oryn alǵan. Alevtınanyń Túrkııaǵa sońǵy sapary sol jyldyń 6-qyrkúıeginde boldy. 13-14 qyrkúıek kúnderi Qazaqstanǵa taýar alyp qaıta oralǵan ony Aıdos Meldehanuly taksı qyzmetinde Shymkent qalasyna 100 dollarǵa jetkizbek bolyp kelisedi. Galına Ivanovnanyń (ájesi) aıtýynsha, Alevtınanyń sómkesinde jigiti bergen 5 myń dollar qarajaty jáne ózinde taǵy 1200 dollar aqshasy bolǵan. Aıdos Meldehanuly bul týraly bilgen jáne Chembarovanyń ózine otyrýyn aldyn-ala josparlaǵan deıdi. Túngi saǵat 1:00 shamasynda kólikke otyrǵan Alevtına sol kúıi úıine oralmaǵan.
Chembarova qalaı óltirildi? Ájesiniń versııasy
2007 jylǵy 13 qyrkúıekte shyǵarylǵan úkim boıynsha Chembarovanyń moıyn bóligine qylqyndyrý arqyly kúsh kórsetilip, soqqy jasalǵany belgili bolǵan. Resmı qujatta Chembarovanyń máıitin qaraý kezinde dene jaraqattarynda basyna qan quıylý jáne bet pen moıynnyń syndyrylýy túrinde belgiler anyqtalǵany jazylǵan.
Galına Ivanovnanyń sózinshe, Alevtınany eki adam birigip óltirgen:
«Alıa sondaı sulý bolatyn. Sondaı ádemi qyz edi. Úkimde ol kólikte jalǵyz bolyp, aldyńǵy oryndyqta otyrǵan dep jazylǵan. Onyń óliminen keıin eki jyldan soń onyń jolaýshylardan jalǵyz bolmaǵanyn bildim. Kóliktiń artqy oryndyǵynda taǵy bireý otyrǵan. Nemerem uıyqtap qalǵan soń, álgi Meldehanuly ony unatyp qalyp aram oımen qyzdy uryp jibergen. Alıa esinen tanyp qalady. Álgi erkek jynystyq qatynaspen aınalysýǵa usynys bildirgen. Nemerem oǵan sóz qaıtaryp, qarsy shyqqan. Qasyndaǵy adam ekeýi soqqyǵa jyǵyp, zorlaǵan. Olar ekeý bolǵan. Al úkimde tek bir adamnyń aty ǵana atalady. Meldehanulynyń ákesi podpolkovnık. Myqty tanystary bar edi. Bizge tipti aryzdy qaıtyp alsyn dep aqsha usyndy. Maǵan kólik beremin, aryzyńdy qaıtar degen edi. Naǵyz ońbaǵan adam ol. Týǵan sheshesin aqshaǵa satatyn adam» — dedi ol.
Sondaı-aq Galına ájeı qyzdyń denesin eki adam eki jaǵynan súırep aparyp tastaǵanyn aıtty. Muny kórgen kýágerler baryn qosa ketti. Merki mańyndaǵy kafelerdiń mańynda onyń denesin eki jaqtan súırep aparyp tastap, bar múlkin, aqshasyn, telefonyn tonap ketkenin aıtty.
«Olar nemeremdi esirtki qoldandy, jezókshe dep te aıyptady. Qaıdaǵy esirtki, qaıdaǵy jezókshelik? Ol bilimdi, oqyǵan azamat edi. Jezókshe bolatyn bolsa nege onyń usynysyna kelispedi? Bárin nemereme jaba salǵylary keldi», — dep qosty Galına Ivanovna.
Sot isi qalaı júrgizildi?
Sot sheshimimen arnaıy ekspertıza taǵaıyndalyp, marqumnyń denesi zerttelgen. Úkim qujatynda kórsetilgen derekterge sáıkes denesindegi jaraqattary boıynsha A.Chembarovanyń máıitin qaraý kezinde moıyn músheleriniń jabyq zaqymdanýy túrinde, myqyn súıeginiń oń jaq múıiziniń, úlken súıektiń oń jaq tabaqshasynyń aınalasyndaǵy jumsaq tinderge qan quıylýy, moıyn aımaǵynan bógde adamnyń qoly jáne qatty zattyń áserinen soqqy bolǵan aımaqta gematoma belgileri baıqalǵan.
Sot úkimi boıynsha Meldehanuly Aıdos Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 120-babynyń 1-bóligimen (Zorlaý) qylmys jasaýǵa qatystylyǵynyń dáleldemeleriniń bolmaýyna baılanysty aqtaldy.
«Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 96-babynyń 1-bóligi boıynsha — on bir jyl bas bostandyǵynan aıyrý, QR QK 175 baptyń 1-bóligine sáıkes — eki jyl bas bostandyǵynan aıyrý, barlyǵy on eki jyl bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndalsyn, jazasyn qatań rejımdegi túzeý kolonııasynda ótelsin» — delingen úkimde.
Jazany óteý merzimi 2006 jyldyń 23 jeltoqsanynan bastap esepteldi.
Qylmys tergeýshisi jaǵdaıǵa qatysty ne aıtty?
Meldehanulynyń isi boıynsha jaýapty bolǵan Namanaev Arhat jaǵdaıǵa qatysty tilshimizdiń birneshe suraǵyna jaýap berdi. Ol tergeý isteri kezinde Chembarovadan zorlyq jasaý áreketteri baıqalmaǵanyn aıtty:
«Tergeý isi kezinde barlyq operatıvti sharalardy júzege asyrdyq. Nátıjesinde eshqandaı zorlaý faktisiniń baıqalmaǵanyn jáne ekinshi adamnyń qylmysqa qatysy joq ekendigin anyqtadyq. Soǵan sáıkes, urlyq jáne zorlaý faktisi negizinde jaza taǵaıyndaldy. Meldehanuly bastapqyda qylmysynan tolyq jaltardy. Moıyndamady. Biraq barlyq aıǵaqtar dáleldemeler keltirildi» — dedi Arhat tergeýshi.
Esterińizge sala keteıik, Aıdos Meldehanuly Qańtar oqıǵasy kezinde oq tıip qaza tapqan qyzy Aıkórkemniń ólimin bızneske aınaldyryp, memleketten aqsha óndirip alǵany týraly Saǵyn Seriktiń jazbasy jarııalanǵan edi. Meldehanuly qyzynyń ólimi úshin memleketten birneshe kómek alǵan bolatyn. Birinshi «Qazaqstan halqyna» qorynan 13 mln teńge kompensaııa aldy; ekinshi sý jańa kólik mindi; úshinshiden demeýshiler barlyq nesıesin japty; tórtinshiden eski páterine jónedeý jumystaryn jasap berdi; besinshi kómek úsh bómeli páter aldy (quny 50 mln tg).
