«Barar úıi joq»: Jazýshy Sofy Smataev ánshi Nurǵalı Núsipjanovtyń aýrýhanada qınalyp jatqanyn aıtty

Jazýshy  Sofy Smataev Qazaqstannyń halyq ártisi  Nurǵalı Núsipjanovpen aýrýhanada kezdesip qalǵanyn, kúmis kúmeı ánshiniń aýyr hálin baıandap berdi. Jazýshy kópshilikke Núsipjanovtyń úısiz-kúısiz júrgenin aıtyp, jomart jandardan múmkindik bolsa páter alyp berýdi surady, dep jazdy Kyn.kz  tilshisi.

«Estýimshe qazaqy salt-dástúr, ádet-ǵuryptap alshaqtaý ketken birinshi, ekinshi jubaılarynan týǵan bes qyzyn Nuraǵań kezinde shet elderde oqytyp, qolynan keler múmkinshilikterdiń bárin jasaǵan eken. Tirshilikti keıde sana bılemeı, kóldeneńdep kılige ketetin irili-ýaqty keris-kıkiljińder ılep ala jónelerin eskersek, ot basy, oshaq qasynan taba almaǵan túsinisý men uǵynysýdyń bolmaýy Nuraǵany aqyry birinshi hám ekinshi jubaılarynan ajyrastyryp tynady. Jalǵyz qalyp, orys pen uıǵyrdyń bosaǵalaryn panalaǵan uly ánshi qandala men búrgege talanyp, júrek talmasy – ınfarktqa ushyraıdy. Baǵyp, qaqqan qyzdarynan balalyq yqylas meıirim tappaǵan Nuraǵań 80-ge qaraǵan shaǵynda aıaq-qolynan ál ketip tura almaı qalady. Eki-úsh jyldaı kelip-ketip kómek-járdemin tıgizgen Jadyra qaryndasy jedel járdemdi shaqyrady.

Dárigerler áketip bara jatqanda: «Qaraǵym Jadyra, júregime jasalatyn operaııa bitkenshe tosyp otyrshy. Ketpeshi!» degen ótinish-óksigin jetkizedi. Operaııa sátti aıaqtalyp, álsirep qalǵan azamatty qyzdarynyń baǵyp-qaqpaıtynyn kórip aıdalaǵa tastap kete almaǵan Jadyra birjola Nuraǵanyń basy-qasynda bolýǵa kelisimin beredi. Endi ekýlep ákimdikke qol jaıady. Saǵyntaevty saǵalaıdy. Dosaevty jaǵalaıdy. Jaqyndap qalǵan 85 jasyn ýaıymdaı bastaıdy. Keshegi ózin alaqanyna salyp ardaqtaǵan qazaǵynyń, tileýlesteriniń aldyna shyǵyp, rýhyn asqaqtatyp óner keshin, shyǵarmashylyq tirshiliginiń bir belesin túıindep, shalqar Shámshiniń, telegeı Nurǵısanyń asyl amanattaryn – ásem ánderin ulty men jurtyna aıalap tapsyrǵysy keledi. Biraq… Bıiktegi tórinen, tómendegi elinen qol ushyn sozǵan eshkim tabylmady.

Al páteri – qalanyń shetindegi úıdiń 22-shi qabatynan tıgen ǵoı. О́ner akademııasynda sabaq beretin ustazdyǵyn jalǵastyrǵan Nurekeń lıfti birde istep, birde istemeıtin úıinen oqý ornyna eki-úsh avtobýsty aýystyryp minip, ábden sharshap-shaldyǵyp áreń jetetin. Aqyry Jadyra ekeýi aqyldasyp, álgi páterdi satady da, jıǵan-tergenderin qosyp, ortalyqtan mekenjaı almaq bolady. Sodan bir kúni esikterin bir jigit qaǵady ǵoı. «Nuraǵa! Sizdiń múshkil halińizdi estip, qol ushyn sozǵaly keldim. Men О́zbekáli Jánibekovtyń nemere inisimin.

Joǵary jaqta tanystarym kóp. On kúnniń ishinde úsh bólmeli páterge ıe bolasyzdar» degen soń, aspannan kútkeni jerden tabylǵandaı bolmaı ma. Keýdesine adaldyq uıalaǵan jan árkimniń de adal bolatynyna senimin joǵaltpaıdy ǵoı. Jıǵan-tergen bar aqshasyn álgi jigittiń qolyna ustata salady. On kún ótedi. Aı ótedi. Jyljyp ekinshi aı jaqyndaıdy. Aqsha da joq, úı de joq. Alaıaqqa aldanǵandaryn sonda uqqan ekeýi endi sotqa aryzdanady. Byltyrǵy jyldyń jeltoqsanynda bastalǵan sot otyrysy áli júrip jatyr. Alaıaq: «Tóleı qoıatyn aqsham joq. Birer aıda taýyp qalarmyn» dep mańaıyna jolatpaı júrgen kórinedi. Búginde ádiletti úkim shyǵaratyn sottyń qalmaǵany belgili.

Qashanǵa deıin dárigerleri shydap jatqyzdaryn bir qudaıym bilsin. Úsh-tórt kún buryn aýrýhanadan shyǵarymda palatasyna kirip edim. «Sofyjan, sen úıińe barasyń. Balalaryń men nemerelerińniń ystyq yqylasyna bólenesiń. Al men… men qaıda baram? Qaı–da–a?» dep kózine jas alǵan aǵamdy qushaqtap, shylanǵan kirpigimdi jasyryp shyǵyp kettim. Ne isteıin? Qyryq jyldan beri bir tıyn qalamaqy almappyn. Qandaı kómek-járdemimdi tıgize alarmyn. Ýysymnyń bos ashylyp-jumylaryn qaıteıin.

Aý, tórdegi bılik ıeleri! Qazaqstannyń halyq ártisine qol ushyn berip, kókirektegi óksiktiń ornyn meıirim-qaıyrymdaryńmen toltyra alarmysyńdar.  Aý, qazaqtyń aqshaly, qaltaly abzal azamattary! Keshegi olımpıadaǵa qatysqandarǵa úsh-tórt avtokólik, qos-qostan páter berip, aldaryna úıir-úıir jylqy salǵandaryńdy kórdik.

Mynaý 70 jyl qazaqy rýhymyzdy asqaqtatyp, qazaqy áýenimizben ultymyzdyń ulylyǵyn áspettep kelgen kúmis kómeı ánshi aǵamyzǵa da oń qabaqtaryńdy túsirseńdershi. Jomart kóńildi jomarttyqtaryńmen aıalap kórseńdershi bir… Men bul postymdy Nuraǵaǵa kórsetpeı salyp otyrmyn. Kórse, jaratpaýy múmkin. Nartáýekel! Qolymnan bar kelgeni osy», – dep jazdy S. Smataev áleýmettik jelide.