Jańalyqtar
Baıan-О́lgıılegi qandastar quryltaıy
Ulan-Batyrdan bastaý alǵan Mońǵolııa qazaqtarynyń kezdesýi Baıan-О́lgıılegi negizgi jıyn – kishi Quryltaıǵa ulasty. Osy maqsatta Mońǵolııaǵa jumys sapary aıasynda 6 shildede QR Prezıdentiniń keńesshisi Málik Otarbaev, QR Syrtqy ister mınıstrligi «Otandastar qory» KeAQ prezıdenti Abzal Saparbekuly, Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshisi Ǵabıt Beıbituly Qoıshybaev pen bir top QR Parlamenti Senaty men Májilis depýtattary bastaǵan qazaqstandyq delegaııa músheleri Baıan-О́lgıı aımaǵyna at basyn tiredi. Sondaı-aq, Quryltaı qatysýshylary arasynda Qazaqstannan kelgen dıplomatııa ardagerleri, zııaly qaýym ókilderi, qoǵam qaıratkerleri men Túrkııa jáne Reseıden kelgen qandastar da bar.
Baıan-О́lgııdegi ekijaqty kezdesý
Arnaıy saparmen kelgen qonaqtardy Baıan-О́lgıı aımaǵynyń ákimi Kamelııat Ahmadııauly men Baıan-О́lgıı halqy áýejaıdan shashý shashyp qarsy aldy.
Aımaq gýberantory Kamelııat Ahmadııauly, Maslıhat Tóraǵasy Habyl Shárıvuly bastaǵan delegaııalar arasyndaǵy kezdesýde Abzal Saparbekuly qazaqstandyq delegaııa quramyn tanystyryp, Ulan-Batyrda bolatyn is-sharalar týraly aıta kele, aldaǵy Kishi Quryltaı jumysyna sáttilik tiledi.
О́z kezeginde Kamelııat Ahmadııauly «Bermeseń almaısyń! Barmasań alystaısyń!» demekshi, 10 jyldan asa úzilip qalǵan Mońǵolııa qazaqtarynyń kishi Quryltaıynyń qaıta jalǵasyn tapqanyna asa qýanyshty ekenin aıtty. Qazaqstandyq delegaııa quramynda QR Prezıdentiniń keńesshisi men senator, depýtattardyń bolýy da bul is-sharaǵa erekshe mańyz berýdiń dáleli dep atap ótti. Aımaq gýbernatory ólkeniń ekonomıkalyq-áleýmettik ahýaly jáne halyqtyń tynys-tirshiligi týraly keńinen málimet berdi.
Kezdesýde sóz alǵan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi Málik Otarbaev Prezıdent Qasym-Jumart Kemelulynyń ystyq sálemin jetkizýge arnaıy kelgenin aıtyp, Qazaqstan qashanda ishki tynyshtyqpen qatar syrtqy baılanysty úzbeý saıasatyn nyq ustanatynyn, sonymen qatar qashanda shette júrgen qandastarymyzdyń máselesin nazarda ustaıtynyn, olarmen baılanysty nyǵaıta túsýge asa mán beretinin jetkizdi.
Ekijaqty kezdesýde QR Májilis depýtattary Únzıla Shapak, Nurgýl Taý, Jarqynbek Amantaı da sóz sóılep, eki eldiń parlamentaralyq baılanystarynyń kún tártibindegi máseleler, elimizdegi quqyqtyq-demokratııalyq reformalar týraly baıandap ótti.
Baıan-О́lgıı aımaqtyq máslıhatynyń tóraǵasy Baıan-О́lgıı aımaǵynda qazaqtardyń emin-erkin ómir súrýine jaǵdaı jasalǵanyn aıtyp, memleketter arasyndaǵy dostyqtyń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
Sonymen qatar, basqosýda Baıan-О́lgeıdegi qandastarmen rýhanı-mádenı baılanysty arttyrý máseleleri de taqyrypqa ózek boldy.
Hovdydaǵy qazaq konerti
Sol kúni Mońǵolııadaǵy qazaqtardyń IV kishi Quryltaıy aıasynda Hovd qalasynda Qazaqstannan kelgen Qaraǵandynyń Táttimbet atyndaǵy akademııalyq qazaq halyq aspaptar orkestri turǵylyqty halyqqa arnap konert berdi.
Osy shara bastalarda Qazaqstan Respýlıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty Ǵalıasqar Sarbasov pen Májilis depýtaty Bolat Kerimbekov jáne jergilikti qazaq belsendisi Baǵdal Shámeıhauly qonertke jınalǵan jurtshylyq aldynda sóz sóılep, eki el arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtastyq qatynastar, parlamentaralyq baılanystar, mádenı-gýmanıtarlyq is-sharalar jaıyna toqtaldy. Sondaı-aq jınalǵandar tarapynan qoıylǵan suraqtarǵa jaýap berdi.
Konertte qazaq jáne mońǵol halyq ánderi shyrqalyp, dástúrli kúıler men halyqqa keńinen tanymal mýzykalyq shyǵarmalar oryndaldy.
Qazaqstan Prezıdenti qandastar Quryltaıyna quttyqtaý joldady
Mońǵolııadaǵy qazaqtardyń IV kishi Quryltaıy 7 shildede Baıan-О́lgeıdegi Muhamedqalı Qurmanhan atyndaǵy Qazaq mýzykalyq drama teatrynda ótti.
Kishi Quryltaıdyń saltanatty jıynyn ashqan Baıan-О́lgeı aımaǵynyń basshysy Kamelııat Ahmedııauly atajurt Qazaqstannan kelgen qurmetti delegaııa múshelerine alǵysyn aıtyp, osynaý quryltaıdyń Mońǵolııa men Qazaqstan qatynastaryna, onyń ishinde 100 myńnan astam qazaq shoǵyrlanǵan aımaqtyń Qazaqstanmen rýhanı baılanysyna eleýli úles qosatynyna senim bildirdi.
Alqaly jıynǵa arnaıy kelgen Qazaqstan Prezıdentiniń keńesshisi Málik Otarbaev Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Kishi quryltaı qatysýshylary men Mońǵolııa qazaqtaryna arnaǵan quttyqtaý sózin oqyp berdi.
Budan soń sóz alǵan «Otandastar qorynyń» prezıdenti Abzal Saparbekuly aımaq halqynyń rııasyz kóńili men shyn yqylasyna alǵysyn bildirip, Qor jumysynyń negizgi baǵyttary men maqsat-mindetterine toqtaldy. Atap aıtqanda, jastardyń bilim alý, mamandyq tańdaý, jas býynnyń túrli tarıhı tanymdyq jobalarǵa belsene qatysýy, qazaq dástúrleri men rýhanı qundylyqtarynyń shetelderdegi qandastar arasynda saqtalýy, Qazaqstan memleketiniń shettegi qazaqtardy jáne kóship keletin qandastarǵa qoldaý sharalary týraly keńinen aqparat berdi.
Al aımaqtyq Hýral tóraǵasy Qabyl Sháripuly Baıan-О́lgeı aımaǵynyń tarıhy men damýy, onyń Qazaqstanmen baılanysyna toqtaldy.
Jıynda osy sharaǵa arnaıy kelgen Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń depýtattary – Nýrgýl Taý, Jarqynbek Amantaı, Únzıla Shapaqqyzy da sóz alyp, óz oılaryn ortaǵa saldy. Olar qazaq-mońǵol qatynastarynda qazaq qandastardyń «altyn kópir» bolatynyna keńinen toqtalyp, eki el arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtastyqty nyǵaıtatatyn birqatar máselelerdi júzege asyrý qajettigine toqtaldy. Depýtat Ýnzıla Shapakqyzynyń pikirinshe, aımaqaralyq О́skemen – О́lgıı – Hovd áýe reısteriniń ashylýy, Baıan-О́lgııde nemese Hovdyda Qazaqstan Respýblıkasynyń Konsýldyǵynyń ashylýy eki el arasyndaǵy qarym-qatynastyń jańa deńgeıge kóterilýine yqpal etpek.
Qoǵam belsendisi Habsatar Omarulynyń aıtýynsha, О́lgııde Qazaqstannyń kómegimen qazaq mektebi men balabaqsha salynýy jas býynnyń bilim men ǵylymǵa umtylýyna serpin bermek. Al, jastar ókili Ǵıbrat qatysýshylardyń nazaryn qazaq tilindegi ǵylymı-tehnıkalyq kitaptardyń tapshylyǵyna jáne ólke órenderin tıisti ádebıettermen qamtamasyz etý jaıyna aýdardy.
Quryltaı barysynda Muhamedqalı Qurmanhan atyndaǵy Qazaq mýzykalyq drama teatrynda Muhamedqalı Qurmanhannyń eskertkishi ashylyp, onyń «Ǵulamanyń ǵumyry», aımaqtyń alǵashqy basshylarynyń biri, qoǵam qaıratkeri Qyzyrhan Qusbekulynyń eskertkishi men kóshe ataýynyń berilýi, «О́mirim –ózim, ómirim – isim» atty kitaptarynyń da tusaýkeserleri ótti. Sondaı-aq, jastar arasynda ulttyq oıyndar (toǵyzqumalaq, asyq atý, qazaqsha kúres) ótti.
