«Bizdiń qoǵam – orys qoǵamy»: Muhtar Maǵaýın Qazaqstannan nege ketti jáne nelikten AQSh-ta jerlenedi?

Foto: vıdeodan skrın

10 qańtarda ádebıet tarıhyn zertteýshi ǵalym Muhtar Maǵaýın 84 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ozdy. Keıinnen uly Edige jazýshynyń AQSh-tyń Merılend shtatynda jerlenetinin málimdedi. Bul týraly qandastar.kz aqparat agenttigi habarlaıdy.

Foto: Vıdeodan skrın

Jazýshynyń súıegi nelikten elge jetkizilmedi

Jazýshynyń uly Edige Maǵaýın ákesiniń AQSh-tyń Merılend shtatynda óz jaqyndarynyń ortasynda baqıǵa attanǵanyn habarlady.

“Arystan ákem fánıden baqıǵa attanyp ketti, AQSh-tyń Merılend shtatyndaǵy úıinde, bala-shaǵasynyń ortasynda, 2025 jylǵy qańtardyń 9-y, jergilikti ýaqyt boıynsha saǵat 19:55-te (Qazaqstan ýaqyty boıynsha qańtardyń 10-y, saǵat tańǵy 5:55)”, – dep jazdy ol.

Keıinnen jazýshynyń janazasy 11 qańtarda AQSh-tyń Merılend shtatynda saǵat 10:00–de ótetini málim boldy. Rásim túriktiń Diyanet Center of America meshitinde uıymdastyrylyp, sol shtattyń zıratyna jerlenedi eken.

Stan.kz jazǵandaı, qazaqtyń halyq jazýshysy Muhtar Maǵaýınniń súıegi óz eline jetkizilmedi, degen saýal týyndaıdy. Bul suraqty Jazýshylar Odaǵynyń basqarma tóraǵasy Mereke Qulkenovke joldap kórdik.

Qulkenovtiń sózinshe, jazýshy balalaryna ósıet aıtqan bolýy múmkin.

“Jazýshy balalaryna ósıet aıtqan bolýy múmkin. Qazaqstanǵa súıegin ákelip jerleýdi biz sheshpeımiz, otbasy músheleri sheshedi”, – dedi Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy.

Al dástúrli ánshi Erlan Rysqalıdiń aıtýynsha, Muhat Maǵaýınniń súıegin elge ákelý jazýshyǵa jasalǵan eń úlken qorlyq bolmaq.

«О́ziniń kózi tirisinde ulyna aıtqan ósıeti bar emes pe?! Nege ol ósıetti uly tulǵa ótken soń aıaq asty etip, attap ótýge tıispiz?! Bul durys emes. Sosyn onyń tuıaǵy, máıittiń haq ıesi uly Edige Maǵaýın aǵamyz bar. Sońǵy sóz sol kiside. Qazaqstan bıligi jáne jazýshylar odaǵynyń buǵan aralasýynyń esh jóni joq. О́ziniń syrtta ketetinin aldyn ala bilip, ózi amanat etti. Endi artynda qalǵan qalyń eli aıtqan amanatyn oryndaýy kerek.  Bul bizdiń ol kisige kórsetken eń úlken qurmetimiz bolmaq», – dedi Erlan Rysqalı.

Erlan Rysqalıdan jazýshynyń ulyna qandaı ósıet qaldyrǵanyn surap kórdik. Dástúrli ánshi jazýshynyń óz aýzynan estigenin, biraq naqty aıta almaıtynyn jetkizdi.

Al jazýshylar odaǵynyń múshesi, aqyn Murathan Shoqannyń sózinshe, jazýshynyń shetelde jerlenýi taǵdyr shyǵar.

“Ábý-Nasyr ál-Farabı Otyrarda týyp, Sırııanyń Damask qalasyndaǵy «Bab-ás-Saǵır» zıratyna jerlengen. Qypshaq dalasynda dúnıege kelgen dańqty qolbasshy Beıbarys Sultan Kaırde jerlengen. Muhammed Haıdar Dýlatı Úndistannyń Kashmır shtatyndaǵy «Mazarı-ı-Salatın» qorymynda jerlengen. Mustafa Shoqaı Berlın qalasyndaǵy «Túrik shahıtligi» jerlengen. Álıhan Bókeıhanov Reseıdiń Ýfa qalasynda jerlengen. Turar Rysqulov Máskeý qalasynda jerlengen. Bul tizim sozsaq birazǵa barady. Týǵan jeriniń topyraǵyn jamylmaǵan alyptardyń qataryna Muhtar aǵa qosyldy. Aǵaǵa Basqa qurlyqtyń, Amerıka Qurama Shtattarynyń topyraǵy buıyrdy. Bulda taǵdyr shyǵar”, – dep jazdy aqyn.

Mahtar Maǵaýın elden ne sebepti ketti

Jazýshy Qazaqstannan Chehııaǵa 2007 jyly qonys aýdardy. Muhtar Maǵaýın elden eshkim jelkelep shyǵaryp salmaǵanyn, óz erkimen, ózi ketkenin aıtty.

«Qazaqta «Arqada qys jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar» degen sóz bar. Men baıaǵy orystyń dıssıdentin otyrǵyzyp, jelkelep shyǵaryp salǵandaı jaǵdaıdy bastan keshkem joq, men ózim kettim. Tynysh jumys isteý kerek. Ádebıette ártúrli daý-damaı bolady. Áýezov te, Maǵjan da synǵa ushyraǵan. Alaıda maǵan qarsy úlken naýqan júrdi. Mysaly sondaı ótiriktiń biri «Juldyz» jýrnalynyń 2006 jylǵy 9 nómirinde «Muhammed paıǵambardyń áıeli Aısha anamyzǵa til tıgizgen povest basyldy» dep jazyldy. Jurttyń bári izdedi, joq ondaı nárse, jýrnal jańa ǵana shyqqan. Shyqqanyna aı bolmaǵan. Sol sııaqty nárseler. Onyń báriniń jazýyma eshqandaı áseri bolǵan joq. Biraq maǵan tynyshtyq kerek, halqyńa kerek bolmasań, bolashaq urpaqqa kereksiń, sodan keıin syrtqa ketýge týra keldi… Meniń úkimetke de, basqalarǵa da eshqandaı ókpem joq, ókpeleıtin olardyń jaǵdaıy da joq», – deıdi jazýshy.

Sondaı-aq jazýshy elden keter aldyn bes jyl boıy ózine qarsy naýqan júrgenin aıtty.

«Osyndaıdy halyq umytyp qalady eken. Aıtylmaǵan sóz joq, bir kúnde 5-6 gazetke shyqqan jaǵdaı boldy. Maǵan ol áser etken joq, maǵan áser etkeni qazaqtyń bir zııaly azamaty: «mynaý bálenbaı degen jazýshymyz edi, nege osyǵan jala jabylyp, qýdalanyp jatyr?» dep ara túsýge jaraǵan joq. Sodan soń balama kettim», – deıdi Maǵaýın.

Jazýshy Chehııa astanasy Pragada alty jyldaı turǵan. Odan keıin Karlovy Vary qalasyna qonys aýdarǵan. Úsh jyldan soń balasy Amerıkaǵa jumys babymen ketip, jazýshy da otbasymen sonda barǵan.

«Chehııada turdyq, olar – momyn halyq, azıattardy jaqsy kórmeıtin ádetteri de bar. Chehııada túriń bilinip, erekshelenip turatynbyz, al Amerıkada qarala, torala, qubaqandardyń ortasyna kirip ketesiń jáne seniń násil-tegińe eshkim de nazar aýdarmaıdy», – deıdi jazýshy.

Al Aqyn Serik Aqsuńqarulynyń sózinshe, jazýshy Muhtar Maǵaýınniń Pragaǵa ketip qalýynyń ózi qazaq ıntellıgenııasynyń bar ekenin kórsetti. Degenmen onyń shetelge ketip qalýy masqara uıat boddy, deıdi.

«Bizde ıntellıgenııa joq» deýshi edik. Maǵaýınniń Pragaǵa ketip qalýynyń ózi qazaq ıntellıgenııasynyń bar ekenin kórsetti. Qazaqtyń tarıhyna qarap otyrsań, Mustafa Shoqaıdan keıin emıgraııaǵa ketken ekinshi has zııaly bul. Bir Muhtar Maǵaýındi ustap turýǵa bolýshy edi ǵoı. XV ǵasyrdaǵy jyraýlar poezııasyn taýyp alyp, ádebı aınalysqa túsirgen Muhań ǵoı. Maǵaýınniń qaı shyǵarmasyn oqysańyz da, tek qana ulttyq másele qozǵamaıdy. О́ziniń ultyn aıtyp otyryp, adamzattyq máseleler kóteredi. Sol Maǵaýınniń shetelge ketip qalýy – masqara uıat boldy! Maǵaýın ketip, onyń ornynda “haltýrщıkter” qaldy. Maǵaýınniń ketýi haltýrщıkterge jaqsy boldy», – deıdi Serik Aqsuńqaruly.

Jazýshy Qazaqstanǵa ne sebepti qaıta oralǵysy kelmedi

Jazýshy Muhtar Maǵaýın 2024 jyly “Halyq úni” YouTube-arnasyna bergen suhbatynda Qazaqstanǵa ne sebepti oralmaıtynyn aıtqan edi.

“Elge barmaımyn. Bir jaǵdaı bar: Shetelde bir jyl turǵan adam qaıta barǵysy kelmeıdi. О́ıtkeni bizdiń qoǵam – orys qoǵamy. Otarshyldyqtyń zardaby áli kúnge deıin bar. Kóshede erkin júre almaısyń. Men jańalyq ashtym, biraq meniń keıipkerimdi jek kórdi. Meniń unamdy keıipkerim – jas, aqyldy, ultshyl jigit. Nege jek kórdi? О́ıtkeni ol keńes adamy emes eken. Al keıipker meniń prototıpim. Men de keńes adamy emespin. Sol sebepti seniń otyrǵan otyrysyń, júrgen júrisiń, adamdarmen qatynasyń ózgelerge sóleket bolyp kórinedi”, – deıdi jazýshy.

Sondaı-aq jazýshy qazaqstandyqtarǵa qaıta túzelý úshin dál qazir jumys bastaý keregin aıtty.

“Qazir jastar ósip kele jatyr, orta ońalyp, túzeletin shyǵar. Shetelge shyǵyp jatqan jastar kóp. Biraq eskiniń zardaptarynan ońalý óte qıyn. 1932 jyly Goloщekınniń genoıdinen qazaqtyń úshten ekisi (2/3) óldi. Al Nazarbaevtyń 30 jyl bıligi kezinde búkil qazaq jannan, ımannan aıyrylýǵa jaqyndady. Apattan artyq bolmasa kem emes. Qaıta túzelý úshin qazir jumys jasalý kerek. Meniń qaıda júrgenimniń eshqandaı mánisi joq. Sózim jetip jatyr, jetpeı qalǵan sózim joq. Aıtylmaı qalǵan sózim jáne joq”, – degen edi jazýshy.

Jazýshy jaıly 

Muhtar Maǵaýın 1940 jyly 2 aqpanda Semeı oblysynyń Shubartaý aýdanynda týǵan. 1962 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin, 1965 jyly aspırantýrasyn bitirgen.

Eńbek joly 1965 jyldan bastalady. «Qazaq ádebıeti» gazetinde bólim meńgerýshisi;

1967-1971 jyldary «Jazýshy» baspasynda bas redaktordyń orynbasary, Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda aǵa ǵylymı qyzmetker boldy;

1984-1986 jyldary «Jazýshy» baspasynyń bas redaktory;

1987 jyly erkin shyǵarmashylyq jumysta;

1988-2006 jyldary «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory boldy.

О́tken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary ádebıet zertteýshisi retinde tanyldy. Kórkem prozaǵa kóbirek den qoıdy. «Alasapyran» tarıhı roman-dılogııasy úshin Qazaq KSR-iniń Abaı atyndaǵy memlekettik syılyǵy berildi. Qazaqstannyń Halyq jazýshysy (1984). Túrkııanyń halyqaralyq «Túrik dúnıesine qyzmet» syılyǵynyń ıegeri (1997). «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty (2002). Qazaqstannyń Qurmetti jazýshysy (2019) atandy.

Muhtar Maǵaýın 2011 jyly Jańaózen oqıǵasynda halyqqa oq atylǵanda bılikti aıyptaǵan az jazýshynyń biri edi. Jazýshy «Qan tógildi!..» degen maqala jazyp, bılikti ashyq synaǵan. «Meniń balalarym men nemerelerim – keýdesinde namysy bar uldarym men qyzdarym qyzyl qanǵa boıalyp jatyr” dep, Nazarbaev júıesine ashyq narazylyǵyn jetkizdi.

«О́ziniń azamattyq quqyǵyn qorǵap shyqqan sharasyz azamattardy «buzaqylar», «azǵyndar» dep jarııalady. Baıaǵy Jeltoqsandaǵy «narkomandarǵa» teteles», — dep jazdy Muhtar Maǵaýın.

Muhtar Maǵaýın maqalada halyqty kinálaǵan birshama jazýshyny da synaǵan.

«Táýelsizdik merekesiniń shyrqyn buzdy!..» deıdi ǵoı. Shyn táýelsizdik kúni alda. Sol kezde shyndap toılaımyz. Búgingi jasóspirim balalarym turypty, jetpistiń ishine kirgen meniń ózim osyǵan senem», — dep jazdy ol.

Muhtar Maǵaýınniń Qazaqstan bıligin ashyq synaǵan «Ultsyzdaný urany», «Qazaqsyz Qazaqstan» maqalalary bar.

Jazýshy jary Baqytjamalmen tórt ul, eki qyz tárbıelep ósirdi. Olardan jıyrma shaqty nemere, bes-alty shóbere súıdi.

Eske salsaq, jazýshy Muhtar Maǵaýınniń ómirden ozǵanyn habarlaǵan edik. Keıin Toqaev Muhtar Maǵaýınniń otbasy men jaqyndaryna kóńil aıtty.