Búgin — Qadir túni

Qadir túni kún batqannan sáresige deıin jalǵasady.

Qadir túniniń qasıeti

Tún jaıly Quran Kárimniń «Qadir súresinde» baıandalǵan. Osy túni jasalǵan ǵıbadat myń aıǵa, ıaǵnı seksen úsh jyldyń saýabyna para-par.

Taǵy bir derekterde «Qadir» sózi «úkim túni» maǵynasyn beredi. Sonymen qatar, «Bul túnde kelesi jyl isteriniń taǵdyry jazylady», degen anyqtama berilgen.

Qadir túnniń qandaı belgileri bar?

«Ramazan orazasyna qatysty pátýalar» kitabynda Qadir túniniń belgileri jaıynda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Qadir túninde aspan ashyq bolady. Ystyq ta, sýyq ta bolmaıdy. Kún qyzyl bolyp shyǵady», – degen.

Taǵy bir rıýaıatta: «Qadir túni tunyq ári jaryq bolyp, aıdyń ózi beıne bir nurǵa toly bolady. Ol tún, sýyq ta ystyq ta emes, tynysh ta jaıly bolyp, tań atqansha juldyzdardyń aǵyp túsýine tyıym salynady. Bul túnniń taǵy bir belgisi, tańerteń kún sáýlesi, tolǵan aı sekildi túzý bolyp shyǵady ári shaıtandarǵa kúnmen birge jarysa shyǵýlaryna ruqsat etilmeıdi», – dep sıpattaǵany rıýaıat etilgen.

Kelesi hadıste: «Bult ta, jańbyr da, jel de bolmaıdy…» delingen.

Buǵan qosa, qaı kúnge túsetini jaıly eki derek bar.

1. Sońǵy on kúnniń taq túnderi. Aısha (Alla oǵan razy bolsyn) anamyz: «Qadir túnin ramazannyń sońǵy on kúnniń taq túnderinen izdeńder», – degen hadıs jetkizgen. Jáne Ibn Abbastan (Alla oǵan razy bolsyn) jetken: «Qadir túnin ramazannyń sońǵy on kúninen, qalǵan toǵyzynshy, jetinshi jáne besinshi túnderden izdeńder», – degen rıýaıat bar.
2. Jıyrma jetinshi tún: Ibn Omardan jetken hadıste Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Qadir túnin jıyrma jetinshi túnnen izdeńder», – degen.

Bul múbárak túnniń jasyryn bolýynyń syry ajaldyń, qııamet kúniniń jasyryn bolýy sekildi musylman balasynyń ǵıbadatty kóbeıte túsýge jáne de ǵapyl qalyp, jalqaýlyq tanytpaý úshin qulshylyqqa yntalandyrý maqsatynda jatsa kerek.

Bul rette, kópshiliktiń kókeıinde júrgen eki suraqqa toqtalyp ótsek.

Qadir túni uıyqtamaý shart pa?

Ramazan aıynda Qadir túnin barynsha qulshylyqpen ótkizgen durys. Biraq uıyqtamaı ótkizý shart emes. Bul týraly Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy jazdy.

«Ramazan orazasyna qatysty pátýalar» kitabynan keltirilgen derekke sensek, Aısha anamyz: «Alla elshisi tań atqansha túndi (barlyq bóligin) namazben ótkizgen emes» deıdi.

Paıǵambarymyz (s.a.s) taǵy bir hadısinde «Senderge myna aı keldi. Bul aıda myń aıdan artyq tún bar. Kimde-kim osy túnniń jaqsylyǵynan maqurym qalsa, jaqsylyq ataýynan qur qalǵany. Onyń jaqsylyǵynan tek qana naǵyz maqurym adam ǵana qur qalady» degen.

«Sondyqtan musylman adam barynsha osy túndi qulshylyqpen ótkizip, saýaptan qur qalmaýǵa tyrysýy qajet. Al sharshasa, kishkene tynyǵyp, keıin ary qaraı qulshylyǵyn jalǵastyrýdyń oqasy joq», – delingen «Ramazan orazasyna qatysty pátýalar» kitabynda.

Qadir túnin mindetti túrde meshitte qarsy alý kerek pe?

«Qadir túnin meshitte ótkizý mindet emes. Úıde de ótkizýge bolady. Ásirese, áıel adamǵa úıde qarsy alǵan abzal. Eger er kisi bolsa, meshitke barǵany jón».Temirlan Darhanuly, «Áziret-Sultan» meshitiniń naıb ımamy.

Qasıetti túnde qandaı izgi amaldar jasaǵan durys?

Qadir túni kirmesten buryn dáret alyp, taza nıette qarsy alǵan durys. Bul túni jasalýy tıis isterdiń qatarynda namaz oqý, quran oqý, ótken kúnálardy endi jasamasqa táýbe etip, keshirim tileý, jalbarynyp duǵa tileý, sadaqa jasaý kerektigin aıta alamyz.

Abzal amaldar:

1. Qulshylyq jasap, namaz oqý;
2. Quran oqyp, maǵynasyn túsiný;
3. Dinı bilim alyp, ýaǵyz tyńdaý;
4. Tápsi tartyp, zikir etý;
5. Dinı kitaptardy oqý;
6. Kóp duǵa qylý;
7. Múmkindiginshe meshitke kelý;
8. Sadaqa jasaý;
9. Quran qyzmetinde bolatyn amal jasaý.

Qadir túni oqylatyn duǵalar:

1. Yqlas súresin 100 ret oqý kerek.

Bısmılláhır rahmánır rahım. Qýl hý ýallahý ahadi. Allahýs samadi. Lám ıálıdi, ýá lám ıýládi. Ýá lám ıákýl láhý kýfýýán ahadi.

Yqlas súresiniń qazaqsha maǵynasy: «Alla bireý aq. Alla muńsyz. (ár Nárse Oǵan Muqtaj). Ol týmady da týylmady. Ári Oǵan eshkim teń emes».

2. Qadyr súresi – 100 ret.

Bısmılláhır rahmanır rahım. Inná áńzálnáhý fı láılátıl qadyr. Ýá má ádraká má láılátýl qadyr. Láılátýl qadrı haırým mınál fı sháhr. Tánázzálýl máláıkátý ýár rýhý fı há bııznı rabbıhım mın kýllı ámr. Sálámýn hıá hatta mát láǵıl fájr.

Qadir súreniń qazaqsha maǵynasy bylaı bolyp keledi: «1. Biz Ony (Qurandy) qadir túni túsirdik. 2. Qadir túniniń ne ekenin bilesiń be? (Allah Taǵala bildirmese) qaıdan bilesiń? 3. Qadir túni myń aıdan da artyq. 4. Ol túni Allahtyń ruqsatymen kez-kelgen is úshin Rýh pen perishteler túsedi. 5. (ásirese ol túndi ǵıbadatpen ótkizgender úshin) tań atqanǵa deıin Allahtyń raqymy men esendigi jaýady».

3. Lá ıláhá ıllallah, Mýhammádýr rasýlýllah – 100 ret.

Qazaqsha maǵynasy: Alladan basqa Táńir joq, Muhammed onyń elshisi.

4.Áshhádý állá ıláhá ıllallah, ýá áshhádý ánná Mýhammádán ǵabdýhý ýá rasýlýh – 100 ret.

Qazaqshasy: Alladan basqa eshbir táńir joq jáne Mýhammed Onyń Elshisi jáne quly ekendigine kýálik beremin.

5.Astáǵfırýllýh – 500 ret.

6. Lá ıláhá ıllallah ýahdáhý lá sharıkáláh, láhýl mýlký ýá láhýl hamdý, ýá hýá ǵalá kýllı sháıın qadıır – 100 ret.

Kelesi duǵalar toptamasy:

Alladan jan baılyǵyn ári materıaldyq baılyqty suraıtyn duǵa

Ia, Alla, rasynda, men Senen Seniń basshylyǵyńdy, taqýalyqty, (kúnádan jaman qylyqtardan) páktikti jáne baılyqty suraımyn.

«Allahýmma, ınnı asáalıýkal-Hýda, ýa týqa, ýal-afafa ýalǵına»

Alladan amandyq suraıtyn duǵa

Ia, Alla! Senen men (osy) dúnıe jáne aqyrette jarylqaý men esen-amandyqty tileımin. Ýa, Alla! Senen men dinimde, turmys-tirshiligimde, otbasym men mal-múlkimde jarylqaý men esen-amandyq tileımin. Ýa, Alla! Meniń ábúıirimdi О́ziń búrkep qoıǵaısyń, meni qoryqynyshtan aman etkeısiń. Ýa, Alla! Meni aldy-artymnan, oń jaq-sol jaǵymnan jáne tóbemnen de О́ziń saqtaǵaısyń! Sondaı-aq kenetten qııanatqa ushyrap, ólip ketýden О́z ulylyǵyńnan pana suraımyn!

«Allahýmma ınnı ás-álýkál-afýa ýál-afıátá fıd-dýnıa ýál-áhırah. Allahýmma ınnı ás-álýkál-afýa ýál-afıátá: fı dınıýá dýnıa-ıa ýá áhlı, ýá málı. Allahýmmas-týr aýratı ýá ámın raýatı Allahýmmah-faznı mın báını ıádáııa ýá mın halfı, ýá an ıámını ýá an shımálı, ýá mın fáýqı, ýá áýzýbıazamátıká án ýǵtálá mın táhtı».

Salıqaly áıel suraý

Rabbymyz! Jubaılarymyzdy jáne urpaqtarymyzdy kózimizdiń qýanyshy et ári bizdi taqýalardyń aldy ete gór!

«Rob-bá-náá háb-lá-náá mın áz-ýáá-djı-náá ýá zýr-rı-ıáá-tı-náá qýr-ro-tá á-ıý-nıý ýádj-hál-náá lıl-mýt-tá-qıı-náá-ı-máá-máá»

Qyrsyq áıeldiń, jaman dostyń kesirinen Allaǵa syıyný

Ia, Alla, aqıqatynda, men Senen jaman kórshiden, onyń (kesirinen) shashym ýaqytysynan buryn aǵaryp ketetin áıelden, ústimnen bı bolatyn baladan, men úshin azapqa aınalatyn dúnıeden, kózi meni kóretin, al júregi ańdyp otyratyn, ári eger ol menen bir jaqsy nárse kórse, jasyratyn, al eger menen jaman nárse baıqasa, jarııaǵa jar salatyn dostan pana suraımyn.

«Allahýmma ınnı a‘ýzýbıka mın járı ssý-ı, ýa mın záýjın týshaııbýnı kablá-l-máshıb, ýa mın ýaládın ıakýný ‘aláıa rabban, ýa mın málın ıakýný ‘alıaıa ‘azaban, ýa mın halılın mákırın ‘aınýhý taranı ýa qalbýhý ıar‘anı ın ra-a hasanatan dafanaha, ýa ızá ra-a saııatan aza‘aha».

Adam Paıǵambardyń (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) táýbe jasaǵanda aıtqan duǵasy:

Rabbymyz! Biz ózimizge ádiletsizdik istedik. Endi bizdi keshirip, raqym etpeseń, sózsiz zııanǵa ushyraǵandardan bolamyz («Araf» súresi, 23-aıat).

«Robbáná zalámná ánfýsáná ýáıl lám táǵfır láná ýátárhámná lánákýýnánná mınál hasırıın»

Alladan keshirim ótingende, eń jaqsysy bylaı dep duǵa aıtý:

Ia, Alla! Sen meniń Rabbymsyń, Senen basqa qulshylyqqa laıyqty qudaı joq. Sen meni jarattyń, al men Seniń qulyńmyn. Men kúsh-qudiretim jetkenshe Saǵan degen ýádemdi, ári sertimdi saqtaımyn. Ári jasaǵan isterimniń jamandyǵynan О́zińe sıynamyn. Maǵan bergen nyǵmetterińdi moıyndaımyn, ári kúnalarymdy da moıyndaımyn. Meni jarylqaı gór! Shyn máninde, Senen ózge kúnálardy jarylqaýshy eshkim joq!

«Allahýmmá, Ántá Rabbı, lá ıláha ıllá Ántá, haláqtánı ýá áná ‘abdýká, ýá áná ‘alá ‘ahdıká ýá ýá’dıká má-státaǵtý, á’ýzý bıká mın shárrı má saná’tý ábý-ý láká bı-nı’mátıká ‘áláııa ýá ábý-ý bı-zanbı, fáǵfır lı, fá ınnáhý lá ıaǵfırý-z-zýnýbá ıllá Ánta!»

Keshirim suraý duǵasy

Ia, Alla! Shyn máninde, men ózime asa kóp zulymdyq jasadym. Kúnálardy keshiretin О́zińnen basqa eshkim joq. О́z jarylqaýyńmen meni keshir de, maǵan raqym et. Rasynda, Sen asa Jarylqaýshy, erekshe Rahymdysyń!

«Allahýmmá, ınnı zalámtý náfsı zýlmán kásıran ýá lá ıaǵfırý-z-zýnýbá ıllá Ántá. Faǵfır lı máǵfıratán mın ‘ındıká ýárhamnı, ınnáká Ántá-l-Ǵafýrý-r-Rahım!»

Qadir túninde oqylatyn duǵa

Aısha anamyzdyń (Alla oǵan razy bolsyn) Paıǵambarymyzdan (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): «Ýa, Alla Elshisi, eger men Qadir túniniń bastalǵany týraly bilsem, ne aıtýym kerek?» ‒ dep suraǵany rıýaıat etiledi. Buǵan Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): «Ia, Alla, rasynda, Sen – Keshirimdisiń, keshirýdi jaqsy kóresiń. Meni keshire gór! /Allahýmmá ınnáká afýýn, týhıbbýl-afýa fafý-annı/» ‒ dep aıt», ‒ dep jaýap bergen (át-Tırmızı, Ibn Májah, ál-Hakım).

Qabir azabynan, jaman halde qartaıýdan syıyný

Ia, Alla! Aqıqatynda, men Saǵan sarańdyqtan syıynamyn, ári Saǵan qorqaqtyqtan syıynamyn, jáne Saǵan qaýsaǵan qart bolyp qalýdan syıynamyn, sondaı-aq Saǵan dúnıe búliginen jáne qabir azabynan syıynamyn.

«Allahýmmá, ınnı á’ýzý bıká mın ál-býhlı, ýá á’ýzý bıká mın ál-jýbnı, ýá á’ýzý bıká mın án ýraddá ılá árzálıl-’ýmýrı, ýá á’ýzý bıká mın fıtnatı-d-dýnıa ýá ‘azábıl-qabr».

Alladan kórkem qulshylyq jasaýda kómek suraý

Ia, Alla! О́zińdi zikir etýge, О́zińe shúkir etýge ári О́zińe kórkem túrde qulshylyq etýge maǵan járdem ber.

«Allahýmmá, á’ınnı ‘alá zıkrıká, ýá shýkrıká, ýá hýsnı ‘ıbádátık».

Alladan Jánnatty surap, Tozaqtan syıynatyn duǵa

Ia, Alla! Rasynda, men Senen Jánnatty suraımyn, ári Ottan О́zińe sıynamyn!

«Allahýmmá ınnı ás-álýkál jánnátá ýá á’ýzý bıká mın án-nár!»

Qaryzǵa, ýaıymǵa batqan kisiniń duǵasy

«Ia, Alla! Rasynda, men Saǵan ýaıym-qaıǵydan, álsizdik pen jalqaýlyqtan, sarańdyq pen qorqaqtyqtan, qaryzdyń aýyrtpalyǵynan ári adamdardyń jábirleýinen sıynamyn» (Bul jerde adamdar jıi jaǵdaıda ne jábirleýshi, ne jábirlenýshi bolatyny meńzelip tur. Aýdarmanyń kelesideı basqa nusqasy da bolýy múmkin: «…ári adamdardyń arasynda qor bolǵan kúıge túsýimnen…»).

«Allahýmmá ınnı á’ýzý bıká mın ál-hámmı ýál-hazánı, ýál-’ajzı ýál-kásálı, ýál-býhlı ýál-jýbnı, ýá dalá’ıd-dáını ýá ǵalábátır-rıjál».

Isińe bereke suraý

Ia, Alla! Seniń rahymyńa úmit etemin. Meni bir mezetke bolsa da óz nápsime tastama, ári meniń barlyq jumystarymdy ońda, Senen basqa qulshylyqqa laıyqty Qudaı joq!

«Allahýmmá, rahmátáká árjý, fá lá tákılnı ılá náfsı tarfátá ‘aının, ýá aslıh lı shá’nı kýlláhý, lá ıláha ıllá Ánta!»

Paıdaly bilim suraý

Ia, Alla! Rasynda, men Senen paıdaly bilim, adal rızyq-nesibe ári (óz quzyrynda) qabyl bolatyn amal suraımyn!

«Allahýmmá, ınnı ás-álýká ‘ılmán náfı’an, ýá rızqan taı-ıbán, ýá ‘amálán mýtáqabbálán!»

Qaıtys bolǵan adamdar úshin

Rabbymyz! Bizdi ári bizden buryn ıman keltirgen baýyrlarymyzdy jarylqaı kór! Ári sondaı ıman keltirgender úshin júregimizde bir jek kórýshilik qylma» deıdi («Hashyr» súresi, 10-aıat).

«Rabbáná ǵfır láná ýálııhýánınál láz̃ııná sábáqýýná bılıımánı ýálá tájal fıı qýlýýbıná ǵıllál lılláz̃ııná ámánýý rabbáná ınnáká ráýýfýr rahıım»

Salıqaly urpaq suraý

Rabbym! Meni jáne urpaǵymdy namazdy (barlyq sharttaryn saqtap, berile) tolyq oryndaýshy et. Rabbymyz! Tilegimdi qabyl al!

«Rob-bıdj-al-nıı mý-qıımás so-lá-tıı ýámıńń zýr-rı-ıátıı rabbáná ýá-táqabbál dý-áá-ı»

Eki dúnıe ıgiligin suraý

Ia, Rabbymyz! Bizge bul dúnıede de jaqsylyq ber, aqyrette de jaqsylyq ber jáne bizdi tozaq azabynan saqta!

«Rabbánáá áátıná fıd-dúnııa hasanatán, ýa fıl-aahıratı hasanatán, ýa qınáá ‘azábán-nár»

Shıpa suraý

Maǵan bir páleket keldi. Al Sen Meıirim etýshilerdiń eń Meıirimdisisiń

«Ánn-nıı más-sá-nı-ıád-dýr-rý ýá áńń-tá ár-há-mýr-roo-hı-mıın»

Ata-ana úshin jasalatyn duǵa

Rabbym, Meni kishkentaıymnan baǵyp, tárbıelep ósirgenińdeı olarǵa meıirim et!

«Rob-bır-hám-hý-máá-ká-máá rob-bá-ıáá-nıı so-ǵıı-roo»

Joqshylyqtan, aýrý-syrqaýdan syıyný

Ia, Alla! Tánime saýlyq ber! Ýa, Alla! Estýime saýlyq ber! Ýa, Alla! Janaryma saýlyq ber! Senen basqa eshbir qudaı joq. Ýa, Alla! Men kúpirlik pen joqshylyqtan О́zińe syıynyp, pana suraımyn. Sondaı-aq qabir azabynan О́zińe syıynyp, pana suraımyn. Senen basqa eshbir Qudaı joq.

«Allahýmma afını fı bádánı, Allahým- má afını fı sámı, Allahýmma afını fı básarı, lá ıláhá ıllá ánt. Allahýmma ınnı áýzý bıká mınál-kýfrı ýál-fáqrı, ýá áýzý bıká mın azábıl-qabrı, lá ıláhá ıllá ánt».

Jaqsy minez suraý

Ia, Allah! Meni ómirdiń qıyndyǵynan saqtaı gór. Meni eń jaqsy ister men jaqsy minezge jeteleı gór. О́ıtkeni onyń eń jaqsysyna Senen basqa eshkim jeteleı almaıdy. Jáne onyń jamanyn menen aıyqtyrǵaısyń. О́ıtkeni onyń jamanynan meni Senen basqa eshkim de aıyqtyra almaıdy.

«Allahýmma ınnı áýzý bıká mın án ýraddá ılá árzálıl-ýmr. Allahýmmah-dını áhsánál-ámálı, ýál-áhláqı lá ıáhdı lı-áhsánıhá ıllá ántá ýásrıf annı sáıı-áhá lá ıásrıfý annısáıı-áhá ıllá ánt».

Kedeılikten, jaman minezden syıyný

Ia, Alla! Meniń dinimdi durys, úıimdi keń, rızyǵymdy berekeli qylǵaısyń. Ýa, Alla! Qatygezdikten, beıqamdyqtan, qorlyqtan jáne kedeılikten О́zińe syıynyp, pana suraımyn. Ýa, Alla! Kápirlikten, pasyqtyqtan, maqtanshaq- tyqtan, sumǵadan jáne rııadan О́zińe syıynyp, pana suraımyn. Ýa, Alla! Kereń, saqaý, alapes bolýymnan jáne jaman aýrýlardan О́zińe syıynyp, pana suraımyn.

«Allahýmma áslıh lı dını ýá ýássı lı dárı, ýá bárık lı fı rızqı. Allahýmma ınnı áýzý bıká mınál-qasýatı ýál-ǵaflátı ýáz-zýllátı ýál-máskánátı, ýá áýzý bıká mınál-kýfrı, ýál-fýsýqı ýásh shıqaqı ýás-sýmatı ýár-rııa-ı ýá áýzý bıká mınás-sýmmı ýál-býkmı ýál-jýzámı ýá sáı-ııl-ásqam».

Rızyq suraý

Ia, Alla! Kóbeıte gór, kemitpe, syıly qyl da, beıshara qylma, bere gór de, tyıa kórme, bizdi tańda da, qur qaldyrma. Ýa, Alla! Barlyq isterimniń sońyn jaqsart. Dúnıe qorlyǵynan jáne aqyret azabynan qutqar.

«Allahýmma zıdná ýá lá tánqýsná, ýá ákrımná ýá lá týhınná, ýá atyıná ýá lá táhrımná, ýá ásırná ýá lá tý-ássır aláıná. Allahýmma áhsın aqıbátáná fıl-ýmýrı kýllıhá, ýá ájırná mın hızıd-dýnııa ýá azábıl-áhıra».

Jaqsylyq suraý

Ia, Alla! Jaqsylyqtyń bastaýy men sońyn, áýelgisi men aqyrǵysyn, áshkeresi men jasyrynyn, Jánnattaǵy bıik dárejelerdi suraımyn. Meniń zikirimdi joǵarylatyp, aýyrtpalyǵymdy tasta, júregimdi tazalap, áýret jerimdi saqta jáne kúnálarymdy keshir.

«Allahýmma ınnı ás-álýká fáýátıhál-haırı ýá haýátımáhý ýá jaýámıáhý, ýá áýýáláhý ýá áhırahý ýá zahırahý ýá bátyınáhý, ýáddárajátıl-ýlá mınál-jánnáh. Allahýmma ınnı ás-álýká án tarfáá zıkrı, ýá tádaa ýızrı, ýá týtahhıra qalbı, ýá týhassıná farjı, ýá táǵfıra lı zánbı».

Qıynshylyqtan, baqytsyzdyqtan syıyný

Ia, Alla! Synaq qıynshylyqtarynan, baqytsyzdyqtardyń jalǵasýynan, taǵdyrdyń jamandyǵynan, dushpandardyń basynýynan Saǵan syıynyp, pana tileımin. Ýa, júrekterdi qubyltýshy Alla! Júregimdi О́z dinińe ornyqtyr. Ýa, júrekterdi baǵyttaýshy Alla! Júrekterdi О́z taǵatyńa baǵyttaǵaısyń.

«Allahýmma ınnı áýzý bıká mın jáhdıl-bálá-ı, ýá dárkısh-shıqa-ı, ýá sý-ıl-qada-ı, ýá shámátátıl-ádá. Allahýmma mýqallıbál-qýlýbı sábbıt qalbı alá dınık. Allahýmma mýsarrıfál-qýlýbı sarrıf qalbı alá taatık».

Alladan О́zin jaqsy kóretin júrek, ıman suraý

Ia, Alla! О́zińdi jaqsy kórýdi jáne Seni jaqsy kóretindi jaqsy kórýdi jáne Seniń jaqsy kórýińe jaqyndatatyn árbir amaldy jaqsy kórýdi maǵan násip et. Ýa, Alla! Senen máseleniń qaıyrlysyn, jaqsy duǵa, jaqsy nátıje jáne jaqsy saýap suraımyn. Meni bekem et jáne tarazymdy aýyrlat, ımanymdy nyǵaıt, dárejemdi kóter, namazymdy jáne ǵıbadattarymdy qabyl et, qatemdi keshir jáne maǵan joǵary dárejeli Jánnatty násip et!

«Allahýmma ınnı ás-álýká hýbbáká ýá hýbbá mán ıýhıbbýká, ýá hýbbá kýllá amá lın ıýqarrıbýnı ılá hýbbık. Allahýmma ınnı ás- álýká haıral-más-álátı, ýá haırad-dýa-ı ýá haıran-nájáhı, ýá haıras-sáýábı, ýá sábbıtnı ýá sáqqıl maýazını, ýá haqqıq ımánı, ýárfa dárajátı, ýá táqabbál salátı ýá ıbádátı, ýáǵfır hatı-átı ýá ás-álýkád-dárajátıl-ýlá mınál-jánnáh».

Bereke suraý

Ia, Alla! Meniń estýimdi, kórýimdi, minezimdi, syrt kelbetimdi, otbasymdy, ómirimdi jáne amalymdy berekeli etýińdi suraımyn, izgi amaldarymdy qabyl etkeısiń. Senen Jánnattaǵy bıik dárejeni suraımyn.

«Allahýmma ınnı ás-álýká án týbárıká fı sámı, ýá fı básarı, ýá fı halqı, ýá fı hýlýqı, ýá fı áhlı, ýá fı mahıa-ıa, ýá fı amálı, ýá táqabbál hásánátı, ýá ás-álýkád- darajátıl-ýlá mınál-jánnáh».

Allanyń razylyǵyn suraý

Ia, Alla! Shynaıy ıman, ımandy kórkem minez, artynan baqyt ilesken tabys, Senen keletin meıirim jáne jarylqaý, keshirim jáne razylyǵyńdy suraımyn.

«Allahýmma ınnı ás-álýká sıhhatán fı ımánı, ýá ımánán fı hýsnı hýlýqın, ýá nájáhán ıátbáýhý fáláhýn, rahmátán mınká ýá afıátán mınká, ýá máǵfıratán ýá rıdýáná».

Alladan kómek suraý

Ia, Alla! Isterimniń qorǵaýshysy bolǵan dinimdi, ómir súretin dúnıemdi, qaıtyp oralatyn aqyretimdi túzegeısiń. О́mirimdi izgi amaldardy kóbeıtý, al ólimimdi barlyq jamandyqtan demalý qylǵaısyń. Ýa, Rabbym! Maǵan kómektese gór jáne maǵan qarsy kómektespegeısiń. Meni jeńiske jetkiz jáne bireýge jyǵyp berme. Meni týra jolǵa sal jáne týra joldy maǵan jeńil qylǵaısyń.

«Allahýmma áslıh lı dınıl-lázı hýýá ısmátý ámrı, ýá áslıh lı dýnııa-ıallátı fıhá mááshı, ýá áslıh lı áhıratıl-látı ıláıhá máadı, ýájalıl-háıatá zııadatán lı fı kýllı haırın, ýájalıl-máýtá rahatán lı mın kýllı shárr. Ýá Rabbı áınnı ýá lá týın aláııa ýánsýrnı ýá lá tánsýr aláııa, ýáhdını ýá ıássırıl-hýdá lı».

Jamandyqtan pana suraý

Ia, Alla! Men Senen minez-qulyqtyń, amaldardyń, nápsi-qalaýlarynyń jáne dertterdiń jamanynan pana suraımyn. Ýa, Alla!Men Senen qaryzǵa batýdan, adamdardyń óktemdigi jáne dushpandardyń tabalaýynan pana suraımyn.

«Allahýmma ınnı áýzý bıká mın mýnkáratıl-áhláqı ýál-amálı ýál-áhýá-ıýál-ádýá. Ýá áýzý bıká mın ǵalábátıd-dáını ýá qahrır-rıjálı, ýá shámátátıl-ádá».

Qadir túni ne isteýge bolmaıdy?

Adamdardyń syrtynan ǵaıbattap ósek aıtýǵa, ishimdik ishýge, janjaldasýǵa, daýlasýǵa bolmaıdy. Sonymen qatar dostarmen kóńil kóterip, án aıtýǵa, bıleýge, saýyq keshterin uıymdastyrýǵa tyıym salynady. Teledıdardan oıyn-saýyq baǵdarlamalary men fılmderdi de kórýge bolmaıdy.