Depýtat dárigerlerge qatysty shaǵym kóbeıgenin aıtty

Foto: Májilis

«AMANAT» partııasy Frakııasynyń múshesi depýtat Nartaı Sársenǵalıev Premer-Mınıstr Oljas Bektenovke depýtattyq saýal joldap, ana men bala ómirin saqtaýǵa qatysty birqatar másele kóterdi, dep jazdy qandastar.kz

Búgingi depýtattyq saýalym ana men balanyń ómiri týraly. Bul dúnıege urpaq ákelý úshin perzenthanaǵa attanǵan anany perzentimen birge o dúnıege attandyrǵan jaǵdaılar jetip artylady Qazaqstanda. Qansha jantalassaq ta jansaqtaý bóliminde báriniń janyn saqtaı almaıtynymyz ókinishti. Resmı derek, sońǵy 6 jyldy alǵannyń ózinde aqparattyń artynda qansha qazanyń jatqanyn tap basyp taný qıyn emes. 2019 jyly Qazaqstanda 3360 sábı shetinep ketken, 2020 jyly 3286 sábı, 2021 jyly 3732 bópe baqılyq bolǵan. 2022 jyly 3154 náreste, 2023 jyly 2998 sábı shetinep ketken. 2024 jyly 2598 bópeni qundaqtaýly kúıinde máıithanadan alyp shyǵýǵa májbúr boldy ata-anasy. Árıne, resmı organdar sábı óliminiń azaıǵanyn alǵa tartady. Biraq sońǵy jyldyń ózinde 2 jarym myń bópeden aırylyp qalý kóńil kónshitetin kórsetkish emes. Soraqysy sol, resmı derekke súıensek 5 oblysta sábı ólimi kóbeıgen, olar: Abaı, Aqtóbe, Almaty, Jetisý, Ulytaý oblystary, – dedi Nartaı Sársenǵalıev.

Ol ana ólimi máselesi de óte ózekti ekenin jetkizdi.

Osy tusta «perzenthanada dárigerge syıaqy bermeseń tolǵaq qysyp janyń kózińe kóringende kóz qyryn salmaıdy» dep azamattardyń shaǵymdanatynyn estip-kórip júrmiz. Barlyq aq halatty abzal jandardy aıyptaý aǵattyq, degenmen isine salǵyrt qaraǵan keı adamnyń kesirinen ómirin medıınaǵa arnaǵan myńdaǵan bilikti mamannyń atyna kir keledi. Al dáriger qateliginiń quny adam ómiri ekenin umytpaǵan abzal. Taqyryptyń taǵy bir qyry ana ólimi. Resmı sandarǵa qarasań sanań san saqqa júgiredi. Keıingi 6 jylda  Qazaqstanda 563 ana bosaný ústinde kóz jumǵan. Soraqysy sol elimizdiń 10 oblysynda ana ólimi kóbeıgen. Ana ólimi eń kóp oblystar: Jetisý, Qostanaı, Ulytaý men Aqtóbe oblystary. Munyń bári resmı málimet. 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha kóz jumǵan analardyń 54 % qalada, 46 % aýylda turatyny belgili boldy. Bir qorqynyshty tendenııa bar, 4 nemese odan da kóp balasy bar áıelder arasynda ólim-jitim kóbeıgen, saldarynan 97 bala tiri jetim bop qaldy. Qursaǵy altyn analardy alańdatatyn bir  derek bar, 1 jylda shamamen 370 myń ana bosansa sonyń 21%-y kesar tiligi arqyly jasalady. Bul óz kezeginde ananyń densaýlyǵyna keri áser etetinini anyq. Bul tusta «kesar tiligin jasaǵany úshin medıınalyq mekemege qomaqty qarjy beriledi, sondyqtan dárigerler kesarǵa kelisim suraıdy» degen úshbý hattar alamyz. Bul aıyptaýdyń artynda aqıqat bar ma, joq pa? Bul da dereý jaýabyn talap etetin suraq, – dedi depýtat.

Depýtattyń sózinshe, salada problema jetkilikti, basqasyn bylaı qoıǵanda Astana qalasyndaǵy perzenthanalarda 550 tósek tapshy.

Oǵan qosa maman jetkiliksiz. Elimizde 4 702 akýsher-gınekolog jumys isteıdi, taǵy 389 maman kerek. Bosandyrý uıymdarynda tek 1 679 akýsher – gınekolog jumys isteıdi, onyń 560-y ǵana (35%) ampýtaııa jasaı alady. Al akýsherııada operaııalyq tehnıkanyń barlyq túrlerin tek 438 dáriger ǵana (21%) oryndaı alady. Bul úlken problema. Taǵy bir túıtkil, elimizdegi keı perzenthanalar halyqaralyq talaptarǵa sáıkes kelmeıdi, ınfraqurylymy nashar, ǵımarat ábden tozǵan. Máselen ortalyqtandyrylǵan ottegi jetkizgishi, Syǵylǵan aýa jáne sorý vakýýmy, qabyldaý bólimderi joq. 3-deńgeıdegi bosandyrý uıymdarynda ekspress bak joq. Flora men antıbıotıkterge sezimtaldyqty ýaqtyly anyqtaýǵa arnalǵan zerthanalar joq, – dedi ol.

Budan bólek, medıınalyq jabdyqtardyń tozýy men medıınalyq mekemelerdiń tómen jaraqtandyrylýy da ózekti másele. Mysaly birneshe ortalyqta ÝDZ, KTG apparattary, anestezııa apparattary, QST analızatorlary, SMAD apparattary joq.

Memleket basshysy Quryltaıda: «Dertke shaldyqqan balalardyń ata-analary Astanaǵa baryp, em alýǵa májbúr» dep Úkimet pen ákimderge osy problemany sheshý úshin ár oblysta zamanaýı densaýlyq saqtaý ortalyqtaryn salýdy naqty tapsyrǵanyn kórdik, – dep depýtat Úkimetke birneshe usynys aıtty.

Usynystar: 

1. Ana men bala densaýlyǵyna tikeleı jaýapty perınataldyq ortalyqtar men perzenthanalardaǵy dárigerlerdiń, sanıtarlardyń, tehnıkalyq mamandardyń aılyǵyn kóterý kerek. Sebebi olar jalaqysy jaqsy dep jeke sektorǵa ketýde.

2. О́ńirlerge myqty dárigerlerdi tartý  úshin bir rettik kótermeaqy men arnaıy turǵyn úı baǵdarlamasyn iske qosý qajet.

3. Myqty mamandardy daıarlaý úshin balalar beıini boıynsha kafedralardy qalpyna keltirý kerek.

4. Oblys ortalyǵynan shalǵaıdaǵy aýyldyq jerlerde jáne aýdandarda júktiligi aýyr ótip jatqan  áıelderdi aldyn ala emdeýge arnalǵan pansıonattardy dereý salý kerek. Sebebi alystaǵy aýyldan tolǵaq qysqan anany ortalyqqa ákelgenshe túrli jaǵdaı oryn alýy múmkin.

5. «Patronajdyq medbıke» laýazymyn engizý qajet.

6. Perınataldyq ortalyqtar men perzenthanalardyń, balalar aýrýhanalarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jańartý kerek.