Depýtattar qazaqtyń álemge tanymal ulttyq oıynynyń ataýyn ózgertpek

Buǵan Úkimet te, federaııa da úzildi-kesildi qarsy.

Qazaqta «9 at» degen keń taralǵan oıyn bar ma? Sheteldikter túgil, qazaqtardyń kóbi buǵan bas shaıqaıtyny daýsyz. Májilis depýtattary bar dep tabandaýda. Jaı ǵana aıtpaı, sol ataýmen qazaqtyń álemge tanymal brendin aýystyrýǵa nıetti.

Áńgime «toǵyzqumalaq» týraly bolyp otyr. Bul ulttyq oıynymyz sońǵy jyldary damýdyń barynsha joǵary satysyna – jahandyq deńgeıge kóterilgeni málim. 2020 jylǵy 14-19 jeltoqsanda, Parıjde ótken XV sessııasynda IýNESKO uıymy «toǵyzqumalaq oıynyn» Adamzattyń materıaldyq emes mádenı muralarynyń tizimine engizdi. Álemdik uıymǵa bul nomınaııany Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Túrkııa birlese engizgen bolatyn.

Búginde úsh eldiń yntymaqtasa qımyldaýy arqasynda, Dúnıejúzilik toǵyzqumalaq federaııasy qurylyp, ol birneshe jyldan beri aqyl-oı qundylyǵyn dáripteıtin «toǵyzqumalaqtyń» ulylyǵyn, jas baladan egde tartqan adamǵa deıin oıyn arqyly matematıkalyq oı-sanasyn jetildirýge septesetinin túsindirip keledi.

Bul túrki halyqtarynyń ortaq jádigeri ǵana emes, búkil adamzattyń saqtalyp, bizge jetken tarıhı qundylyǵy men aqyl-oı mádenıetiniń kórsetkishi bolyp tabylady.

Endi «jańa Parlamentke» jahandyq mura tizimindegi ulttyq oıynymyzdyń ataýy, dálirek aıtqanda, «qumalaq» sózi unamaı, kókeıin tesip tur.

«AMANAT«, «Jalpyulttyq soıal-demokratııalyq partııasy», «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq patrıottyq partııasy, «Qazaqstan halyq partııasy» (tek «Aqjol» partııasy tys qaldy) parlamenttik frakııalarynyń bir top depýtaty Toǵyzqumalaq ataýyn joıý nıetin Úkimetke saýalynda jarııalaǵan bolatyn.

Aıtpaqshy, bıylǵy 8-13 qyrkúıek aralyǵynda Astanada Túrki áleminiń tól Olımpıadasy – álemniń 89 eli qatysatyn V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıynynda toǵyzqumalaq zııatkerlik oıynynan halyqaralyq saıys ótedi dep kútilýde. Sonyń qarsańynda depýtattardyń basqa jumys tappaǵandaı, ulttyq oıynnyń ataýyna tıiskeni túsiniksiz qaldy.

Qalaı bolǵanda, Úkimetke júgingen májilismender bul sporttyń ataýyn unatpaıtynyn bildirdi. Olardyń málimetinshe, búginde bul oıyndy negizinen qazaq jáne qyrǵyz halyqtary básekelese damytyp jatyr. Sodan oıynnyń negizgi eki ataýy qalyptasty: qazaqsha – toǵyzqumalaq, qyrǵyzsha – toǵyzkórgól. Qazaqstan tarapy halyqaralyq jarys ótkizgende, bul sport «toǵyzqumalaq» dep atalady, Qyrǵyzstan jaǵy jarys uıymdastyrǵanda, ortaq oıyndy «toǵyzkórgól» dep tanystyrady.

IýNESKO jahandyq mura tiziminde bul zerde oıynyn «qazaqsha – Toǵyzumalaq, qyrǵyzsha – Togýz korgool, túrikshe – Mangala/gechıýrme» dep bekitti.

«Osylaısha, túrki halyqtarynyń biregeı zııatkerlik sporty álemdik arenada ártúrli ataýmen jurtshylyqty shatastyryp keledi! Ǵalymdar men zertteýshilerdiń pikiri boıynsha, bul oıynnyń jalpytúrkilik ataýy – Toǵyzat. Bul týraly reseılik etnograf Grıgorıı Zagrıajskııdiń 1933 jylǵy «Byt kochevogo naselenııa dolın Chý ı Syr-Darı», 1874 jylǵy «Týrkmenskıe vedomostı», «Igry narodov SSSR», «Togýz-ad kırgızskaıa ıgra» jáne taǵy basqa ǵalymdardyń jasaǵan tarıhı eńbekteri arqyly oıynnyń ataýy HIH ǵasyrdyń 80-shi jyldaryna deıin «toǵyzat» atalǵany málim bolyp otyr», – deıdi Májilis depýtaty Gúldara Nurymova.

Májilismender G.Nurymova, K.Avershın, Q.Balabıev jáne Úkimetke hat joldaǵan basqa da depýtattar sondaı-aq reseılik botanık, geograf A.N.Krasnovtyń 1887 jylǵy «Ocherk byta Semırechenskıh kırgız» (qazaq degeni), N.Pantýsovtyń 1906 jylǵy «Kırgızskaıa ıgra togýzkýmalak» atty eńbekterin alǵa tartyp, bul oıynnyń tek bertinde «toǵyzqumalaq» atala bastaǵanyn dáıekteıdi.

Depýtattardyń boljamynsha, Toǵyzqumalaqtyń ataýy áýelden «toǵyzat» ekendigine oıyn taqtasyndaǵy mańdaı, kókmoıyn, belbasar, bel, atótpes sııaqty ataýlar de meńzeıdi-mys.

«Alaıda, asyl sporttyń odan ári keń jaıylýyna bóget bolyp otyrǵan kedergini eskere otyryp, aldaǵy V-shi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıynyna deıin jalpytúrkilik bul zııatkerlik sporttyń ataýyn ózgertý qajet. Ony ortaq nusqamen tarıhı «toǵyzat» ataýyn qalpyna keltirý sharalaryn qolǵa alýdy qarastyrý kerek. «Toǵyzat» ataýy kóshpendilerdiń ómir salty men túrkilik qundylyqty odan ári pash ete túsetin jáne sportqa álemdik nazar aýdartatyn, túrki halyqtaryn jumyldyra túsetin kezekti qadam bolary kúmánsiz», – dep usyndy Úkimetke májilismender.

Degenmen, Úkimettiń bul ıdeıaǵa túbegeıli qarsy ekeni belgili boldy. Bul týraly Premer-mınıstrdiń orynbasary Tamara Dúısenova habarlady. Onyń aıtýynsha, depýtattardyń «Toǵyzqumalaq» ulttyq sporttyń ataýyn ózgertý bastamasy Úkimette qaraldy. Ony talqylaýǵa etnograf, lıngvıst jáne basqa ǵalymdar tartylǵan. Olar da quptamaǵan kórinedi.

Vıe-premer osy sport túriniń bir ataýmen atalmaýy – ony damytýǵa, dúnıejúzinde ary qaraı keń jaıylýyna kedergi degen ushqary oıdy joqqa shyǵardy.

«Álemdik tájirıbede bir oıynnyń, zattyń, ne qubylystyń ár tilde ártúrli atalýy jıi kezdesedi. Mysaly, álemde fýtboldy aǵylshyndar «fýtbol», ıtalıandyqtar «kalcho», amerıkandyqtar «sokker» deıdi. Zııatkerlik oıynnyń biri shahmatty alsaq, ony bir elderde «shatran», taǵy bir elderde «chess», endi biri «shahmat» deıdi. Túrki halyqtaryna birdeı oıyndar ártúrli ataýlarmen aıtyla beredi. Mysaly, qyrǵyz halqy «asyq atýdy» – «ordo», «kúresti» – «alysh», «kókpardy» – «kók-bórý» dep ataıdy. Sonymen qatar «toǵyzqorǵool» ataýy qyrǵyz halqyna, al «mangala» aty túrik halqyna tıesili», – dedi Tamara Dúısenova.

Zertteýshiler Toǵyzqumalaq ataýy «tek HIH ǵasyrdyń 80-shi jyldarynda tańylǵan» degen tujyrymdy quptamapty. Baıyrǵy zamandardan beri túrki halyqtarynyń tarıhı jadynda, sondaı-aq A.Krasnov, N.Pantýsov, B.Kýftın, R.Karýt, M.Balaqaev, Á.Aqshoraev, S.Amanjolov, S.Tileýbaev pen basqa da kóptegen ǵalymdardyń eńbekterinde jáne M.Áýezovtiń shyǵarmalarynda oıyn «toǵyzqumalaq» dep naqty atalady.

«Buǵan qosa, qazaq halqyna tıesili myńjyldyq tarıhy bar toǵyzqumalaq ataýyn ózgerte salý halyqaralyq jáne otandyq federaııalardyń da, basqa uıymdardyń da quzyretine kirmeıdi. Osy aıtylǵannyń bárin eskere otyryp, ulttyń mádenı murasy bolyp tabylatyn, ári myńjyldyq tarıhy bar Toǵyzqumalaq oıynynyń ataýyn sol qalpynda qaldyrǵandy jón dep sanaımyz!», – dedi Úkimet basshysynyń orynbasary Tamara Dúısenova.

Ata zańǵa «Jańa Qazaqstanda» engizilgen ózgeristerge sáıkes, endi Májilis Úkimettiń kez kelgen qarsylyǵyn eńsere alady. Eger depýtattyq korpýs arnaıy zań qabyldap, Toǵyzqumalaqty toǵyzqumalaq dep ataýǵa tyıym salsa, ony «Toǵyz at» dep atasa, solaı bolady. Onda IýNESKO Adamzattyń materıaldyq emes mádenı muralarynyń reprezentatıvtik tiziminen «Toǵyzqumalaq» ataýyn alyp tastaýy múmkin.

Aıta ketý kerek, osynyń aldynda Qazaqstandyq jáne Dúnıejúzi toǵyzqumalaq federaııalarynyń prezıdenti Álıhan Báımenov ulttyq zııatkerlik sport ataýyn ózgertýge qarsy ekenin aıtty.

«Toǵyzqumalaq – ulttyń myńjyldyq tarıhy bar zııatkerlik oıyny. IýNESKO ony «Adamzattyń mádenı murasy» dep moıyndady. Bul – ultymyzdyń álemdik mádenıetke qosqan úlesiniń jarqyn úlgisi. Syrttan kelgen birer adam túrli pıǵylmen ataýyn burmalasa, ondaı tásildi otarlaý zamanynda bizdiń mádenıet pen tarıhı jadymyzdyń tereń tamyryn úzgisi kelgen syrtqy kúshter talaı qoldanǵanyn bilemiz. Tarıhı, ǵylymı derekkózderde, kórkem jáne aýyz ádebıetinde, ulttyń jadynda oıyn tek «Toǵyzqumalaq» dep atalady. Ulttyq oıynnyń ataýy Parlamentke de, Úkimetke de, Toǵyzqumalaq federaııasyna da tıesili emes. Ol esh adamnyń, uıymnyń menshigine jatpaıdy. Oıynnyń da, onyń ataýynyń da ıesi – qazaq halqy», – dedi Álıhan Báımenov.

Onyń málimetinshe, búginde álemniń 50-den astam elinde toǵyzqumalaq offlaın, betpe-bet oınalady. Onlaın, ınternet arqyly 100 memlekettiń turǵyndary túrli saıystarǵa qatysyp júr eken. 25-30 el ókilderiniń qatysýymen 6 ret álem chempıonaty ótken.

Jahanǵa tanymal zııatkerlik oıyndar saıttarynda toǵyzqumalaq kóshbasshylardyń qatarynda. Qazaqstanda 210 myń adam túrli deńgeıde turaqty aınalysady. Federaııa ári qaraı da ulttyq murany nasıhattap, dáriptep, keńirek taralýyna jumys isteýge nıetti.