Jańalyqtar
«Dúmshe moldalardyń sandyraǵyna zańdy túrde tıym salý kerek» – jýrnalıst
Foto: ashyq derekkóz
Tanymal jýrnalıst «Dúmshe moldalardyń sandyraǵyna zańdy túrde tıym salý keregin» aıtyp, dindarlardy ótkir synǵa aldy, dep habarlaıdy qandastar.kz Alash.kz ulttyq portaly.
Qazaqstanda dinı ýaǵyzdarǵa tyıym salý máselesi qoǵamda qyzý talqyǵa túsip jatyr. Bul jaıly Jurttyń balasy arnasy jazdy.
Ásirese, keıbir ustazdardyń dinı dáristerinde aıtylatyn pikirlerdiń qoǵamnyń keıbir bóligine, ásirese dástúrli qundylyqtardy qoldaıtyn azamattarǵa unamaı qalýy baıqalýda.
Aqylǵa syımaıtyn jáne qoǵamda alaýyzdyq týdyrýy múmkin ýaǵyzdardyń kóbeıip ketýi eldiń rýhanı turaqtylyǵyna qaýip tóndirip otyr.
Osyǵan baılanysty kóptegen azamattar men qoǵamdyq uıymdar memlekettik organdardan mundaı ýaǵyzdarǵa shekteý qoıýdy talap etýde.
Bul másele din men memlekettiń qarym-qatynasy, sóz bostandyǵy jáne qoǵamdaǵy dinı toleranttylyq turǵysynan mańyzdy suraqtar týyndatady. Eger tyıym salý sharalary qolǵa alynsa, memleket halyqtyń dinı senimderin shektemeı, kerisinshe, eldegi dinı kelisim men turaqtylyqty saqtaý úshin qoldanylatyn jańa erejeler men normalardy ázirleýi qajet bolýy múmkin.
Aıta ketelik, osyǵan deıin atyshýly Qabylbek ustaz «qazaqtyń 70 paıyz sózi arabtiki…» dep aıdy aspannan bir-aq shyǵarǵan edi.
«Eger arab sózderinen bas tartsaq, qazaq sózdiginiń qoldanystaǵy 70 paıyz sózinen bas tartýymyz kerek. Mysaly, «Rahmet, shúkir, ustaz, dápter, táýbe» degen sózder arabtyń sózderi. Odan keıin tildik qorymyzdaǵy sózderdiń 30 paıyzdaıy orystardan engen. Sonda bizde ne qaldy? degen suraq bar. «Sender arabqulsyńdar» deıdi. Mysaly, shúkir men rahmet arabtyń sózi ekenin aıttym ǵoı. Men osy sózderdiń ornyna ne aıtamyn?, – degen bolatyn Qabylbek Álipbaıuly.
Osy oraıda tanymal jýrnalıst Dáýren Qýat daýly pikir bildirgen ustazǵa qarsy shyqty.
«Boldy endi, jetedi! «Kıno aıaqtaldy», jigitter! Qazaqtyń júıkesin júndeı tútip, qajaı berýdiń qajeti joq. Budan ary qaraı qajala berse, qazaq ultynyń júıkesi shydas bermeı, tutas halyq usaqtalyp, tobyrǵa aınalyp ketýi múmkin. Sondyqtan dástúrli BAQ-tan bastap barlyq áleýmettik platformalardan sandyraq sóz ben suhbattarǵa zańdy túrde tıym salynýy kerek.
Din jaıynda sóılese, din bilgirleri, teologtar ǵana sóılesin. Iýtýb pen Tıktoktan shyǵyp alyp, laǵyp otyratyndardyń aýzdaryn japqan abzal. QMDB usynys jasasyn, tıisti oryndar tıisti sharalardy qolǵa alsyn. Áıtpese, munyń aqyry, jaman aıtpaı jaqsy joq, sumdyq bolady», – deıdi Dáýren Qýat.
