Elimizde jumyssyzdyq máselesi kúrdelenip barady

Resmı statıstıka derekterine súıensek, Qazaqstandaǵy jumyssyzdyq jaǵdaıy – ózge postkeńestik memleketterge jáne alys shet elderge qaraǵanda salystyrmaly túrde jaqsaryp kele jatqandaı kórinetini ras,-dep habarlaıdy Qandastar.kz

Sońǵy 5 jylda elimizdegi jumyssyzdyq deńgeıi 4,8-5,2% deńgeıinde toqtady, al AQSh-ta, mysaly, terbelis dálizi keńirek 3,9-7,4%, basqa damýshy elderde jumyssyzdyq deńgeıi turaqty túrde 10%-dan asýy múmkin.

Alaıda, statagenttikter usynǵan Qazaqstanǵa qatysty resmı derekter eldegi jumyssyzdyqtyń shynaıy beınesin tolyq kórsetip bere almaıdy. Sebebi, bizdegi jumyssyz azamattardyń deni jergilikti jerlerdegi jumyspen qamtý ornyna nemese «Elektrondy Úkimet» portaly arqyly resmı tirkelýge peıili joq. Kóbi óz betinshe jaldamaly jumysqa jegiledi, bolmasa, tanys-tamyrlary arqyly jumys tabylǵansha esh jerge tirkelmesten júre beredi.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bir sózinde qazaqstandyq jastardyń shamamen 40%-y jumysqa ornalasý problemasyna tap bolatyndyǵyn, jáne de 51%-ǵa jýyǵy bıznespen aınalysýdy josparlamaıtyndyǵyn tilge tıek etken edi.

Memleket basshysy meńzep otyrǵandaı, qazirgi tańda aýyl sharýashylyǵy men ónerkásiptik óndirister ekonomıkanyń negizgi sektorlary bolýdan qaldy, qazir jastar bul salalarda jumys istep, óz bolashaǵyn jaqsartamyn degenge senbeıdi. Onyń ústine eldegi qyzmet kórsetý salasynyń qarqyndy damýy kúnkóris kózi retinde alǵy shepke shyqty.

Qazaqstan zańdary boıynsha jumysqa qabilettiler qataryna 16 jastan 60 jasqa deıingi aralyqtaǵy azamattar kiredi. Bul, birinshi talap. Demek, 16 jasqa deıingi balalar men zeınetkerler jumys kúshiniń quramyna jatpaıdy.

Ekinshi talap, jumyspen qamtý mártebesi, ıaǵnı, jumys kúshine kirý úshin adamnyń jumyspen aınalysýy nemese belsendi jumys izdeý ústinde bolýy shart. Bizdiń jaǵdaıymyzda, eńbekke qabiletti jastaǵy barlyq adamdardyń ishinde stýdent jastar jumys kúshi qataryna kirmeıdi.

Endi, resmı málimetke súıener bolsaq, memlekettik qyzmet pen jeke kásip ıelerin eseptemegende, jumys surap jergilikti jumyspen qamtý qyzmetine júgingen az ǵana adam jumyssyzdar tobyn quraıdy. Shyntýaıtynda, qoǵamda jastardyń atynan tirkelgen qujatymen jumys istep júrgen zeınetkerler de bar.

Jumyssyzdyqpen kúres turǵysynan qaraǵanda, monoqalalarda qıyn jaǵdaı týyndap otyr. Kómirsýtek shıkizaty men paıdaly qazbaly ken oryndarynyń sarqylýyna jáne óndiris oryndaryndaǵy avtomattandyrýdyń damýyna baılanysty mundaı óńirlerde eńbek adamyna degen suranys azaıýda.

Jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń ónimi álemdik naryqta arzandap ketýi de jergilikti jerdegi jumyssyzdar sanynyń artýyna yqpal etip otyr. О́tken jyly Mańǵystaý oblysynda, onyń ishinde Jańaózende ereýilge shyqqan jumyssyzdar narazylyǵy sózimizge dálel.

Qazir Mańǵystaý oblysynyń basshylyǵy aımaq ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa, óz óńirinde qyzmet kórsetý salasyn damytýǵa den qoıdy. Munaı-gaz sektorynan basqa salalarda jańa jumys oryndaryn qurýǵa tyrysýda. Eńbek naryǵyn keńeıtetin ekonomıkanyń jańa sektorlaryn damytýmen qatar, bılik ishki kóshi-qon áserine tótep beretin sharalar qabyldaýda. Monoqalalardan 400-ge jýyq otbasyn oblys ortalyǵyna kóshirý josparlap otyr.

Elimizdiń barlyq óńiri jumyssyzdyqqa qarsy jańashyl áreketke kóshýi kerek. Oblys basshylary burynnan qalyptasyp qalǵan memlekettik bıýdjet pen Astanadan beriletin tapsyrmaǵa ıek artýdy qoıǵany abzal.

Buǵan deıin Qazaqstanda jumyssyzdyqpen kúresý úshin nátıjeli jumyspen qamtýdyń jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» baǵdarlamasy ázirlenip, iske asyryla bastaǵan.

Birer jyl buryn QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń mamandary 2025 jylǵa qaraı Qazaqstanda obektıvti sebepterge baılanysty jumyssyzdyqtyń kúrt ósýi múmkin degen boljam da jasaǵan edi.

Elimizde áıelderdiń zeınet jasyn 63 jasqa deıin kótergenin eskersek, keler jyldan bastap eńbek naryǵynda áıelderdiń úles salmaǵy edáýir artady.

Onyń syrtynda TMD elderi men álemdik sankııaǵa ushyraǵan kórshi elden zańdy-zańsyz jolmen jumys izdep aǵylyp kep jatqan qalyń nópir bar. Sonyń bárin eskere otyryp jumyssyzdyqtyń aldyn alatyn sharalarǵa basymdyq berý qajet.

Máselen, halyqtyń ózin-ózi jumyspen qamtýyn damytý, shaǵyn kásipkerlikti qoldaý, kadrlardy qaıta daıarlaý, qoǵamdyq jumystardy uıymdastyrý, jumys oryndaryn kvotalaý, jumys berýshilerdi ekonomıkalyq qoldaý, eńbek naryǵyn aqparattyq qamtamasyz etý, halyqty jumyspen qamtý salasyndaǵy memlekettik emes qyzmetterdi qoldaý sekildi aýqymdy strategııalyq qadamdarǵa barǵan durys.