Er adam masa shaqqannan keıin úsh aýrý juqtyryp, komaǵa tústi

Foto: pixabay.com

AQSh-tyń Nıý-Gempshır shtatynda masanyń shaqqan soń úsh túrli aýrýǵa shaldyqqan er adam aýrýhanadan shyqty. Bul týraly Stan.kz aqparat agenttigi WCAX portalyna silteme jasap habarlaıdy.

Málimetterge sensek, 55 jastaǵy Djo Keısı tamyz aıynda masa shaqqannan keıin shyǵystyq jylqy enefalıtin juqtyrǵan. Bul ortalyq júıke júıesin zaqymdaıtyn qaýipti vırýstyq aýrý. Aýrý negizinen jylqylar arasynda taralady, biraq adamdarǵa da juǵýy múmkin. Aýrýdy masalar tasymaldaıdy.

Bas aýyryp, dene qyzýy kóteriledi. Sonymen qatar dene qaltyrap, álsizdik, qusý jáne tyrysýlar bolady.

Al batys Nil vırýsynda jáne Sent-Lýıs enefalıtinde koma túsý jaǵdaıy basym. Sonyń saldarynan ol komaǵa túsip, onda úsh apta jatqan. Bul ýaqytta dárigerler onyń ómiri úshin kúresti. Oıanǵannan keıin er adam júre de, sóıleı de almady.

Úsh aýrýmen kúresý Keısıdiń ımmýndyq júıesin qatty álsiretken. Onyń mı jasýshalaryna qysym túsirgen, bas súıeginde suıyqtyq jınalǵany anyqtaldy. Dárigerler er adamnyń jaǵdaıyn anomalııalyq dep atady. Olar jylyna tek 1000 amerıkalyqqa osy aýrýlardyń bireýi ǵana dıagnoz qoıylatynyn atap ótti.

Amerıkalyqtarǵa kún batqannan keıin kóshege shyqpaýǵa keńes berildi.
Djo Keısıge 2,5 aıǵa sozylatyn ońaltý kýrsynan ótý qajet.

Ol ata-analarǵa ózderi men balalaryna únemi masalarǵa qarsy spreı qoldanyp júrýdi eskertip, «Jaýdyń kólemine qarap kemsitpeńizder» dep AQSh turǵyndaryna úndeý jasady.