Mádenıet
Erkindikpen elge oralǵan qandastar
О́zimen qosa bir dáýirdiń tutas tarıhyn, rýhanı álemin ala kelgen Halıfa Altaı 1991 jyly jeltoqsan aıynyń ortasynda Ystambul kóshesinde kele jatyp, radıodan «Búgin Qazaq eli Táýelsizdik aldy, jer betinde Qazaqstan degen derbes memleket paıda boldy!» dep túrik tilinde taraǵan habardy estigende, egilip jylaıdy. Sol turǵan jerinde qubylaǵa sájde jasap, Jaratqan Ieden: «Iá, Allam, qazaq degen halyqqa aqyry erkindik keldi-aý, abyroı berdiń-aý! Aıbarly memleket qyla gór! Ǵumyrly qyla gór!» dep duǵa tilegen eken.
«Esiń barda, elińdi tap!» demekshi, táýelsizdik alǵan 1991 jyldan bastap, ózge jurttaǵy qandastarymyz atamekenderine orala bastady. Sol Uly kósh áli tolastaǵan joq. Bir kezderi taǵdyrdyń teperishimen shekara asyp ketken aǵaıyndardyń atamekenge aǵylýyna – 1997 jyldyń 13 jeltoqsanynda «Halyqtyń kóshi-qony týraly» Zańǵa QR Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń qol qoıýy dańǵyl jol ashyp berdi. Álemniń ár túkpirine tarydaı shashylǵan talaı qazaqtyń ata qonysqa degen saǵynyshy úzilmeıtin úmitke, selkeýsiz senimge aınalǵan edi…
Ata qonystarymen qaýyshqan qazaqtar ózderimen birge qazaqtyń joǵalýǵa aınalǵan keıbir salt-dástúrlerin, ádet-ǵuryptaryn, umytyla bastaǵan kóne sózderin alyp keldi desek artyq aıtqandyq emes. Shetelde týyp táýelsizdikpen birge elimizge oralǵan basqa da tanymal tulǵalar adal qyzmet etýde.
Sol kezde Elbasy Nursultan Nazarbaev «Alystaǵy aǵaıyndarǵa aq tilek» atty áıgili hatyn jarııalaǵany belgili. Qazaq kóshin jandandyrý maqsatynda Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy qurylyp, Qaýymdastyqtyń alǵashqy quryltaıy 1992 jylǵy 28 qyrqúıek pen 3 qazan aralyǵynda Almaty qalasynda ótti. Osy quryltaıda sóılegen sózinde Nursultan Nazarbaev: «…Bul dúnıede bizdiń bir ǵana Otanymyz bar, ol – táýelsiz Qazaqstan. Biz týǵan memleketimizdiń táýelsizdigin baıandy etýge, qýatyn arttyrýǵa, onyń ıgiligine, halyqaralyq qoǵamdastyqta abyroıynyń ósýine adal qyzmet etýge paryzdarmyz», «Bar qazaq – bir qazaq» degen otty sózin aıtyp mıllıondaǵan eldiń júregin eljiretip, rýh syılaǵan edi.
Al, endi, Qaraǵandy oblysyna da birshama qandastarymyzdyń qonys aýdarǵanyn bilemiz. О́zim de solardyń birimin. Jalpy Arqa óńiri janyma erekshe jaqyn. Sebebi, Qaraqalpaqstandy biraz jyl basqarǵan Kákimbek Salyqov jaıly túrli tálimdi ańyzdarǵa sýsyndap óstim. Onyń ánderin ol jaqta áli de súıip tyńdaıdy. Radıodan, teledıdardan «Dostyq» baǵdarlamasynan «Aqtoǵaı valsi», «Taý ishinde» syndy ánderdi estıtinmin. Sonymen qatar, mektep oqýlyqtarynan Sáken – Jańarqada týǵan, Qasym – Qarqaralyda týǵan degen málimetterdi oqımyn. Toı-merekede Shynbolat Dildebaevtyń «Shyndyq» tolǵaýyn jatqa soǵýshy edim. «Osyndaı alyptardy týǵyzǵan, ańyzǵa aınalǵan ánderge arqaý bolǵan sol ólkeni kózben kórsem ǵoı» dep armandaýshy edim. Qazir Qudaıǵa shúkir sol armandarymnyń arasynda júrmin.
Oblysymyzdaǵy qandastar jónindegi máseleniń anyq-qanyǵyna kóz jetkizý maqsatynda Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy Qaraǵandy oblystyq fılıalynyń basshysy Merýesh Bashaıqyzyna habarlastyq.
– Táýelsizdik alǵan tusta eń alǵash bolyp, Mońǵolııa elinen Eńbek sharty negizinde qandastar kóship keldi. 1997 jyly arnaıy Zań qabyldaǵan soń oblysymyzǵa kúni búginge deıin dúnıeniń 13 memleketinen 80 myńǵa jýyq qazaq qonys aýdaryp, ósip-ónip shamamen 300 myńǵa jetken. Alǵashynda olarǵa úı, jumys jáne járdemaqy berildi. Keıin úıdiń ornyna jan basyna qarjylaı kómek dástúrli túrde kórsetildi. Men ózim 1993 jyly Elbasynyń Mońǵolııaǵa sapary kezinde arnaý án aıtqan edim. О́te áserli kezdesý bolǵany esimde. Keıin Elbasynyń arnaıy shaqyrtýymen 2007 jyly elge oralyp, Qaraǵandyǵa turaqtadym, – deıdi Merýesh Bashaıqyzy.
Resmı derekter boıynsha, Qazaqstan halqynyń sany 2017 jylǵy 1 qyrkúıektegi kórsetkish boıynsha 18 074,1 myń adam eken. 2009 jylǵy sanaqta qazaqtar el turǵyndarynyń 63%-yn quraǵan. Odan bergi 10 jyl ishinde bul kórsetkish 70%-ǵa jetti dep baǵamdasaq, qazaq sany 12 500 000-nyń ústine shyqty dep boljam jasaýǵa bolady.
Al, 2014 jylǵy Túrkııa úkimeti jarııalaǵan málimetke súıensek, shetelderdegi qazaqtardyń sany – О́zbekstanda 2 mıllıon 500 myń, Qytaıda – 2 mıllıon 250 myń, Reseıde – 1 mıllıon 310 myń, Mońǵolııada – 120 myń jáne basqa da 40-tan astam memlekette barlyǵy budan 5 jyl burynǵy málimetke sáıkes – 6 321 564 qazaq bar eken. Demek, qazirgi esep boıynsha jer júzindegi qazaqtardyń sanyn 20 mıllıonǵa jetip qaldy dep shamalaýǵa negiz bar.
Qoryta aıtsaq, babalarymyz armandap ótken táýelsizdiktiń arqasynda Atamekenine aǵylǵan qalyń qazaqtyń sany arta túsýde. 2012 jylǵy kóshi-qon máselesi toqtatylǵan bolsa da, bıyldyń ózinde shetelden 6796 adam, ıaǵnı, 4244 otbasy kóship kelgen. Resmı derekke súıensek, kóship kelgen qandas baýyrlarǵa kóshi-qon esebinen materıaldyq nemese qarjylaı kómek elimizdiń tek soltústik oblystarynda ǵana bar eken. Aldaǵy ýaqytta Allanyń kózi kúlli qazaq balasyna túzý bolyp, barlyq qandastarymyzdyń ata qonystaryna oralatynyna senemiz!
Jálel ShALQAR
