«Esebi kórinetin onlaın platforma ashý qajet»: Qazaqstandyq sarapshylar qaıyrymdylyq qorlarynyń memleket baqylaýyna ótýine qatysty usynys jasady

Foto: ashyq derekkóz

Qaıyrymdylyq qorlaryna qatysty týǵan daýdan keıin mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaeva endi olar memleket baqylaýyna alynatynyn málimdegen edi. Qoǵam belsendileriniń osy tusta pikiri ekige bólindi, biri mundaı bastamany qoldasa, taǵy bireýler ol máseleni tolyq sheshpeıdi dep sanaıdy. Qaıyrymdylyq qoryn memleket baqylaýǵa alý kerek pe, mundaǵy alaıaqtyqpen qalaı kúresýge bolatynyn habarlady qandastar.kz stan.kz-ke silteme jasap.

Aıda Balaevanyń aıtýynsha, bılik Qazaqstandaǵy barlyq qaıyrymdylyq sharalaryn baqylaýǵa alýdy josparlap otyr. Bul sharalar qazaqstandyqtardy alaıaqtardan qorǵaý úshin mańyzdy deıdi ol. Qazir elimizde qaıyrymdylyq negizinen azamattardyń emdelýine aqsha jınaý túrinde kórsetiledi. Mádenıet mınıstrligi kómek kórsetýdiń biryńǵaı tetigin qurýdy usynyp otyr.

«Másele talqylanyp jatyr. Usynystardy jınap, sarapshylardyń pikirlerin zerdelep jatqandyqtan, ázirge naqty sheshim shyqqan joq. Bul ońaı shyǵarylatyn sheshim emes. Qazir alaıaqtyq faktileri tirkelip jatyr. Sondyqtan biz qaıyrymdylyq jasaý tetigin jetildirý máselesin qarastyryp jatyrmyz. Halyqqa zııany tıetin sheshim qabyldanbaıdy», – dedi Balaeva.

“Bankter ashatyn qorlardy damytý kerek”

Zańger Erjan Esimhanov Qazaqstandaǵy qaıyrymdylyq salasyn tolyqtaı memleket baqylaýyna berip qoıý durys bastama emes ekenin ashyq aıtty. Ol eldegi qaıyrymdylyq salasynda alaıaqtyqtyń damýyna úsh nárse áser etti dep jazdy jelidegi paraqshasynda.

“Birinshiden, halqymyz qınalǵandarǵa kómektesýdi burynnan jaqsy kóredi. Ekinshiden, elimizde bank júıesi damyǵan, aqshany kez kelgen jerden kez kelgen jerge sanaýly sekýndta aýdarýǵa bolady. Úshinshiden, bul sala óte ústirt nemese múldem rettelmegen derlik. Osy úsh nárse qosylǵannan qııanat pen paıdakúnemdik paıda boldy”, – dedi ol.

Qaıyrymdylyq qorlarynyń memleketke “táýeldi bolý” saldaryn bylaı túsindiredi:

“Mınıstr Balaeva memleket barlyq qaıyrymdylyq qor men sharalardy óz baqylaýyna alady dedi. Bul – nashar ıdeıa. Bizdiń memlekette ol onsha tıimdi emes, sebebi bir-eki jyldan keıin osy jańa memlekettik qaıyrymdylyq qorynyń basshysy Dýbaıdan ondaǵan úı alǵany týraly jańalyqtardy estımiz. Mundaıdy júz ret bastan ótkerdik jáne ony qaıta estigimiz kelmeıdi”, – dedi Esimov.

Ol qaıyrymdylyq qorlarynyń úsh túrin atap ótti.

• Birinshisi – stıhııalyq. Tótenshe jaǵdaı bolyp, bireý aýyryp nemese apatqa ushyraǵan kezde shuǵyl aqsha jınaıdy.

Zańgerdiń sózinshe, bul sala múldem baqylanbaıdy. Ol aqshanyń qaıda jumsalǵanyn eshkim qadaǵalamaǵan soń, alaıaqtyq áreketteri dál osy qaıyrymdylyq formatynda kóp bolyp jatady.

• Ekinshisi – uıymdasqan jeke bastama. Buǵan «Asar-Ýme» men “Biz birgemiz” qorlary jatady. Munda belgili bur qurylym, resmı ókilder bar.

“Bular – qaıyrymdy isti júıeli túrde jasaıtyn, biraq aqsha tapshylyǵy kezdesetin keremet uıymdar. Biraq bul uıymdardyń kóbiniń máselesi esep berýinde”, – dedi zańger.

• Úshinshi túri – ınstıtýııalyq qaıyrymdylyq . Bankter jáne basqa da iri kásipkerlik uıymdar uıymdastyratyn qorlar.

Erjan Esimov osy qaıyrymdylyq túrine oń kózqarasta. Sózinshe, qamqorshylyq keńesi, bıýdjettik esep berý turǵysynan eń oryndy format. Jáne qaıyrymdylyq qorlaryndaǵy alaıaqtyqty osy arqyly joıý kerek dep esepteıdi.

“Stıhııalyq qaıyrymdylyqtyń ýaqyt óte kele tolyǵymen joıylǵany durys. Onyń ornyna bankterde arnaıy maqsatty shot bolýy kerek. Adamdar tek soǵan aýdaratyndaı. Al alaıaqtyqtyń aldyn alý úshin qaıyrymdylyqtyń úshinshi túrin qaldyrý kerek. Eriktilerden jınalǵan uıymnyń qamqorshylyq keńesi joq. Bizge ashyqtyq pen esep berýdiń qarapaıym talaptary qajet, memleket tolyq qaramaǵyna alǵansha, tek osyndaı talaptardy tujyrymdaý qajet”, – dedi ol.

“Halyqtyń senimin joǵaltyp jatyrmyz”

Májilis depýtaty, Dauletten qorynyń negizin salýshy Dáýlet Muqaev mınıstrliktiń bastamasyn tolyq qoldaıdy.

«Qaıyrymdylyq qorlary memlekettiń baqylaýynda bolǵany durys. Sebebi “kóz qysty, barmaq basty” bolyp ketedi. Keıingi jaıttarǵa baılanysty halyqtyń senimin joǵaltyp jatyrmyz, halyq barlyq qorǵa kúmánmen qaraıtyn boldy. Negizi qaıyrymdylyq qoryn tirkeý úshin ádilet mınıstrliginen ruqsat alady. Menińshe, ári qaraı da olardyń qyzmetin tekserý osy mınıstrliktiń quzyretinde bolýǵa tıis edi. Biraq ruqsat alǵan soń ári qaraı eshqandaı tekseris joq. Tek bir shýly is bolǵanda qımyldaıtynymyz ókinishti”, – dedi Muqaev.

Ol tótenshe jaǵdaıda aqsha jınaǵysy keletin nemese kómekteskisi keletin eriktiler resmı qormen jumys isteýge tıis dep sanaıdy.

“Jeke tulǵanyń shotyna aqsha aýdarǵandy doǵarý kerek. Kómek kórsetip, aqsha jınaǵysy kelgen adam qaıyrymdylyq qorymen kelisimshart jasasyp, sol qor arqyly qolǵabys etýge tıis”, – dedi depýtat.

Sózinshe, shot ıfrlanǵan, qansha tústi, qansha ketti, anyqtaý asa qıyn emes. Endi osy boıynsha zańǵa ózgeris engizý maqsatynda jumys toby qurylady deıdi.

Qaıyrymdylyq qorlaryna arnap onlaın platforma ashý qajet

Saıasattanýshy Zamır Qarajanov zańǵa ózgeris engizip, kodeksti qaıta qaraý kerek dep sanaıdy.

“Bul másele tek Qazaqstanda emes, Germanııada da ózekti. Bul saladaǵy alaıaqtyq deregin dáleldeý qıyn, sebebi adamdar aqshany óz erkimen aýdarady. Al adamdar ózi berip turǵan kezde zańdyq negizde olardyń kináli ekenin kórsetý qıyndyq týǵyzady. Bir jamany – qaıyrymdylyqqa aqsha aýdarǵandarǵa túbirtek syndy qolhat berilmeıdi. Iaǵnı aqsha qaıyrymdylyqqa, dál atalǵan muqtaj janǵa berildi dep kórsetetin qaǵaz joq”, – dedi ol.

Zamır Qarajanovtyń sózinshe, elde qaıyrymdylyq salasyn damytý óte mańyzdy. Ol tek muqtaj jandar úshin emes, qoǵamnyń empatııalyq sezimin arttyrý úshin de kerek deıdi.

“Qazaqstanda qaıyrymdylyq qorlary kóbeıip ketti dep oılaǵanymyzben, álem boıynsha da, Ortalyq Azııa arasynda da bul sala boıynsha tómen orynda turmyz. Tipti Tájikstan men О́zbekstannan artta qaldyq. Halyqtyń 80%-y musylman, sadaqa jasaýǵa beıim degenimizben, tómen kórsetkish bolǵany tańǵaldyrady. Atalmysh alaıaqtyq jaǵdaılary senim dárejesin odan beter túsiredi. Al bizge bul salany joıyp almaý qajet, sebebi bul – halyq arasyndaǵy qarym-qatynas, empatııany arttyrýdyń bir joly. Memleket tek úkimetke táýeldi emes, halyqtyń óte mańyzdy kúsh ekenin túsingen jón”, – dedi saıasattanýshy.

Alaıda sarapshy barlyq qordy memlekettiń qaramaǵyna berip, qaıyrymdylyq jasaǵysy keletinder úshin aqsha jiberýge bir ǵana shot usyný tıimsiz dep esepteıdi.

“Qaıyrymdylyq qorynyń negizgi ıdeıasy, oıy qoǵamdyq ári erikti sıpatta bolsa, osy túpki oı joǵalmaǵany abzal. Barsha adam úshin ashyqtyqty qamtamasyz etken durys. Menińshe, qaıyrymdylyq qorlaryna qatysty onlaın platforma ashý qajet. Sonda barlyq qor týraly tolyq aqparat, esebi men portfeli usynylady. Kimge kómestesedi, qansha jáne qaıda jumsaıdy, bári kórsetilip turǵany jón. ıfrlandyrý qıyn emes, Kaspi syndy bankter ıntegraııalasa, ár túsken aýdarym osy platformada saqtalady. Adamdar áleýmettik toptaǵy qandaı adamǵa kómekteskisi keletinin ózi tańdaıdy nemese árqaısysyna teńdeı bólinetindeı etip jibere alady. Sonda aqsha dittegen jerine jetti degen kepildik bolady”, – dedi sarapshy.

Eske salsaq, buǵan deıin Qazaqstandaǵy barlyq qaıyrymdylyq qorlary memleket baqylaýyna alynatyny aıtyldy.