Jańalyqtar

Qaıyrymdylyq qorlarynyń mıllıondaǵan tabysy halyqty qaıran qaldyrdy

Foto: egemen.kz

Janjaldarǵa ulasatyn zertteýlerimen belgili bloger Erkejan Shaıhıeva óziniń instagram paraqshasynda «Asar-Ýme» mádenı-bilim berý qorynyń 2023 jylǵa arnalǵan Aýdıtorlyq esebinen» úzindini jarııalady. Onda qaıyrymdylyq qory qyzmetkerleriniń shtattyq keste boıynsha aı saıynǵy eńbekaqysy jazyldy. Osy tól «Aýdıtorlyq esebin» «Asar-Ýme» qorynyń ózi ashyq jarııa etkenin aıta ketken jón, dep habarlaıdy «Ult aqparat»inbusiness.kz-ke silteme jasap.

Odan qordyń vıe-prezıdenti – 1 120 703 teńge, bas dırektory – 997 247 teńge, medıaǵa jaýapy atqarýshy dırektory, áleýmettik bólimge jaýapty atqarýshy dırektory jáne «О́rkendeý» atqarýshy dırektory – 873 790 teńgeden aılyq alatyny anyqtaldy.

Basqalary da astatók ıgilikten qaǵylmapty. О́ńirlik menedjeriniń, áleýmettik jumys boıynsha bas menedjeriniń, syrtqy baılanystar men kommýnıkaııalar jónindegi menedjeriniń, logıstıka boıynsha menedjeriniń árqaısysynyń aılyq jalaqysy – 750 333 teńgeden eken. Qorda 2023 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha bas menedjerge qosa, áleýmettik jumys jónindegi 2 menedjer jaldanǵan. Olardyń árqaısysyna 625 215 teńgeden aılyq tólengen. Al, assıstenttiń jalaqysy menedjerden de kóp (688 346 teńge).

Bul rette, blogerdiń dereginshe, qor basshylyǵynyń ǵana emes, qyzmetkerleriniń aılyǵy jyl saıyn eki esege jýyq ósip otyr.

Mysaly, vıe-prezıdenttiń aılyǵy 2022 jylǵy 687 052 teńgeden byltyr 1 120 703 teńgege deıin, menedjerlerdiń jalaqysy bir jyl ishinde 499 637 teńgeden 750 333 teńge deıin, áleýmettik jumys jónindegi eki menedjerdiń aılyǵy 373 373 teńgeden 625 215 teńgege deıin, assıstentiniń eńbekaqysy 310 242 teńgeden 688 346 teńgege deıin kóterilgen. 2022 jyly bolmaǵan, aqysy tólenetin bas dırektor laýazymy engizilipti.

Qordaǵy qatardaǵy qyzmetkerleriniń alatyn aılyǵy memlekettik qyzmettegi tipti komıtet-departament basshylary úshin arman bolsa kerek. Býhgalterdiń aılyǵy 2022 jylǵy 252 526 teńgeden 2023 jyly 505 050 teńgege deıin, 4 vıdeooperatorlardyń jalaqysy 436 505 teńgeden 688 346 teńgege deıin ósken eken. SMM-menedjeriniń ózine 688 346 teńge aılyq beriletini kórsetilgen.

Budan bólek, «Aýdıtorlyq esepte» «Asar-Ýme» qorynyń qaıyrymdylyq jınaýǵa arnalǵan bir keshke 7,2 mıllıon teńge, issaparlar kezinde qonaqúılerge – 11,1 mıllıon, issaparlar kezinde jol shyǵynyna – 10,7 mıllıon, jarnamaǵa – 1 mln, jalaqyǵa – 164,9 mıllıon teńge jumsaǵany aıtylǵan.

Bul derekter áleýjeli paıdalanýshylar arasynda rezonans týdyrdy.

«Qaıyrymdylyq degen tamasha nárse. Biraq onyń qadiri túsip bara jatqandaı. Men mysaly, kardıohırýrg bolyp isteımin. Jalaqym 250 myń teńgedeı ǵana. Bul jumystyń jaýapkershiligi mıllıon proent! Al, mynda qordyń qatardaǵy SMM-menedjeri sadaqa esebinen meniń úsh aılyq jalaqyma jýyq qarajatty bir aıda alady eken. Kúlki me, kúná ma? Mundaıdy bilip, jiger qum bolady», – dep taýsyla pikir jazdy paıdalanýshylardyń biri.

«Asar-Ýme» qaıyrymdylyq qory ózine qarsy baǵyttalǵan «heıtke» jaýap berdi.

«Adaldyq, ádildik, kásibılik – biz óz jumysymyzda osy qundylyqtardy basshylyqqa alamyz. Elimizde qarapaıym jumysshy da, stýdent te, bıznesmen de, saıasatkerler men tanymal adamdar da qaıyrymdylyq jasaýda jarysqa túsetinine qýanyshtymyz. Biz – olardyń arasyndaǵy kópirmiz. Osy jyldary izgilik is jasap kele jatqan árbir adamǵa rızashylyǵymyzdy bildiremiz. Keıingi kúnderi «Asar-Ýme» qoryna qarsy belgili bir heıt, qysym júrip jatyr. Ol adamdardyń bizge shabýyldap, qara kúıe jaǵý nıeti joqtyǵyn bilemiz. Degenmen, oǵan jaýap berýge uıǵardyq», – dedi qor ókilderi.

Jobanyń negizin qalaýshy Ashat Nurmashev áleýmettik jelidegi syndy qormen jumys isteıtin belgili tulǵalardyń qarsylastary órbitýi múmkin dep tuspaldady.

«Asar-Ýme» alaıaq eken, esep bermeıtin kórinedi dep aıtyp jatyr. Biraq osy bes jyl ishinde biz esep berýge ábden tóselip aldyq. Aýdıtorlyq tekseristen keıin esebimizdi vıdeokontent túrinde de, keste túrinde de beremiz. Ol esepterge ashyq qol jetkizýdi qamtamasyz ettik. Keıbireýdiń aıtýynsha, biz 30-40 mıllıon teńgeden jınaımyz, nátıjesinde, muqtaj janǵa 10-15 mıllıon teńge ǵana turatyn arzan úıdi satyp áperemiz, qalǵan aqshany ózimizge qaldyrady ekenbiz. Biz halyqpen birge, halyqtyń arasynda qanshama is tyndyrdyq. Jumys bastan asady. Biz halyqtan 100 teńgesin de urlaǵan joqpyz», – dedi Nurmashev.

Aıta ketý kerek, «Asar-Ýme» qorynyń 2023 jylǵa arnalǵan, bıylǵy 31 qazanda jarııalanǵan.

«Aýdıtorlyq esebinde«: «Qor muqtaj otbasylarǵa arnalǵan baǵdarlamasy aıasynda satyp alynatyn baspananyń somasyna qatysty kelesideı negizgi sharttardy belgiledi: Astana, Almaty jáne Shymkent qalalarynda, sondaı-aq osy qalalardyń 20 shaqyrym janynda – 12 mln teńgege deıin, Qazaqstannyń basqa eldi mekenderinde – 10 mln teńgege deıin», – dep naqty jazylǵan.

Esep boıynsha 2023 jyly qorǵa qaıyrymdylyq qarajattary túrinde 3 mıllıard 972 mıllıon 609 myń teńge túsipti. Odan muqtaj jandarǵa satyp alynǵan baspanalardyń qojaıyndaryna 3 mlrd 34,2 mıllıon teńge tólengen kórinedi. 51,7 mıllıon teńgege otbasylarǵa turmystyq tehnıka satyp alynǵan.

Shet memleketterge gýmanıtarlyq kómek retinde «Asar-Ýme» 246 mıllıon 831 myń teńge aýdarǵan.

Qor lıderiniń sendirýinshe, qordyń basty qaǵıdasy bar. Mysaly, 30 ne 50 mıllıon teńge jınasa, ol qarajatty túrli qalalar men aýyldardaǵy zárý jandar arasynda bóledi. Keıbir jerde úıdi 10, basqasynda 12 mıllıon teńgeden satyp alady. Odan qymbat úıdi alýy «sırek kezdesedi».

Mysaly, erekshe qajettiligi, múgedektigi bar balaly otbasylarǵa kómekteskende baspanany qala shetinen emes, aýrýhanasyna jaqyn aýdannan izdeýge týra keletin kórinedi.

«Asar-Ýme» qory óz jumysyn 2019 jyly bastady. Sodan beri, ózderiniń dereginshe, 1 019 otbasyǵa jáne 5 544 balaǵa kómektesipti.

Jalpy, áleýmettik jelini paıdalanýshylardyń kópshiligi qordy aqsha urlady dep aıyptap otyrǵan joq. Qazaqstandyqtardy olardyń qarapaıym qyzmetkerine deıin komıtet basshysy deńgeıinde jalaqy tóleıtini aıran-asyr etti.

«Qordyń esepterin qarap shyqtym. Shyǵystaryna «shok» bolyp otyrmyn. Eshqandaı óndirisi joq, eńbekaqy tóleý qoryna 170 mıllıondaı, issaparlarǵa 11 mıllıon, qaıyrymdylyq keshine 7 mıllıon teńge shyǵyndaǵan. Onyń bárin elden jıǵan qaıyrymdylyq qarajattan, sadaqadan alǵan. О́zderin eshteńeden shektemegendeı. Qanaǵat degen qaıda?», – deıdi kásipker Zarına Tilepova.

О́zin «bıznes-ustaz» dep tanystyryp júrgen Erjan Nurǵalıev «kórealmaýshylyqty qoıý kerek» degen pikirde.

«Men bilemin, bul qordaǵy biraz jigittiń tól baspanasy joq. Aılap jumys isteıdi, óz otbasylaryn kórmeıdi. Taryqqan halyqqa kómektesý úshin kólikpen aýyl-qalalardy aralaıdy, mashınada túneıdi! Bizdiń keıbirimiz shydamaı, short synýymyz múmkin túrli taýqymetke tap bolady. Aqylǵa keleıik, blogerdiń nemese bıznesmenniń jeke ómirin qazbalamaıyq. Syrttaı bárimiz sútten aq, sýdan tazamyz ǵoı. Olar barynsha kóp adamnyń basyna pana taýyp berý úshin meılinshe kóp qaıyrymdylyq qarajat jınaý úshin baryn salyp júr», – dedi Erjan.

Keıingi kezde qaıyrymdylyq qarajatyn jınaýǵa jáne jumsaýǵa qatysty daý-janjal kóbeıip bara jatqandyqtan, Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi depýtattarmen birlesip, osy salany jańasha, muqııat retteıtin jańa zań jobasyn ázirleýge kiristi. Vedomstvonyń tujyrymdaýynsha, tek sonda ǵana qaıyrymdylyq qyzmeti tıimdi baqylanady jáne jurtshylyqtyń izgilik isteý salasyna senim deńgeıin arttyrýǵa bolady.

Vedomstvoǵa tıisti tapsyrmany Premer-mınıstrdiń ózi júktegen eken.

«Tapsyrmany oryndaý úshin mınıstrlik qaıyrymdylyq qarjynyń maqsatty paıdalanylýyn qamtamasyz etý jáne qaıyrymdylyqtyń ashyqtyq deńgeıin arttyrý bóliginde qoldanystaǵy zańnamaǵa ózgerister engizý jumystaryn júrgizýde. Mınıstrdiń 2024 jylǵy 6 mamyrdaǵy buıryǵymen, mınıstrlikte memorgandardyń, qaıyrymdylyq uıymdarynyń, kvazımemlekettik jáne kásipkerlik sektorlardyń ókilderinen turatyn, zańnamaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jónindegi jumys toby quryldy. Túzetýlerdi qoǵamdyq talqylaýdy ótkizý josparlanýda», – dep málim etti Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi.

Jańa zań qabyldansa, onda halyqaralyq tájirıbege sáıkes, eldegi barlyq qaıyrymdylyq uıymdary mınıstrliktiń akkredıtteýinen ótýge tıis bolady. Olardyń biryńǵaı tizilimi júrgiziledi. Biryńǵaı onlaın platformada bári esep beredi. Qaıyrymdylyq komıssııasy qurylady.

Basqa da ózgerister pysyqtalýda. Bul jumys Qarjy monıtorıngi agenttigimen birlesip júrgizilýde. Qaıyrymdylyq uıymdary qaıyrymdylyq qarajatty tek qana arnaıy shottarǵa jınaýǵa mindettelmek. Sonda onyń qaıda, ne maqsatqa shyǵyndalyp jatqanyn tekserý jeńildeıdi. Mysaly, aqparat quraldary «Asar-Ýme» jáne basqa qorlar shetelge, aıtalyq, Gaza sektoryndaǵy zardap shekkenderge qarajat jınaǵanyn habarlady. Ol qarjy shynymen de Izraıldiń agressııasynan qınalǵan jandarǵa jete me? Ol baqylanǵany jón.

Budan bólek, jańa zańda qaıyrymdylyq uıymdary men jeke tulǵalardyń qaıyrymdylyq salasyndaǵy zańnamany buzǵany jáne jınalǵan qarajatty maqsatsyz, basqa jerge paıdalanǵany úshin jazasyn kúsheıtetin normalardy engizý usynylady.

  1. Daıyndalǵan zańnamalyq túzetýlerdi «QR keıbir zańnamalyq aktilerine qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańynyń jobasy sheńberinde qaraý josparlanǵan. Qalaı bolǵanda, jetimin jylatpaǵan, jesirin qańǵyrtpaǵan halyqtyń materıaldyq, rýhanı turǵydan meıirimdilikke muqtaj jandardan teris aınalmaǵany mańyzdy.
Ilmekter

Osy aıdarda

Pikir ústeý

Close