Jańalyqtar
Qandaı salalarda ekonomıkalyq ósim bar? – Ulttyq ekonomıka mınıstrligi jaýap berdi
Foto: yandex.kz
QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi aǵymdaǵy jyldyń birinshi jartyjyldyǵyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń ekonomıkalyq damýynyń qorytyndylary týraly habarlaıdy.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń jedel derekteri boıynsha jalpy ishki ónimniń (JIО́) naqty ósýi aǵymdaǵy jylǵy qańtar-mamyrdaǵy 3,2%-pen salystyrǵanda jedeldeýdi kórsetip, 3,3%-ti qurady. Dınamıkanyń jaqsarýy taýarlar óndirisinde de (3,5%-ten 3,6%-ke deıin), sondaı-aq qyzmet kórsetý sektorynda da (3,1%-ten 3,3%-ke deıin) baıqalady.
О́tken jylmen salystyrǵanda ekonomıkanyń ósý qarqynynyń baıaýlaýy ekonomıkanyń edáýir sektorlarynyń damýyna, onyń ishinde saýda, kólik, logıstıka jáne t.b. shekteýshi áser etken 10 óńirdegi sý tasqyny saldarynyń áserimen, sondaı-aq munaı óndirýdiń 1,6%-ke qysqarýymen baılanysty.
JIО́ qurylymynda ekonomıka ósýiniń basty faktorlarynyń biri ónerkásiptik óndiris bolyp tabylady, onyń kólemi 2,8%-ke ulǵaıdy.
О́ńdeý ónerkásibinde turaqty ósý (5,1%-ke) saqtalýda, ol taý-ken óndirý ónerkásibindegi (0,3%-ke) ósýden edáýir ozyq qarqynmen ósip keledi.
О́ńdeý ónerkásibiniń salalary arasynda mashına jasaý óndirisiniń 9,4%-ke, metallýrgııanyń 8,3%-ke, hımııa ónerkásibiniń
5,3%-ke, farmaevtıkalyq ónimniń 14,8%-ke jáne jıhaz óndirisiniń 28,3%-ke ósýi qamtamasyz etildi.
Qurylys jumystarynyń kólemi 2,7 trln teńgeni qurady jáne bes aıdaǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 0,5 proenttik tarmaqqa jedeldep, 8,6%-ke ósti.
Aǵymdaǵy jyldyń qańtar-maýsym aılarynda 4,6 mln sharshy metr kóppáterli úı paıdalanýǵa berildi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 5,9%-ke joǵary.
Aýyl sharýashylyǵy maýsymdyq ósýdiń belsendi kezeńine kirdi. Aýyl sharýashylyǵynda ónim óndirý 3,4%-ke ósti, bul aǵymdaǵy jylǵy qańtar-mamyrdyń kórsetkishinen 1,8 proenttik tarmaqqa joǵary.
Kólik salasy men aqparat jáne baılanys sektoryn damytý ekonomıka ósýiniń mańyzdy quramdas bóligi bolyp qala berýde. Aǵymdaǵy jyldyń qańtar-maýsym aılarynda kólik jáne qoımalaý qyzmetteri 7,3%-ke, aqparat jáne baılanys qyzmetteri 8,7%-ke ósti.
Naqty sektordaǵy ósý saýda kóleminiń ósýimen qatar júrýde. Ishki saýda kólemi 3,9%-ke ulǵaıdy jáne a.j. qańtar-mamyrmen salystyrǵanda 0,8 proenttik tarmaqqa jedeldedi.
Ekonomıkanyń shıkizat emes salalarynda ınvestıııalyq belsendilik ósýde. О́ńdeý ónerkásibinde (9,4%-ke), aqparat jáne baılanysta (2,4 ese), ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmette (58%-ke), kólikte (33,7%-ke), bilim berýde (24,1%-ke), qarjylyq qyzmette (22,1%-ke) jáne jyljymaıtyn múlikpen operaııalarda (4,5%-ke) negizgi kapıtalǵa ınvestıııalardyń ósýi baıqalady.
Besinshi aı qatarynan iskerlik belsendilik ındeksiniń ósýi baıqalýda, ol maýsym aıynyń qorytyndysy boıynsha 51,4-ti qurady.
Aǵymdaǵy jyly ınflıaııalyq proesterdiń baıaýlaýynyń turaqty úrdisi baıqalýda. Aǵymdaǵy jylǵy maýsymda jyldyq ınflıaııa ótken jyldyń maýsymymen salystyrǵanda 8,4%-ke deıin tómendedi (a.j. qańtarda 9,5%).
Azyq-túlik taýarlaryna baǵanyń ósýi 5,4%-ke, azyq-túlik emes taýarlarǵa 7,4%-ke deıin baıaýlady. Aqyly qyzmetter baǵasynyń ósýi 13,8%-ti qurady.
Bul rette aǵymdaǵy jylǵy maýsymda ınflıaııa deńgeıi ótken aıǵa qaraǵanda 0,4%-ke deıin baıaýlady, bul 2021 jyldan beri eń tómengi kórsetkish bolyp tabylady.
Inflıaııany tejeýge ınflıaııa deńgeıin baqylaý jáne tómendetý boıynsha sharalar keshenin iske asyrý oń áser etýde.
О́tken jylmen salystyrǵanda saýda balansy jaqsarýda.
Aǵymdaǵy jyldyń qańtar-mamyr aılarynda aldyn ala derekter boıynsha syrtqy saýda aınalymy 55,3 mlrd AQSh dollaryn qurady.
Onyń qurylymynda taýarlar eksporty 1,8%-ke ósip, 32,5 mlrd dollardy qurady, onyń ishinde óńdelgen taýarlardyń eksporty
0,8%-ke, 10,5 mlrd AQSh dollaryna deıin artty.
Import 7,2%-ke qysqaryp, 22,9 mlrd AQSh dollaryn qurady.
Oń saýda balansy 9,6 mlrd dollaryn qurady jáne 2,3 mlrd dollarǵa nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 32,4%-ke nyǵaıdy.
Eldiń halyqaralyq rezervteri ósýde.
Jyl basynan beri jalpy halyqaralyq rezervter 5,4 mlrd dollarǵa ósti jáne aǵymdaǵy jyldyń 1 shildesine 101,3 mlrd AQSh dollarynan asty.
Onyń ishinde Ulttyq qordyń valıýtalyq aktıvteri 1,4 mlrd dolllarǵa, 61,4 mlrd dollarǵa deıin, al Ulttyq Banktiń altyn-valıýta rezervteri 4 mlrd dollarǵa, 39,9 mlrd AQSh dollaryna deıin ósti.