«Qańtar oqıǵasyna deıin organdar Satybaldyǵa qatysty aryzdy qabyldamady»: Satybaldyǵa qatysty sotta kýágerdiń sózine eki aıyptalýshy shúılikti

Almatynyń qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda Gúlmıra Satybaldyǵa qatysty sot otyrysynda jábirlenýshi Abaı Júnisovtyń kúıeý balasy Qaıdar Batyrbekov sóıledi,-dep habarlaıdy Qandastar.kz

Ol «SP Kazgerstroı» JShS-da 2019 jylǵa deıin dırektor bolǵan.

Sot proesi týraly qysqasha

Aıta keteik, bul sot proesinde eks-prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń jıeni Qaırat Satybaldynyń burynǵy áıeli Gúlmıra Satybaldyǵa Qylmystyq kodekstiń úsh baby boıynsha quqyq buzýshylyq jasady degen aıyp taǵylyp otyr. Gúlmıra Satybaldynyń burynǵy kúıeý balasy Abaı Júnisov onyń nusqaýymen 2019 jyldyń 13 aqpanynan shildesine deıin alty aı boıy óz erkinen tys úıqamaqta ustalǵanyn aıtyp, sotqa júgingen. Sonymen qatar ol Qaırat Satybaldynyń burynǵy áıelin olardyń ortaq bıznesi – Baur Kazakhstan AQ aktıvterin tartyp aldy dep aıyptap otyr. Sot proesi 3 maýsymda bastaldy jáne áli jalǵasyp jatyr.

1. Gúlmıra Satybaldyǵa qylmystyq kodekstiń 126-baby 3-bóliginiń 3-tarmaǵy (zańsyz bas bostandyǵynan aıyrý, aýyr zardaptarǵa ákep soqtyrǵan aldyn ala sóz baılasý), 194-baptyń 4-bóliginiń 2-tarmaǵy (zorlyq-zombylyq qoldaný qaýpimen asa iri mólsherde bopsalaý) boıynsha aıyp taǵylyp otyr.
2. Onymen birge onyń qol astynda jumys istegen Mádı Batyrshaev Qylmystyq kodekstiń 126-baby 3-bóliginiń 3-tarmaǵy (zańsyz bas bostandyǵynan aıyrý, aýyr zardaptarǵa ákep soqtyrǵan aldyn ala sóz baılasý) aıyptalyp otyr.

Búgingi otyrysta ne aıtyldy?

Búgingi sot otyrysynda «SP Kazgerstroı» JShS-da 2019 jylǵa deıin dırektor bolǵan, jábirlenýshi Abaı Júnisovtyń kúıeý balasy Qaıdar Batyrbekov sóıledi. Ol Abaı Júnisovtyń óz erkinen tys úıqamaqta otyrǵanyn aıtty.

“Ol qamaýda óz erkimen otyrǵan joq. Adamnyń túr-túsinen jaǵdaıy qandaı ekeni kórinedi. Men Abaıǵa barǵanda ol ábirjip ketken, saqaly, shashy ósip ketken bolyp turdy. Eńsesi túsip ketti. Men ylǵı oǵan barǵanda ol bir jaýap aıtatyn: men aqsha urlaǵan joqpyn, beretin múlkim joq deıtin. Oǵan aqshany, múlikti qaıtarsyn dep aıtatyn. Al men baryp surap, «aqsham joq, múlkim joq» dep otyr dep keletinmin. Sol kezde Gúlmıra Satybaldy onda týystarynyń múlkin bersin deıtin”, – dedi Batyrbekov.

Sonymen qatar kýáger Qańtar oqıǵasyna deıin Satybaldylar otbasyna qarsy aryzdardy eshqandaı organ qaramaǵanyn aıtty.

“Eshqandaı shara qoldanylmady. Qańtar oqıǵasyna deıin eshteńe jasalmady, tek qańtardan soń is tirkele bastady. Eshqandaı organ Satybaldyǵa qatysty aryzdardy almady, qaramady. Sebebi ózimniń atymnan birneshe ret aryz jazǵan edim. Tek qańtardan soń sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginen meniń aryzym qabyldanǵany týraly habarlandy”, – dedi ol.

Qaıdar Batyrbekov 2019 jyly qańtarda Gúlmıranyń aıtýymen jumystan shyǵarylǵan. Sol kezde talap boıynsha Baur Kazakhstan-daǵy qaryzdy oǵan jazbaq bolǵan.

“Munyń bári bizdi osy qaryzdarmen qaldyrý úshin jasalǵan. Baur Development group bankke qaryzdar boldy. Sonyń bir bólikterin bizge jazbaq boldy. Keıin maǵan qaryzdyń 0,5%-y jazylǵany, al qalǵan 99,5%-y Abaı Júnisovke jazylǵany anyqtaldy. 2019 jyly jumystan shyǵarda, 2 aqpanda qol qoıdym. Kompanııanyń mórlerin, EQ-laryn – bárin tapsyrdyq. Sol kezde kompanııa shotynda 12 mıllıard aqsha bolǵan. Ol kezde meni eshteńege aıyptaǵan joq. Ol kezde maǵan 3,5 mıllıard tenge jazylǵany týraly aıyp bolǵan, keıin ol soma 5 mlrdqa ulǵaıtyldy. Bul isti qaıta saralaýdyń sebebi, qylmystyq isti qaıta qarady, 13 naýryzda meni negizsiz qamady, sebebin suraǵanda “basshylyqtan osyndaı tapsyrma tústi” dedi. 6-ret sot otyrysy bolǵanda isti toqtatty. Men jaqtan eshqandaı urlyq, aqsha alý bolmady. Biraq kompanııalardan anyǵyn suraǵanda sot otyrysy kezinde aýdıtorlyq kompanııa ókili esebinen bas tartyldy. Basqa kompanııalarǵa qatysty is toqtatylǵany týraly aıtylǵanda Kákishev “bizge aqsha kerek emes” dedi”, – dep jaýap berdi Qaıdar Batyrbekov.

Gúlmıra Satybaldy nege narazy?

Osy kezde aıyptalýshy Gúlmıra Satybaldy kýágerdiń jaýabyna shúılikti.

“Men narazymyn, men olaı aıtqan joqpyn. Aqsha kerek emes dep kim aıtty? Qurmetti, sýdıa, ol shatastyryp jatyr”, – dedi G.Satybaldy.

Bul iste kýáger Batyrbekovtyń ústinen 2020 jyldyń qyrkúıeginde qylmystyq is qozǵalǵan. Batyrbekov tergeý men sot proesi júrip jatqanda qamaýǵa alynǵan. О́ziniń aıtýynsha, 2 jyl jazasyn ótegen. 2024 jylǵy 24 sáýirde sot ony Qylmystyq kodekstiń 250-babynyń 1-bóligimen («Qyzmet babyn asyra paıdalaný») kináli dep tanyp, qylmystyń merzimi ótýine baılanysty qylmystyq jaýaptylyqtan bosatqan.

Mádı Batyrshaev kýáger Batyrbekovtyń sózin bóldi

Búgingi sotta Gúlmıra Satybaldynyń advokattary men jaýap bergen Qaıdar Batyrbekov sózge kelip qaldy. Sonymen qatar ekinshi aıyptalýshy Mádı Batyrshaev ta Batyrbekovtyń jaýaptaryna shúılikti.

Mádı Batyrshaev: Tolyq emes, naqty emes, sen durystap, anyqtap túsindirip aıtsaıshy? Ne jetispedi? Aıtsaıshy?

Kýáger Batyrbekov: Sen nege maǵan sen dep sóıleısiń?

Mádı Batyrshaev: Endi durystap aıtsaıshy anyqtap?

Advokat: Batyrshaevtyń atynan qandaı qoqan-loqy boldy?

Kýáger Batyrbekov: Gúlmıra Abaıdy kómip tastaımyz degendeı aıtty. Júnisovke psıhıkalyq qoqan-loqy kórsetildi, aızıkalyq kúsh kórsetemiz dep qorqytty, sosyn ol óz erkinen tys kólikke otyrdy.

Mádı Batyrshaev: Qurmetti sýdıa, durystap jaýap bersinshi mynaý! Bylaı qaǵazǵa qarap, bizge syılastyq kórsetip turǵan joq.

Sot otyrysynyń sońynda Satybaldynyń advokaty Ásemgúl Danııalova sýdıadan Batyrbekovtyń buryn qozǵalǵan qylmystyq isindegi aýdıt nátıjesin osy iske qosýdy surady. Danııalovanyń bul ótinishine jábirlenýshiniń advokaty Rashıd Teńizbaev qarsy boldy. Degenmen sýdıa aıyptalýshy taraptyń ótinishin qanaǵattandyrdy.