Qaryzǵa tamaqtaný, qaryzǵa azyq-túlik alý, tipti qaryzǵa shetelge saıahatqa shyǵý qatty beleń aldy – sarapshy

Foto: ashyq derekkóz

Qarjy ınstıtýttary «bizde qaryz problemasy joq» deıdi. Olar bul pikirdi ishki jalpy ónimdegi (IJО́) nesıe qaryzy úlesimen dáıektegisi keledi. Shyn máninde bizde qaryz máselesi bar. Bar bolǵanda qandaı, keıbir segmentte ol shekten shyǵyp ketken, deıdi qarjy mamany Ǵalym Qusaıynov Egemen gazetine bergen suqbatynda, dep habarlaıdy qandastar.kz Caravan.kz medıa portalyna silteme jasap

Tu­tynýshylyq nesıeniń kóbi otandyq ón­diristi emes, ım­portty yntalandyrady. Bólip tóleý seg­menti men marketpleıs alań­dary jetki­likti rettelmegen. Qaryz aýyrt­palyǵyn nesıe paıyzyn tómendetý ar­qy­ly jeńe almaımyz. Inflıaııaǵa qarsy she­shimderde osy máselelerdi naryqtyq júıe­men retteý jaǵy kemshin.

Bizde tek kólikti ǵana emes, dárethana qaǵazyn da bólip tóleýmen satyp alýǵa bolady. Qaryzǵa tamaqtaný, qaryzǵa azyq-túlik alý, tipti qaryzǵa shetelge saıahatqa shyǵý qatty beleń aldy. Bul zerttelmegen taqyryp bolǵandyqtan, halyq ony paıyzsyz berilgen dúnıe dep qabyldaıdy. Banktiń paıyzdyq marjasy taýar baǵasyna bekitilgenine eshkim nazar aýdarmaıdy. Eger bul Úkimet pen Ult­tyq bank tarapynan zerdelenbese, bank­ter men halyqqa qyzmet kórsetý segmentiniń monopolııasy eshkimge yryq bermeı ketýi bek múmkin.

Mysaly, jyl saıynǵy bólip tóleý jospary boıynsha 15% kólemindegi taýar qunyna keshbek bankke 30% nemese odan da kóp tıimdi paıyzdyq mólsherlemeni syılaıdy. Al eger klıent bólip tóleýdi kesteden keshiktirse, onda standartty paıyzdyq mólsherleme qosylady, bólip tóleý nesıege aýystyrylady jáne tıimdi mólsherleme 50%-dan asyp ketedi.

Qaryzyn óteý múmkindigi shektelip qalǵan adamdarǵa memleket kómek kórsetti. Biraq ol nesıe segmentindegi jaǵdaıdy tú­begeıli saýyqtyra almady. Tipti keıingi kezde jıi aıtyla bastaǵan qaryz berýdi shek­teý týraly usynystyń ózi mıkroqarjy uıym­dary men lombardtardyń kóbeıip ketýine jol ashqanyn kórip júrmiz. Bizdiń eldegi na­ryqtyń tabıǵaty eshbir elge uqsa­maıdy. Nesıe paıyzy tym kóp, el ishi­nen shyqqan ınvestorlar ekonomıkany qarjy­landyrýǵa qulyqsyz.

Qarjy segmentiniń ókili retinde halyq­tyń bank aldyndaǵy qaryzyn IJО́ úlesimen salystyryp qaraý durys emes degen pikirdi qoldaımyn. IJО́ – halyq tabysynyń jahandyq deńgeımen salystyrǵandaǵy kórsetkishi. Ol shıkizat kózderinen alynǵan tabysqa negizdelgen jáne eń aldymen ortaq tabysqa basymdyq beriledi. Damyǵan eldermen salystyrǵanda bizdiń IJО́ qury­lymyndaǵy jalaqynyń úlesi óte az, al nesıelerdi óteý múmkindigi jalaqy deńgeıi­men anyqtalmaı ma?

Damyǵan elderdegi nesıeniń úlesinde uzaq merzimge beriletin ıpoteka men avtonesıe basym. Al bizde tutyný nesıeleriniń úlesi basym. Onyń óteý merzimi damyǵan eldermen salystyrǵanda qysqa. Ipoteka mer­zimi – 20 jyl, tutynýshylyq nesıe – 3 jyl. Aı saıynǵy tólemge túsetin júkteme bizde 7 esege deıin kóp. Halyq tabysy nesıe shartynda kórsetilgen mindettemelerdi óteýge jetpeıdi. Nesıe qarajatynyń óte úlken bóligi ımporttyq taýarlar men qyzmetterdi satyp alýǵa jumsalady, osylaısha valıýta baǵamyna qysym jasalady. Bul ınflıaııaǵa áser etedi, óıtkeni teńgeniń qunsyzdanýy ımporttyń qunyn arttyrady, demek ınflıaııaǵa ákeledi.

Túptep kelgende, qaryz aýyrtpalyǵynyń negizgi sebebi – nesıe paıyzynyń joǵa­ry ekeninde ǵana emes, halyq kirisiniń tó­men­di­ginde, ınflıaııada jáne báse­kelestiktiń joqtyǵynda. Keıingi jyl­dary ınflıaııa halyqtyń tabysyn qunsyz­dandyryp ji­berdi. Tabys óskenimen, tabys teńsizdigi qosa ósti. Inflıaııa deńgeıine jeńildetilgen ıpotekalyq baǵdarlamalar, BJZQ qarjy­sy­nyń ıpoteka naryǵyna jiberilýi, jeńil­detilgen avtonesıe, qaryzdyń keshirilýi sııaqty memlekettik bastamalar da áser etti. Problemalyq qaryzdyń memleket esebinen ótelýin de naryq zańy dep aıta almaımyz. Kez kelgen ótelmegen nesıe nesıesin mezgilinde tólep júrgen qaryz alýshynyń esebinen óteledi. Munyń bári saıyp kelgende nesıe paıyzyna, qaryzǵa qyzmet kórsetý qunyna áser etedi.

Úkimet pen UB qaryz aýyrtpalyǵyn popýlıstik sheshimdermen joıa almaıdy. Bul – birneshe jyldarǵa sozylatyn óte kúrdeli transformaııa. Memlekettik deńgeıde qarastyrylyp jatqan reformalar aldaǵy 2-3 jylda nátıje berse, sonyń ózi úlken olja.