Qazaqstan álemdegi eń kedeı zeınetkerler turatyn elge aınalmaq

Foto: ashyq derekkóz

Zeınetaqy júıesine qatysty keıingi jyldardaǵy eń aýqymdy reforma pysyqtalýda. Bıliktiń ustanymynsha, ol osy júıeniń qarjylyq turaqtylyǵyn arttyryp, zaman talabyna saıma-saı etýi qajet. Sondyqtan reformanyń nátıjeleri memleketke de, qarapaıym qazaqstandyqtarǵa da, jumys berýshiler men bıznesmenderge de salmaq salady.

Buǵan deıin inbusiness.kz saraptaǵandaı, otandyq qarjy naryǵy men jınaqtaýshy zeınetaqy júıesin qalyptastyrýdyń bastaýynda turǵan, ataqtarynda «eks» degen aıqyndaýyshy bar bir top qazaqstandyq sarapshy Prezıdentke hat joldap, eńbek jolyn aıaqtaǵan qazaqstandyqtardy zeınetaqymen qamsyzdandyrýdyń laıyqtylyǵyn arttyrý jóninde birqatar usynystar joldady.

Atap aıtqanda onyń qatarynda burynǵy Ulttyq bank tóraǵalary Qadyrjan Damıtov, Grıgorıı Marchenko men Ánýar Sáıdenov, Qarjy naryǵyn retteý agenttiginiń eks-tóraǵasy Elena Bahmýtova, qarjy eks-mınıstrleri Bolat Jámishev pen Oraz Jandosov, qarjyger Gúlfaırýs Shaıqaqova bar. Olar reformany talqylaıtyn top quramyna engen.

Basty problema sol, Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń óz salymshylaryn – bolashaq zeınetkerlerdi laıyqty ınvestıııalyq kirispen qamtamasyz ete almaýy jáne zeınetaqy aktıvteriniń basym kópshiligin, 63,41%-yn teńgedegi quraldarǵa salýy kesirinen, azamattardyń qordaǵy jınaqtary eselep kóbeıý ornyna, qalpymen ınflıaııa men devalvaııaǵa qatar jem bolýda.

BJZQ-nyń bıylǵy birinshi jartyjyldyqtaǵy zeınetaqy aktıvteriniń kiristiligi nebári 6,59% boldy. Bul – ınflıaııadan kelgen shyǵyndy da «jappaıdy». Ulttyq banktiń dereginshe, bıylǵy maýsymda jyldyq ınflıaııa 8,4%-dy qurady.

Saldarynan, sarapshylardyń aıtýynsha, 2040 jyldan keıin beınetiniń zeınetin kóretin jasqa jetken qazaqstandyqtar kedeı emes, qaıyrshyǵa aınalýy múmkin. Olardyń alatyn zeınetaqysy qyryq-elý myńdaı ǵana bolmaq. О́ıtkeni qazirgi zeınetkerlerdiń alatynynyń basym bóligin – úshten ekisin quraıtyn «yntymaqty zeınetaqy» (bıyl ortasha somasy 89 479 teńge boldy) 2040 jyly joıylady. Sodan keıin zeınetkerlerge tek bazalyq zeınetaqy (2024 jylǵy ortasha kólemi 42 631 teńge) jáne BJZQ tóleıtin tıyn-teben qalady.

Sondyqtan bılikten ketken ekonomıster men qarjygerler tyǵyryqtan sál de bolsa shyǵatyn bir joldy usynyp otyr.

Birinshiden, eń tómengi jalaqyny (ETJ) zeınetaqy júıesindegi barlyq tólemderdi esepteýdiń biryńǵaı eń tómengi standarty retinde bekitýdi usyndy. О́ıtkeni búginde bazalyq zeınetaqyny esepteýde «eń tómengi kúnkóris» deńgeıi qoldanylady.

Salystyrsaq, 2024 jyly ETJ – 85 myń teńgege teń. Al, eń tómengi kúnkóris deńgeıi 43 407 teńge ǵana. Qazaqstandyqtardyń kópshiligi bazalyq zeınetaqyny sonyń 65%-y kóleminde (28 myń teńgedeı) ǵana alady.

Sarapshylar EYDU-ǵa múshe damyǵan elderde zeınetaqy eń tómengi jalaqynyń (ETJ) shamamen 60%-yn quraıtynyn alǵa tartty. Eger Qazaqstan osy standartty qabyldasa, onda bazalyq zeınetaqy qazirgi shamamen 51 myń teńgege deıin eleýli óser edi. Biraq Ulttyq bank 60 paıyzdy kópsinip otyrǵan kórinedi. Sarapshylar eń qurysa, ETJ-niń 50%-yn quraǵany jón dep otyr. Bul 42 500 teńgege teń.

Ekinshiden, usynys ıeleri Prezıdentke bazalyq zeınetaqynyń mólsherin teń arttyrý jolymen memlekettik zeınetaqyǵa jumsalatyn bıýdjet shyǵystarynyń kólemin JIО́-niń 3%-ynan tómen emes deńgeıde saqtaýǵa keńes berdi. О́ıtpese, 1998 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha keminde 6 aı eńbek ótili bar qazaqstandyqtarǵa ǵana tólenetin yntymaqty zeınetaqy joıylǵan soń, ǵasyr ortasyna qaraı memlekettiń zeınetaqyǵa shyǵystary JIО́-niń 1%-ynan da tómen túsip ketpek. Uqsas jınaqtaýshy zeınetaqy júıesin engizgen, biraq asa kedeı Meksıka, Chılı sııaqty elderdiń ózi zeınetkerlerine JIО́-niń 3-4% deńgeıinde bıýdjet qarajatyn shyǵyndaıdy. Eger dál qazir júıeni ózgertpese, bolashaqta álemdegi jaǵdaıy eń nashar zeınetkerler Qazaqstanda turatyn bolady.

Eńbek mınıstrliginiń málimetinshe, 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap, bazalyq zeınetaqynyń mınımaldy somasy eń tómengi kúnkóris (ETK) deńgeıiniń 65%-yn, maksımaldy shamasy – 105%-yn qurady. Aldaǵy ýaqytta aıtarlyqtaı óspeıdi.

Áleýmettik kodekske sáıkes, 2024-2027 jyldar aralyǵynda bazalyq pensııanyń mınımaldy somasy ETK deńgeıiniń 70%-yna deıin, eń joǵary somasy 120%-yna deıin artady.

Sonyń ózinde eń kóp degende, elý-alpys myńnyń aınalasynda qalady. Osy «bazalyq zeınetaqynyń eń joǵary mólsheri» delinetin, alaıda aýyz toltyryp aıtýǵa kelmeıtindeı az qarajatty alý úshin zeınetkerdiń jalpy eńbek ótili 35 jyldan kem bolmaýǵa tıis.

Bul elge uzaq jyl eńbek sińirgen azamattardy marapattaýǵa emes, mazaqtaýǵa uqsaıdy. Sondyqtan Ulttyq bank pen BJZQ mamandary ekonomıst-qarjygerler tobynyń usynysyn quptaǵan jón degen baılamǵa keldi. Sońǵy sóz – el basshylyǵynda.

BJZQ mamandary: «Sarapshylardyń bul usynystaryn elemeý nege soqtyrady?» degen suraq qoıyp, oǵan ózderi jaýap berdi.

«Qoldanystaǵy zańnama boıynsha memlekettiń bazalyq zeınetaqyǵa jumsaıtyn shyǵystary bolashaqta yntymaqty zeınetaqyǵa jumsalatyn shyǵystardyń tómendeýin óteı almaıdy. Bul jaǵdaıda memlekettik zeınetaqyǵa jumsalatyn jalpy shyǵystardyń úlesi aǵymdaǵy 3%-dan 2050 jylǵa qaraı JIО́-niń 1%-ynan da az deńgeıge deıin quldyraıdy. О́ıtkeni 2040 jyldan keıin yntymaqty zeınetaqy tólemderin tóleý toqtatylady. Al, bazalyq zeınetaqy mólsheriniń ósý deńgeıi – jetkiliksiz. Sonymen birge, bazalyq zeınetaqy naqty emes, tek boljamdy ınflıaııa deńgeıinde ǵana ındeksteledi. Bul halyqtyń zeınetaqy kiristeriniń eńbek tabysynan júıeli túrde arttap qalýyna jáne zeınetkerlerdiń ál-aýqatynyń quldyraýyna soqtyrady», – dep túsindirdi BJZQ.

Qor mamandary damyǵan elder múshe Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynda (EYDU) bıýdjetten zeınetaqy tóleýge ketetin shyǵystar JIО́-niń 16%-yna deıin jetetinine nazar aýdartty. Mysaly, Italııa, Grekııa, Franııada – 14-16%, Avstrııa, Portýgalııa, Fınlıandııa, Ispanııa, Polsha, Belgııa, Germanııa, Japonııa, Túrkııa, AQSh jáne basqa da kóptegen ozyq elde – JIО́-niń 8-13%-y kóleminde.

Onyń qasynda Qazaqstanda zeınetaqylyq tólemder shyǵysy 0,5 paıyzǵa deıin túsip ketse, onda respýblıka «áleýmettik baǵdarlanǵan memleket» bolýdan qalady. Al, Qazaqstan Konstıtýııasynyń 1-babynyń 1-tarmaǵynda: «Qazaqstan Respýblıkasy ózin demokratııalyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleýmettik memleket retinde ornyqtyrady» dep nyq jazylǵan.

Olaı bolsa, eger Úkimet eń tómengi jalaqyny (ETJ) zeınetaqy júıesindegi barlyq tólemderdi esepteýdiń biryńǵaı eń tómengi standarty retinde bekitpese, sondaı-aq zeınetaqy tóleý shyǵyndaryn eń quryǵanda, kedeı elder deńgeıinde, 3 paıyz kóleminde saqtap qalmasa, onda onyń áreketi Ata zańǵa qaıshy kelýi múmkin.

Usynys avtorlarynyń biri Grıgorıı Marchenkonyń pikirinshe, zeınetaqymen qamsyzdandyrýdyń qazirgi júıesi eldi jarǵa jyǵýy yqtımal. О́ıtkeni 1998 jylǵa deıingi eńbek ótili barlarǵa ǵana beriletindikten, ári eńbek joly soǵan deıingi zamanǵa tuspa-tus kelgen azamattardyń sany azaıyp bara jatqandyqtan, bıýdjetten tólenetin yntymaqty zeınetaqy mólsheri de turaqty túrde qysqarýda.

«2040 jyldardyń basynda sońǵy azamattarǵa yntymaqty zeınetaqy taǵaıyndaý toqtatylady. Bul rette bıýdjetten tólenetin bazalyq zeınetaqynyń aǵymdaǵy ósý parametrleri zeınetkerlerdiń bolashaqta laıyqty ómir súrýin qamtamasyz etpeıdi. Bazalyq zeınetaqy tek boljamdy ınflıaııaǵa ındekstelgen eń tómengi kúnkóris deńgeıine baılanysty. Saldarynan, zeınetkerlerge memlekettik zeınetaqy tólemderiniń mólsheri obektıvti túrde tómendeıdi jáne qunsyzdanady», – deıdi sarapshy.

El Úkimeti bolashaq zeınetaqy kólemin ulǵaıtý úshin 2024 jyldyń 1 qańtarynan bastap, barlyq jumys berýshilerdi óz jumysshylarynyń zeınetaqy jınaqtaryna «jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnalaryn» (JMZJ) engizýge mindettedi.

Sarapshylardyń aıtýynsha, bul da bolashaq zeınetaqynyń tómendeýin óteı almaıdy. Sebebi, JMZJ 1975 jyldan keıin týǵan azamattar úshin ǵana engizildi jáne alǵashqy tólemder tek 2038 jyly tólene bastaıdy.

JMZJ esebinen qalyptastyrylǵan jınaqtardan tólenetin aldaǵy tólemderdiń mólsheri óte az bolady. 2040 jyly ortasha tólem 2024 jyldyń baǵasymen alǵanda 8-10 myń teńgeni ǵana quramaq. Endeshe batyl qareket-qaýqar tanytyp, qazirden júıeni kúrt jaqsartpasa, bolashaq Qazaqstanda zulmat problema týyndaýy múmkin.