«Qazaqtar ıslam dini boıynsha emes, táńirshildik dástúrimen jerlenedi»: Qazaqstandyq blogerdiń sózi jelide daý týǵyzdy

Jelide qazaqtar ıslam dini emes, táńirshildik boıynsha jerlenedi degen aqparat tarady. TikTok-ta ózin táńirshil dep tanystyrǵan qyz qazaqtaǵy jerleý rásimine qatysty jeti túrli mysal keltirdi,-dep habarlaıdy Qandastar.kz

Onyń sózinshe, qazaqtar máıitti taza ıslam joralǵylary boıynsha jerlemeıdi.

Birinshi

ıslam dininde máıitti alǵashqy kúni, kún batqanǵa deıin jerleıdi. Al qazaqtar máıitti barlyq týystary kelip, kórisip bolǵan soń úshinshi kúni jer qoınyna tapsyrady.

Ekinshi

qazaqtarda kelgen qonaqtarǵa qonaqasy beriledi. Islamda mundaı joq.

Úshinshi

qazaqta kúzetý degen bar. Ol qaza bolǵan adamnyń basyna shyraq jaǵý.

Tórtinshi

qazaqta qaza bolǵan adamnyń jaqyndary joqtaý aıtady. Al ıslamda joqtaý aıtylmaıdy.

Besinshi

qazaqtar qaza bolǵan adamnyń jetisin, qyryq kúndigin, júzi men jyldyq asyn beredi. Islam dininde buǵan tyıym salynǵan. Sebebi dinde bul árýaqqa syıyný dep esepteledi. Al ıslamda tek qana Allaǵa moıynsuný kerek.

Altynshy

ıslamda mazar salýǵa tyıym salynǵan. Olar máıitti jerlegen soń kishkene tóbe jasap, maltatas qoıǵan.

Jetinshi

qabirdi zııarat etýge, ony kútip-baptaýǵa bolmaıdy. Al qazaqtarda qarjylyq jaǵdaıy jetip tursa záýlim mazar salyp, kóktas ornatady. Mazarlar kózboıaýshylyq úshin emes jolaýshylarǵa aýa raıy buzylǵan sátte túneýge arnalǵan. Qazaqtar mazardy kıeli sanap, ol jerde túneý qaýipsiz dep eseptegen”, – deıdi táńirshil qyz.

Osyndaı mysal keltirgen ol qazaqtar ıslam dini boıynsha emes, táńirshildik jón-joralǵylary boıynsha jerlengen deıdi.

Adamnyń óli ne tiri ekenin úsh kún saqtaý arqyly anyqtaǵan

Tarıhshy Baqytjan Seıdomar táńirshil qyzdyń aıtqan sózimen kelisetinin jetkizdi. Degenmen “jetisi, qyryq jáne júz kúndigi” kelim ketim adamdarǵa jasalady degen oımen kelispeıtinin aıtty.

«Qazaqta máıitti ne sebepti úsh kún ustaǵan? Adam shyn máninde óldi me, tiri me úıde máıitti úsh kún saqtaý arqyly anyqtaǵan. Mysaly úsh kún úıde ustap, adamnyń beti qyzarsa ol tiri degen sóz. Al jetinshi kúni adamnyń ishki qurylysy ózgere bastaıdy, aýyrady. Sondyqtan jeti kúndik as beredi. Qyryq kún degende eti súıeginen ajyraıdy. Sol úshin qyryq kúndik asyn beredi. Adam dúnıege kelgende de solaı. Úsh kún bolmaı adamǵa esim bermeıdi. Sebebi shetinep ketýi múmkin. Jeti kúnde 100 paıyz ishki qurylysy qalpyna keledi jáne qyryq kún tolǵanda qyrqynan shyǵarady. Qazaqtyń ómirinde «3, 7, 40″ degen sandar sol úshin mańyzdy sanalady», – dedi tarıhshy.

Tarıhshynyń sózinshe, qazaqta jerleý rásiminde moldanyń quran oqyǵany men janaza shyǵarǵany ǵana dinmen baılanysty. Qalǵany qazaq dástúri men jón-joralǵysy boıynsha ótedi deıdi.

«Keıbiri adamnyń betin Mekkege buryp qoıady. Mysaly musylmandarda mazarǵa bólme jasaý degen joq. Bizde ońǵa nemese solǵa qaraı bólme jasaıdy. Al ıslamda kómip, ústinen aǵash jaýyp, topyraq laqtyrady. Olarda beıit degen joq. Úıde eske alyp quran oqıdy. Qazaqta quran oqý, mazar salý degen dástúr bar. Sosyn dinshilder beıitte foto qoıýǵa bolmaıdy deıdi. Din jaǵynan bul 100% durys. Al qazaqı turǵydan, uly dala dástúri, mádenıeti jáne dúnıetanymy boıynsha balbal tastar ornatylady. Sondyqtan zamanaýı beıitterge foto, adamnyń beınesin tasqa jasap qoıý qazaqtyń salt-dástúrin buzbaıdy», – deıdi Batyrjan Seıdomar.

Olardy táńirge senetinder emes, ateıst dep ataǵan jón

Al ıslamtanýshy Muhıtdın Isauly myna zamanda eshkimge pálen túgen deı almaıtynyn, árkim óz qalaýynsha rásim ótkizetinin jetkizdi.

«Burynǵy táńirshildikte adamdy atymen birge kómetin bolǵan.  Olar da janaza shyǵarǵan, aıtatyn sózderi de bolǵan. Alaıda olar bizge belgisiz. Islamǵa deıingi táńirshildikten búgingi kúnge eshbir derek jetpegen. Sol sebepti olardy táńirge senetinder emes, ateıst dep ataǵan jón. Táńirshildikten qalǵan jón-joralǵylar buǵan sáıkes kelmeıdi. Mysaly 90-shy jyldary ateıster shyqqan. Olar keıinnen joǵalyp ketti. Mine olardy sektanttar dep ataýǵa bolady. Sektanttar dep ózderi qoldan dinı-nanym senim jasap, soǵan senetinderdi aıtady. Myna zamanda eshkimge pálen túgen deı almaımyz. Árqaısy bilgenin isteıdi. Bastysy elimizge qaýip tónbese boldy”, – deıdi ıslamtanýshy.

Sondaı-aq ıslamtanýshy Quranda «seniń diniń saǵan, meniń dinim maǵan» degen sóz baryn,  árkimniń óz senimi, túsinik paıymy ózine ekenin jetkizdi.

Qazaqta adamdy din jáne dástúr boıynsha jerleı beredi

Al etnograf Bulbul Kápqyzynyń aıtýynsha, qazaqta ólimge kóbine dástúrli turǵyda qaraıdy.

«Qazaqta “aq ólim” degen bar. Jasy jetip, balalaryna ósıetin aıtyp, ul-qyzdarynyń qolynan as-sýyn iship kóz jumýdy aq ólim dep ataıdy. Osylaı ómirden ótken adamdy qazaq qurmetpen shyǵaryp salady. Birinshi, máıittiń basyna shańyraǵyn tigip, kıiz úıdiń oń jaǵyna salyp, janazasyn shyǵarady. Kisini bir kún shańyraǵyna qondyryp, ertesine jerleý rásimin jasaıdy. Er adamdar zırat basyna baryp, topyraǵyn salady. “Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń, О́leńmen jer qoınyna kirer deneń” dep Abaı atamyz aıtqandaı qazaqta kórisý, joqtaý aıtý degen jón joralǵy bar. Ul-qyzdary joqtaý aıtady. Ol ejelden bar dúnıe. О́limde qazaqta eki túrli jón-joralǵy bar. Biri – dástúr, ekinshisi – dinı”, – deıdi etnograf.

Sondaı-aq etnograf adamdy jerleý rásimine qatysty dinı jáne qazaq dástúrine saı jón-joralǵylardy salystyryp, aıtyp berdi.

“Dinı turǵydan alǵanda ómirden ótken adamnyń súıegi oń jaqta jatqanda quran baǵyshtalmaıdy. Birinshiden, kisini jerlegennen keıin quran baǵyshtaıdy. Ekinshi, ómirden ótken adamdy arýlaǵan jerine qyryq kún shyraq jaǵady, ol oryndy baspaıdy. Bul dástúr bolǵan dúnıe. Dinde olaı jasaýǵa bolmaıdy dep aıtady. Alaıda, bul qazaqta “shyraǵyń sónbesin, urpaǵyń jalǵassyn” degen maǵynany bildiredi. Adam ómirden ótkennen keıin tuldaý degen dúnıe bar. Qazaqta úıdi tuldaıdy. Úıdi tuldaǵan soń ol shańyraqta bir jyl boıy toı-tomalaq ótpeıdi. Sondaı-aq qazaqta áıel adam qara jamylmaǵan. Qanshama ólim bolyp jatsa da, keleshegin oılap basyna aq kıgen. Al er adamdar beline nemese bilegine aq oramal baılaıdy. Bul qaraly úı ekenin bildiredi. Bir jaǵy kóńil aıtyp kelgen adam soǵan qarap et jaqyn adamy ekenin birden tanıdy”, – deıdi Bulbul Kápqyzy.

Bulbul Kápqyzynyń sózinshe, qazir ǵylym-tehnıka damyǵan zaman bolǵandyqtan adamdy úıine bir-eki kún qondyryp jerleıdi. Imamdardyń aıtqanyna da baǵynyp, óz dástúrli jón-joralǵysyn jasaıdy deıdi.

“Zıratqa adamdy jerlegennen keıin belgi retinde aǵash shanshyp qoıady. Al úıde esik aldynda qaza bolǵan adamnyń et jaqyny taıaq súıenip turady. Aq ólimmen ólgen kisi keter aldynda ózin jýyndyrýy kerek adamdardy aıtyp ketedi. Jýyndyratyn kezde máıittiń basyn ustap turatyn adam óziniń et jaqyny bolýy kerek. Adamdy arýlap jerlegennen keıin kıimi taratylady. Basyn jýǵan adamǵa bas kıim, denesin jýǵan adamda shapan, belbeý, aıaǵyn jýǵan kisige etik, aıaq-kıim bergen. Qazaq negizi din jáne dástúr boıynsha jerleı beredi. Qazir ǵylym, tehnıka damyǵan zaman. Sol úshin adamdy úıine bir-eki kún qondyryp jerleıdi. Imamdardyń aıtqanyna da baǵynady, ózderinińjón-joralǵysyn da jasaıdy”, – deıdi etnograf.

Sondaı-aq etnograf qazaqtar qazaǵa sabyrmen qarap, salt-dástúrdi berik paıdalanǵanyn jetkizdi.