Qoǵam jazýshy áıelden ne kútedi?

Osy biz jazýshy áıelderden ne kútemiz?

Ishki alańdaýshylyqtarymyzdy dóp basyp, qoǵamdaǵy keleńsizdikterdi anyǵyraq, ashyǵyraq qaǵazǵa túsirgeniń be?

Dúnıedegi bar jaqsylyqty, atap aıtsaq, adaldyq, meıirimdilik sekildi izgi qasıetterdi adamzatqa úıretýin be?

Álde keýdemizdegi qýysty qajet sózdermen toltyryp, qumarymyzdy basqanyn ba?

Qandaı bolsa da, 21 ǵasyrda qarjy men qat dúnıeden sharshaǵan adamdar jazýshy áıelderdiń qalamyna baryp quldyq uratyn sekildi. Nege deseńiz, jazýshy áıelder – kez kelgen qııýy kelispeıtin, janǵa batatyn, aýyr ám qısynsyz jaǵdaılardy sondaı názik ári árli etip jetkizedi. Sheshilmeıtin máseleniń áp sátte shamshyraǵy janyp, adamzat qundylyqtary oımaqtaı oıǵa tiziledi.

Sondaı náziktikpen qansha jannyń júrektegi dertin dóp basyp júrgen jazýshy, aýdarmashy Shynar Ábildanyń shyǵarmashyl álemine taldaý jasap kórelik…Shynar Ábildanyń aýdarmalarynda saıasat, mahabbat, áıel janynyń qupııa qaltarystary, aıaýly ám aıanyshty taǵdyry, jalpy, ómirdiń óń boıy sýretteledi. Shyǵarmany oqyp, lázzat alyp qana qoımaı, aqyl-keńeske qanyq bolasyń, beısanaly túrde áldebir sheshim qabyldaýǵa úgitteıdi. Sosyn ómirdegi qatelikterimizdiń basym kópshiligi psıhologııany túsinbegennen-aý degen toqtamǵa kelesiń…

Tehnıka, áleýmettik jelilerdiń qaryshtap damýymen osy dáýirdiń adamdary sózdik qordan, áserli oılaýdan kende bolyp barady. Sondaı shaqta Shynar Ábilda áleýmettik jelilerde aýdarmalaryn tegin bólisip, qazaq tildi azamattar úshin jaqsylyq jasaýda. Ábildanyń sııasy keppegen jazbalary qalyń oqyrmanǵa álem.jeliden kezdeısoq kezdesip qalyp, qundylyqtaryn ózgertýde.

Máselen, osy bir aýdarmasyna kóńil qoıaıyqshy:

«Essizderge myń alǵys. Jalǵyziliktilerge. Búlikshilerge. Álemdi basqasha kóretinderge. Olarerejege baǵynbaıdy. Qaǵıdaǵa mıyǵynan kúlipqaraıdy. Olardyń aıtqany naqyl sózge aınalady. Olarmen úzdiksiz daýlasýǵa, maqtaýǵa ıa qarǵaýǵabolady. Alaıda kózge ilmeı tastaý múmkin emes. О́ıtkeni, olar ózgeris ákelýshi. Olar adamzatty alǵasúıreıtin kúsh».

Stıv Djobsten aýdarǵan 3-4 sóılem adamǵa qandaı senimdilik uıalatady deseńshi?! Bul Stıv Djobstiń qudirettiligi me, álde ony sheber jetkizgen Shynar Ábildanyń shynar shyńǵa shyqqany ma? Aýdarmany oqyp, belgili bir deńgeıde ózińdi jalǵyzilikti, búlikshil ám essiz sezingiń kelip ketedi. Jáne aınalańda senen ózge taǵy qandaı búlikshiler bar eken dep tizip shyǵasyń… Bul – bir burqasyn jigerlendirýden turatyn ǵajap sezim! Al «Baqyt únemi qarapaıym» atty aýdarmasynda «Baqyt degenonyń kózine tik qaraý. Odan ary emes. Qaraısyń da kóresiń» degen joldardy oqısyń, oqısyń da taǵy jaýabyn izdep álek bolasyń. Ishińde san myńdaǵan suraq saırap jatady. Onyń kózine qaraǵanda baqytty kórmeıtin sekildimin. Bálkim ol sezimderin jetkize almaıtyn shyǵar. Bálkim ol baqytty basqadan izdep júrgen bolar? Onyń kózine tike qaraý túgili, urlana da qarasań ashýlanatyndaı… Ol baqytsyz bolsa, demek men de… degen sheshimderge kele salasyń. Sosyn árıne, baqytsyzdyǵyńmen qoshtasasyń.

Shynar Ábildanyń janymyzǵa maıdaı jaǵatyn, oń jambasymyzǵa saı keletin osy sekildi aýdarmalaryn aýdarý ústinde qandaı beımálim kúıdi bastan keshetini, alpys eki tamyrynda búlkildep qandaı kúı oınaıtyny bizge beımálim desek te, «Qorqynysh» aýdarmasyn qorqa otyryp, oqydyq…

«Qorqynysh – óte qýatty kúsh. Adam boıynda adrenalın bolyp bólinedi. Ol astraldy kúıde keleshekke enedi. Sál ýaqyttan keıin materıaldanady. Adam qoryqqan dúnıesimen betpe-bet keledi.

Naqty mysal keltireıik. Janýarlardyń úreıdi sezýi. It ózinen qorqatyn adamdy qabady».

Shynar Ábildadaı úreı sebepteriniń materıaldanýyn 2-3 sózben dóp túsip, jetkizý –  siz ben bizdiń qolymyzdan kelmesi anyq. Aýdarmashy bul taqyrypqa barmas buryn adam boıyndaǵy alasurǵan sezimderdi tereńinen túsinip, psıhologııaǵa qulash sermegenin ańǵaramyz. Muhtar Áýezov: «Men bir kitapty jazý úshin júz kitap oqydym» degen eken. Sol sekildi Shynar Ábilda bul aýdarmany aýdarmas buryn, qansha kitapty paraqtap shyqty eken? Shyndyǵynda, jazýshylarǵa qaraǵanda aýdarmashylardyń jumysy eki ese qıyn. Jazýshy tabıǵı talantpen áp sátte oıynda turǵanyn qaǵaz betine quıa salady. Al aýdarmashy qoǵamdaǵy máselelerge deń qoıady, kóńil aýdarady. Sosyn soǵan saı taqyryptarǵa uza-a-aq izdenedi, tapqan-taıanǵanyn aýdaryp kóredi, bolmasa, ózge taqyrypqa aýysady. Jáne aýdarmashylyq ta jazýshylyq sekildi kósilgen shabytty ám eńbektiqajet etedi. Shabytsyz aýdarylǵan shyǵarma, dám-tatýy joq taǵam sekildi. Jáne «Qorqynysh» aýdarmasynyń jer silkinip jatqanda, ómirimizde bir qıyn jaǵdaılar oryn alǵanda aldymyzdan atyp shyǵýyna qalaı tańdańbaısyń?! «Qorqynyshty» oqyp alyp, qumarymyz qanady, janǵa dárý bolar sóz eken degen sheshimge kelemiz. Tipti «túneýgúni basymnan osyndaı jaǵdaı ótip jatqanda nege oqymadym eken? Oqyǵanda bálkim, osyndaı sheshim qabyldar ma edim» dep te san soǵyp ta jatamyz.

«Qorqynyshty» taldadyq, al aýdarmashynyń «Men joq bolǵan kezde» degen aýdarmasyn oqyp kórdińiz be? 27 jasynda aýrýǵa shaldyǵyp, pánımen qoshtasyp jatqan áke balasynyń ár túrli sátine arnap, hat jazyp ketedi. «Men kókke ushyp ketkende», «Anańmen ursysyp qalǵanda», «Alǵashqy súıis bolǵan kezde» degen syndy hattar… Balasy ómiriniń mańyzdy sátterinde hattardy oqyp, ákesi ómir baqı janynda júrgendeı ǵajap sezimdi bastan keshedi. Jáne osy aýdarmany oqyp otyryp, eń áýeli «tamasha ıdeıa» eken degen oıǵa kelesiń. Keıinnen basyma osyndaı jaǵdaı tússe, men kimge hat jazar edim? Balama jazsam, oǵan durys ata-ana retinde kóriný úshin qandaı aqyl aıtqanym jón,-dep sandyraqtaı bastaısyń…

Kórdińiz be, Shynar Ábilda aýdarmalary osyndaı kúsh-qýatqa ıe. Shynar Ábilda bundaı tuщymdy shyǵarmalardy aýdarmaǵanda shet tilindegi shyǵarmany bizdiń oqymasymyz anyq edi…Ol shyǵarmanyń alǵashqy joldarymen-aq elirtip áketedi. Sońyna deıin tuщyna oqyp shyǵasyń. Sosyn qazaqtyń baı tiline tańdaı qaǵasyń. Shet eldiń jazýshysynyń shyǵarmasynyń óń boıyna ózimizdiń qazaqılyǵymyzdy da kiriktiretini aýdarmashynyń sheberligi shyǵar, sirá. Bizdiń she, Shynar Ábilda biz qajetsinetin aýdarmalardyń basym kópshiligine bardy. Ásirese, esh syı kórmeı, beınetine aýrý jamap júrgen, turmystyq zorlyq kórgen, baǵalanbaǵan, qunsyz qalǵan, búkil álemniń aýyrtpalyǵyn ıyǵynda kóterip júrgen, mahabbatsyz kún keshken áıel obrazy ashyldy. Bul – jasyryp, jamaıtyn taqyryp emes. Áli de ádebıette áıel taqyryby kóleńkeden aıyqqan joq. Sebebi bizge bir Shynar Ábilda jetpeıdi. Bálkim ony, joq on besi qajet shyǵar, sirá?! Ázirge qazaq ádebıetiniń baǵyna aınalǵan bir ǵana Shynar Ábildamyzǵa qal-qaderimizshe qurmet kórsetip, qoldaý bildirgenimiz jón sekildi.
Siz qalaı oılaısyz, oqyrman?

Aqgúl AIDARBEKQYZY