Kredıtti keshirýge baǵyttalǵan jańa zań kúshine enedi

Bankterge keıbir boryshkerleriniń baspanasyn tartyp alýyna tyıym salynatyn jaǵdaılar bekitildi,-dep habarlaıdy Qandastar.kz

Taıaýda, 2024 jylǵy 19 maýsymda Prezıdent «QR keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteýdi jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańyna qol qoıǵany málim.

Biraq bul qujat ázir kúshine enbeıdi. Májilistiń túsindirýinshe, bul zań alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik 60 kún ótken soń qoldanysqa engiziledi. Iaǵnı, bıylǵy qyrkúıek aıynyń aıaǵyna qaraı iske qosylady.

Zańnyń biraz jańalyǵy bar. Ol halyqtyń boryshtyq júktemesiniń ósýine jol bermeýge qatysty birqatar erejelerdi qamtıdy. Naqtylaǵanda, azamattardyń boryshynyń ósýin boldyrmaý úshin:

• Tólemin engizý toqtatylǵanyna 90 kúnnen asqan bereshegi bar adamdarǵa kepilsiz jańa tutynýshylyq qaryzdar berýge tyıym salynady. Bul tyıym zaemdy qaıta qarjylandyrýǵa júrmeıdi.
• Áskerge shaqyrylǵan jigitterdiń kredıti bolsa, merzimdi áskerı qyzmetin ótkerýi kezinde jáne demobılızaııadan keıin 60 kún ishinde onyń alǵan qaryzyna syıaqy eseptelmeıdi.
• Moratorıı engizildi: 2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin bankter men mıkroqarjy uıymdaryna azamattardyń qaryzyn kollektorlyq agenttikterge berýge tyıym salyndy.
• Bul moratorıı aıaqtalǵan soń, 2026 jylǵy 1 mamyrdan bastap jeke tulǵalardyń bereshekterin kollektorlyq agenttikterge satý sharttary qatańdatylady. Atap aıtqanda, tek bereshek týyndaǵan kúnnen 24 aı (2 jyl) ótken jáne bereshekti retteý jónindegi rásimder mindetti túrde júrgizilgen jaǵdaıda ǵana qaryz alýshynyń boryshyn kollektorlarǵa tabystaýǵa ruqsat etiledi.
• Eger bank jáne mıkroqarjy ombýdsmenderi halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn boryshkerdiń shaǵymyn qarap jatsa, sol merzim ishinde bankter men MQU-larǵa ol adamnyń kepilge qoıǵan jyljymaıtyn múlkin tartyp alýǵa tyıym salynady. Shaǵym qaraý aıaqtalǵan soń – ruqsat.
• Áleýmettik osal topqa jatatyn azamattar endi buǵan deıin bank balansyna ótip ketken jaldamaly baspanasyn keri satyp alý quqyǵyna ıe bolady.
• Kámeletke tolmaǵan balalary bar otbasylardy jáne I, II top múgedekterin jylytý maýsymynda jalǵyz baspanasynan májbúrlep shyǵarýǵa tyıym salynady. Qys aıaqtalǵan soń qýyp shyǵýǵa – ruqsat.
• Kollektorlar, jeke sot oryndaýshylary, qarjy uıymdary alyp qoıa almaıtyn jáne bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalaryn qabyldaǵanda boryshkerdiń banktik shotynda qalýǵa tıis aqsha somasy eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń (bıyl 43 407 teńge) eki eselengen mólsherine (86 814 teńge) deıin ulǵaıtyldy.

Jańa zań jobasy jańashyldyqtarynyń bir bóligi alaıaqtyqpen kúreske qatysty. Mysaly, eger onlaın kredıtti alaıaqtardyń rásimdegeni sotta dáleldense jáne sýdıa tıisti úkim shyǵarsa, ondaı kredıtter keshiriledi.

«Zań qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap, alaıaqtardyń yqpalymen rásimdelgenin dáleldeıtin sot aktileri bar bereshekter tegis keshiriledi. Alaıaqtyq áreketterge jol bermeý úshin onlaın qaryzdar boıynsha mindetti túrde bıometrııalyq sáıkestendirý engizildi. Buǵan deıin kredıttik bıýroda azamattardyń nesıe alýdan erikti túrde bas tartqany týraly málimet bolǵan jaǵdaıda qaryz berýge tyıym salynǵan edi. Osy zańda atalǵan tyıymdy buza otyryp berilgen qaryzdar boıynsha bereshekti qarjy ınstıtýttarynyń keshirý talaby engizildi. Biraq bul tyıym lombardtar bergen mıkrokredıtterge taralmaıdy», – dep túsindirdi Aqorda.

Bul zańǵa qatysty Úkimet basshysy Oljas Bektenov depýtattarǵa jazbasha túsinikteme berdi.

Onyń aıtýynsha, kredıtterdi rásimdeýmen baılanysty alaıaqtyq qylmystardy áshkereleý jáne jolyn kesý maqsatynda IIM Bas prokýratýramen, Ulttyq bankpen, Qarjylyq monıtorıng agenttigimen, Qarjy naryǵyn retteý agenttigimen birlesip, turaqty negizde taldaý jumystaryn júrgizýde.

«Sonyń negizinde júıeli sharalar, zańnamalyq túzetýler qabyldanyp jatyr. Mysalǵa, Qarjy naryǵyn retteý agenttigi ázirlegen, «kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteýdi jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý» máselelerine arnalǵan jańa zań bıyl kúshine enedi. Oǵan sáıkes, eger kredıt klıenttiń qatysýynsyz, alaıaqtyq jolmen rásimdelgeni anyqtalsa jáne tıisti sot sheshimi zańdy kúshine ense, mundaı jaǵdaıda qarjy uıymy klıentten qaryzdy óteýdi talap etýin doǵarady jáne klıentke keltirilgen shyǵyndy óteıdi», – dedi Premer-mınıstr.

Atalǵan zańnyń talabyna sáıkes, mundaı jaǵdaıda bank nemese mıkroqarjy uıymy zardap shekken azamattyń búlingen kredıttik tarıhyn tazalap berýge mindetteledi.

Zań boıynsha «qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaýǵa yqpal etken mán-jaılardy joıý sharalaryn qabyldaý týraly usynymnyń, ne quqyq qorǵaý organdarynyń qaryz alýshyny jábirlenýshi dep taný týraly qaýlysynyń negizinde bank, sondaı-aq bank operaııalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym kúntizbelik 3 kúnnen keshiktirmeı:

• Birinshiden, klıentten banktik qaryzy boıynsha bereshekti óndirip alý jumystaryn doǵarady.
• Ekinshiden, zardap shegýshiniń ústinen sotqa talap-aryz berý jumysyn toqtatady;
• Úshinshiden, banktik qaryz boıynsha bereshegi bar degen jazbalardy joıý arqyly klıenttiń kredıttik bıýrolardaǵy kredıttik tarıhyna oń túzetýler engizedi.

«Bank, bank operaııalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym klıenttiń qatysýynsyz, alaıaqtyq tásilmen banktik qaryzdy resimdeý faktisi belgilengen, zańdy kúshine engen sot aktisi bar banktik qaryz boıynsha klıenttiń bereshegin esepten shyǵarý týraly sheshim jáne osy banktik qaryz boıynsha buryn ustalǵan (tólengen) somalardy klıentke qaıtarý sharalaryn qabyldaıdy», – delingen jańa zańda.