Qyrǵyzdar qazaqtyń eki árpin óz alfavıtine qosqysy keledi

Foto: ashyq derekkóz

Myńdaǵan jyldyq tarıhy bar qyrǵyz tili keńes zamanynda túp-tórkininen qol úzdi, baılyǵynan biraz aıryldy, shubarlandy. Mysaly, búginde qyrǵyzshada bas tartý – «otkaz kylýý», Otandy súıý – «rodınany súıúú», buǵattaý – «blokada ýıýshtýrý», eseptilik – «otchıottýýlýk», bastyq – «nachalnık», resmı – «ofııaldy», baıandamalar – «dokladdar» sııaqty bolyp, oryssha qalybynda kete beredi, dep jazady  qandastar.kz   inbusiness.kz saıtyna siltep.

Túrki áleminde tek eki memleket – Qazaqstan men Qyrǵyzstan ǵana kırıllıada qalǵany málim. Kezinde latynshaǵa umtylǵan Qazaqstan endi ol qarqynyn tejedi, qashan kóshetini belgisiz. Qyrǵyz Respýblıkasy ázirge kırıll qarpimen qosh aıtysýǵa nıetti emes.

Til janashyrlary men til mamandary eń quryǵanda qyrǵyz kırıllıasyn jetildirýdi usynady. О́ıtkeni qoldanystaǵy alfavıttiń kemshiligi kesirinen qyrǵyz tili túp qaınarynan qashyqtap barady. Mamandar eń qurysa, qazaqtyń «Q» jáne «Ǵ» áripterin qyrǵyz álipbıine qosý bastamasyn dúrkin-dúrkin kóteredi.

Qyrǵyz tiliniń alfavıti men orfografııasyna ózgeris engizý bastamasyn kótergenderdiń biri «Daanyshman» stýdenttik-ıntellektýaldyq klýbynyń tóraǵasy Ásel Orozbaeva boldy.

«Qyrǵyz sózderinde «K» jáne «G» múldem basqasha, qatańyraq dybystalady. Sol sebepti olar kırıllıadaǵy osy sımvoldaryna sáıkes, úndes kelmeıdi. Sondyqtan qazaqtyń «Q» jáne «Ǵ» áripterin bizdiń ana tilimizdiń alfavıtine engizýimiz kerek», – dep usyndy Ásel Orozbaeva.

Qyrǵyz tili ǴZI-i orys tilindegi sol kezdegi 33 áripke qyrǵyz tiliniń fonetıkasyna sáıkes keletin, soǵan tán tól dybystardy – Ǵ ǵ, Җ җ, Q q, Ń ń, О́ ó, Ú ú áripterin qosty.

Alaıda álipbıdiń keıingi nusqasy ózgertilgen túrde qabyldandy. Kırıllıadaǵy qyrǵyz alfavıtin 1941 jylǵy 12 qyrkúıekte Qyrǵyz KSR Joǵarǵy keńesiniń tóralqasy resmı bekitti.

Onda qyrǵyz tiliniń tól dybystary retinde nebári úsh-aq árip qosyldy, bular – Ń ń, О́ ó, Ú ú ǵana.

Sodan beri qyrǵyz lıngvısteri, til janashyrlary qazaqtarǵa qyzyǵa qaraıdy. О́ıtkeni keńes kezeńinde qazaqtyń kórnekti ǵalymdary men bilikti qaıratkerleri tegeýrindi kúrese júrip, kırıllıadaǵy qazaqsha álipbıge qazaq tiliniń 9 tól dybystarynyń bárin engize aldy. Bular – Á á, I i, Ń ń, Ǵ ǵ, Ú ú, U u, Q q, О́ ó jáne Hh.