Mekteptiń ózin durys sala almaıdy, AES qalaı salady – Maman qoǵam qorqynyshy týraly

Memleket basshysy BAQ ókilderimen kezdesýde Qazaqstandaǵy atom elektr stansasy qurylysy boıynsha referendým kúzde ótetinin málimdedi. Osy oraıda Iadrolyq fızıka ınstıtýtynyń dırektory Saıabek Sahıev referendým ne úshin qajet ekenin, AES salý isi saıasılanyp ketkenin, onyń qurylysyn qoldamaý úshin elimizde satyp alynǵan sarapshylar baryn jáne halyqtyń stansa salýǵa qatysty qorqynyshtaryn aıtyp berdi,-dep habarlaıdy Qandastar.kz

– Elimizdegi AES qurylysyn halyq sheshetin boldy. Biraq mamandar “AES salý Qazaqstan úshin qajettilik. Sebebi elektr energııasy jetpeıdi, onsyz ekonomıka damymaıdy” dep otyr. Sonda bıýdjetten qarjy shyǵyndap referendým ótkizý qanshalyqty qajet? Onyń mańyzy nede?

– Osy kúnge deıingi referendým jasaý tarıhyna qaraıtyn bolsaq, ylǵı Ata zańǵa ózgerister engizýmen keldik. Al bul – Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń halyqtyń oıyn, pikirin tyńdaıyn dep jatqan birinshi referendým, ıaǵnı halyqty tyńdaıtyn úkimet dep túsinemin jáne ol qajet. Buryn qazaqtyń sózi bar edi ǵoı “Aýzy qısyq bolsa da, baı balasy sóılesin” degen. Halyq “Qaltalylar bárine ıemdene beredi. Solardyń oılary, pikirleri júre beredi” dep oılamaýy kerek. Bul táýelsiz Qazaqstan bolǵandyqtan, kez kelgen Qazaqstan azamatynyń sózi óz mańyzdylyǵyn joǵaltpaý kerek dep túsinemin óz basym.
Árıne referendýmǵa qarjy ketedi. Biraq onymen Memleket basshysy neni kórsetip otyr? Úkimet úshin, basshylyq úshin halyqtyń sózi mańyzdy ekenin. О́zim solaı dep túsindim.

– Referendým qorytyndysy boıynsha halyq AES salýdyń qajeti joq dep eseptese, elektr energııasy tapshylyǵy máselesin sheshýdiń basqa joly bar ma?

– Eger halyq solaı sheshetin bolsa, árıne, AES salynbaıtyn shyǵar. Biraq meniń oıymsha, qazir Qazaqstanda atom elektr stansasyn qoldaıtyndar áldeqaıda kóp. Myna qoldamaıtyn kisilerdiń eki túri bar. Birinshisinde túsinbegendikten, radıofobııa bolýy múmkin, bizdiń elde korrýpııa kóp dep, basqa dep qazir “joq” deýi múmkin. Biraq shynyna kelgende jiliktep bárin túsindiretin bolsa jáne sony qazir jańa Qazaqstanda rasynda sapaly jasaıtyn bolsa, onda turǵan eshteńe joq. Al ekinshisi qarjylandyrylyp qoıylǵan tyrnaqshanyń ishindegi ekspertter. Sondyqtan olar – durys bolsa da burys, durys bolsa da burys deıtin adamdar. Oǵan meniń kózim jetti. О́ıtkeni men maman retinde birneshe qalalarǵa, oblystarǵa baryp, halyqtyń ortasynda sóılesip júrmin ǵoı. Iá, túsinbegen adamdar túsingennen keıin durys ekendigin moıyndaıdy, AES salý qajettigin túsinedi. Al ol kisiler, mysaly, menimen birge Almatydan 400-500 bálenbaı shaqyrym jerdegi biraz qalalarǵa bardy. Almatydan 25 shaqyrym jerde bizdiń Iadrolyq fızıka ınstıtýty bar. Sonda sýdy zertteý reaktory tur. 57 jyl boıy jumys istep kele jatqan qansha maman bar eken? Sony óz kózimen kórip, barlyq suraǵyna jaýap tabylatynyn bile tura kelmeıdi. Al 500 shaqyrym jerge ýaqyt tabady, qarjy tabady. Mine, ol da kórsetkish.

– “Maman retinde halyqty aralap júrmin” dedińiz. Halyqtyń qazir AES-ke qatysty basty qorqynyshy qandaı?

– Olar birnesheý. Birinshisi – radıofobııa. Ol burynǵy Semeı ıadrolyq polıgonynyń saldary dep esepteımin. Sondaı-aq Aqtaýda jyldam neıtrondardan BN–350 degen AES boldy ǵoı. Sonyń qazir radıaııalyq qaldyqtary bar. Osy – birinshi másele. Ekinshisi bizde kadrlar joq dep oılaıdy. Ol da múlde qate túsinik. Bizdiń ınstıtýttyń jumys istep jatqanyna 67 jyl boldy. Jańaǵy reaktordyń jumys istep jatqanyna 57 jyl boldy. Qazir ınstıtýtta 700 adam jumys istep jatyr. Instıtýt ashylǵan kezde 1900 adamǵa deıin jumys istegen. Olardyń bári kadr emes dep olar qalaı aıta alady? Úshinshi qorqynysh – jemqorlyq. “Bizde mekteptiń ózin durys sala almaıdy, AES qalaı salady?” deıdi. Bul jerde ol – qate oı. О́ıtkeni ony utyp alatyn úlken korporaııa jemqorlyq jasap, bizge AES salmaı, qashyp ketedi degen durys emes qoı. О́ıtkeni olar – álemde 10, 20, 30 AES salyp júrgen kompanııalar. О́zderiniń abyroıyn tógetin jaǵdaılary joq. Meniń bilýimshe, AES salýǵa shamamen 10-15 myńdaı adam kerek. Sonyń 3 myńdaıyn ózderi alyp kelýge daıyn. Qalǵan 10-12 myńy qazaqstandyqtar, ıaǵnı oqytyp, jumystaryna bas-kóz bolady.

– Siz qaı eldi aıtyp jatyrsyz?

– Jalpylaı aıtyp otyrmyn. Taǵy bir qorqynysh kóbi AES salýdy saıası keńistikte qarastyryp otyr. “Reseılikter salmasyn, olar erteń sóıtedi, sóıtedi” dep aıtyp jatyr. Endi men saıasatker emespin. Sondyqtan bul suraqtarǵa jaýap bere almaımyn. Biraq bizdiń qoıyp jatqan sharttarymyz keremet, óte paıdaly. Máselen, sonyń ekeýin aıtyp óteıin. Bireýi mysalǵa AES-ti iske qosqan kezde onyń birinshi otynyn sol kompanııa ózi alyp keledi. Biraq ekinshiden bastap ýrandy eń kóp óndirip jatqan biz be, bizdiń ýran negizinen otyn jasap, sony paıdalanady. Sonda ol AES qunyna da áser etedi. Elektr energııasy neǵurlym arzan, ekologııalyq bolady degen sóz. Onda bizde talaı óndiristi ashýǵa, ıaǵnı qosymsha ekonomıkanyń barlyq salalarynyń ósip, órbýine qosymsha sharttar jasalady.

– Biz ondaı shart qoıdyq pa?

– Ol bar. Ekinshisi mysalǵa anaý jeńip alǵan kompanııalar ádette sol aýylda mektep, balabaqsha salady. Endi moıyndaý kerek, korrýpııa bar ǵoı bizde. Biraq olardy ózimiz de sala alamyz. Onyń ornyna jańa zertteý reaktoryn salsa dep usynys engizip otyrmyz. Nelikten? Birinshiden, AES salýǵa da, zertteý reaktoryn salýǵa da Qazaqstanda ázirge quzyret joq. Biraq jańa reaktor salatyn bolsaq, jaman aýrýǵa qarsy qanshama dári-dármek shyǵaryp, bes elge eksportqa shyǵaryp otyrmyz, munyń ózindik paıdasyn júzdegen mıllıon dollarǵa jetkizýge bolar edi. Ol álemdik deńgeıde jasalǵan irgeli, qoldanbaly zertteýlerdi eskermegen kúnniń ózinde. Álemdik deńgeıdegi ǵalymdar ózderi bizge kelip, tájirıbe qoıýǵa múddeli bolyp otyr. Munyń bárin myń ret estigenshe, bir ret kózben kórý kerek. Sondyqtan Iadrolyq fızıka ınstıtýna men jurttyń bárin shaqyryp júrmin. Kelińizder, kózderińizben kórińizder, odan keıin eshqashan umytpaıtyn bolasyzdar.

– Sońǵy suraq bolsyn. Referendýmda daýys beretin halyq AES týraly ne bilýi kerek?

– Qazir álemde elektr energııasyn qoldaný kúnnen-kúnge artyp kele jatyr. Sonyń biri – Qazaqstan. Eger elektr energııasyn da qazir satyp alatyn bolsa, onda bizdiń eshqandaı munaıymyz jetpeıdi ǵoı. Ýranymyz da jetpeıdi. О́ıtkeni olardyń bári sol baıaǵy shıkizat kúıinde ótip otyr. Al bul sala ózimen birge barlyq salany joǵary súıreı bastaıdy. Iaǵnı atom elektr stansasyn salý – damý joly. Sondyqtan men osy kúnnen ózimizdiń qazaqstandyqtardy atom elektr stansasyn salý úshin daýys berýge shaqyramyn.