Nartaı Aralbaıuly sý tasqynyna qatysty pikr bildirdi

Sý tasqyny jylda qaıtalandy, al odan bılik eshqandaı nátıje shyǵarmaıdy, eskertpelerdi elemeıdi. Byltyr elimizdiń 10 oblysy sý astynda qalǵanda da kóptegen eskertpeler aıtyldy. Alaıda odan qorytyndy shyǵarǵan úkimet joq. QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Nartaı Aralbaı Qasqa Jol arnasyna bergen suhbatynda eldegi keleńsizdikterdi synǵa aldy, dep habarlaıdy qandastar.kz

Onyń aıtýynsha, bıyl da myńdaǵan aýyl topan sýdyń astynda qalýy múmkin. Qaýip kún ótken saıyn kóbeıip keledi.

«Bul shynymende janymyzdy aıazdaı qarıtyn másele, óıtkeni, tutastaı qara shańyraqtar tas-talqan bolǵan, mal-múlki tutastaı sýǵa aǵyp ketken. Halyqtyń ortasynda bolǵanda kórdik. Halyqtyń sol kezdegi ashýy, yzasy, ókpesi, nazyn qazir úkimette otyrǵan azamattar kórse, jaǵdaı basqasha bolar ma edi dep oılaımyn. Byltyrǵy eskertpelerdan nátıje shyqty dep men 100 paıyz aıta almaımyn. Men bıylda depýtattyq saýal joldadym. Memleket basshysynyń ózi naqty aıtty. «Sý mınıstrligi, tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi, jergilikti ákimdikter ózara birlesip jumys istemeıdi. Bular jaýapkershilik alýdan qashady» dep naqty aıtty. Qazir ózenderde kópirdi tas-talqan qylatyn sý kelmegennniń ózinde qar sýynyń ózinen qanshama óńir zardap shegip jatyr. Soltústikte, batystaǵy aımaqtarda sý úılerdiń ishine kirgen, aýlalardy basyp qalǵan. Bul jaı ǵana erigen qar sýy», — dedi depýtat.

Onyń sózinshe, tıisti qadaǵalaý organdary zertteýdi durys júrgizbegen. Saldarynan bıyl da 1200-den astam aýyl sý astynda qalýy múmkin. Jaǵdaı kúrdeli, aýyl adamdarynan kúndiz-túni maza ketken.

«Tońnyń qabatyn bilýimiz kerek edi. Nege sý kóp jerlerdi basyp ketti, óıtkeni tońnyń qabaty bir metrden asyp ketti, jer qatyp jatyr. Sý jerge sińbeıdi, muzdyń ústimen syrǵyp keledi de, barlyǵyn tas-talqan qylady. Bıyl da 1223 aýyl sý astynda qalýy múmkin. Reseı tarapynan keletin sý endi bastalady. Batystaǵy azamattar Reseıden aǵyp jatqan sýdyń birneshe esege kóbeıgenin aıtty. Damba soǵamyz dep jatyrmyz, alaıda kópirler tazalandy ma? Sý soratyn qurylǵylar daıyn ba? Osynyń báriniń esebin halyqqa berýimiz kerek edi. Alaıda onyń biride jasalǵan joq. Aımaqtarda sý tasqynyna kóp qarajat jumsaldy. Byltyr úkimettiń rezervtik aqshasynan 46,9 mlrd teńge jumsaldy. Jumystyń bári tıimdi, júıeli jasalsa, osy aqshanyń bárin áleýmettik toptaǵy azamattarǵa, jetim-jesirlerge,  áljýaz jandarǵa, múgedekterdiń jaǵdaıyn kóterýge, ınfraqurylymdardy jaqsartýǵa jumsar edik. Joq, salǵyrttyq, ýaqytynda jasalmaǵan jumystyń kesirinen osynshama shyǵynǵa alyp keldi», — dep synady Nartaı Aralbaıuly.

Onyń sózinshe, bıyl tótenshe jaǵdaıdyń aldyn alý úshin Aqmola oblysy 131,5 mln teńge, Aqtóbe oblysy 848,7 mln, BQO 10,5 mlrd teńge, Pavlodar oblysy 3,6 mlrd teńge qarastyryp qoıǵan. Al saldarymen kúresý úshin Abaı oblysy 67 mln, Atyraý oblysynyń ákimdigi 22,1 mlrd teńge, Qaraǵandy oblysynyń ákimdigi 6 mlrd teńge, Qostanaı oblysy 916,5 mln teńge, SQO 2 mlrd teńge daıyndap qoıǵan.

«Bul qarajat tótenshe jaǵdaılardyń saldarymen kúresýge. Men senimmen aıta alam, barlyq oblysqa sý tasqynymen kuresýge tıisti qarajat ortalyqtan bólinip, berilip jatyr. Biraq másele, osynyń bári jeýde bolyp tur. Árkimniń qolynan ótken kezde qoldarynda jabysqaq bar ma, tıisti jerge jetkenshe azaıyp qalady. Dittegen jerge jetpeı jatady. Byltyr tipten kúrek ustap, ár jerden qap izdep kettik, qap tappaı qaldyq qoı masqara bolǵanda. Pandemııa bolǵanda maska tappaı qaldyq. О́kinishke oraı osyndaı jaǵdaı bizde kóp, biraq osydan sabaq alý qaıda? Bul aqshalar tek aldyn alýǵa baǵyttalǵan qarajat. Erteń sý tasqyny bolsa, qudaı saqtasyn qosymsha aqsha suraý bólek bolady saldarymen kúresýge. Oǵan byltyrǵydaı taǵy qarjy surap keledi. Keı óńirlerde ondaǵan mıllıard teńge bólinip otyr aldyn alýǵa. Aldyn alýǵa múmkindik tolyq bar, jyrýǵa, syrýǵa, túsirýge, taǵy basqa qylýǵa. Biraq batysta, Qostanaıda trassalar taǵyda sýdyń astynda qaldy. Onyń bárin qalpyna keltirý kerek, jańalaý kerek. Nege biz aldyn qaýiptiń aldyn  almaımyz, problema osynda jatyr», — dedi ol.