Oljas Bektenov salalardy ıfrlandyrý máselesin qarady

Foto: primeminister.kz

Premer-mınıstr Oljas Bektenov Memleket basshysynyń Joldaýynda qoıylǵan mindetterdi iske asyrý sheńberinde bilim berý, densaýlyq saqtaý, salyqtyq jáne kedendik ákimshilendirý salalarynda ıfrlyq tehnologııalardy engizý máseleleri boıynsha jumys keńesin ótkizdi, dep jazady qandastar.kz

Mektepke deıingi uıymdardy vaýcherlik qarjylandyrýdy jáne «Áleýmettik ámııan» jobasyn pılottyq engizý arqyly halyqqa kórsetiletin áleýmettik qyzmetterdi ıfrlandyrýdyń oń tájirıbesi qaraldy.

Vaýcherlik qarjylandyrý júıesi mektepke deıingi bilim berýdiń barlyq mekemelerine olardyń talaptaryna sáıkes kelgen jaǵdaıda memlekettik tapsyrysqa qol jetkizýge jol ashady, ata-analarǵa balabaqshany óz erkimen tańdaýǵa múmkindik beredi, «bilim berý mekemesine emes, qarajatty balanyń sońynan ilestirý» qaǵıdaty boıynsha úderistiń ashyqtyǵyn qamtamasyz etedi.

Premer-mınıstrdiń orynbasary Tamara Dúısenova Taraz, Shymkent jáne Túrkistan qalalarynyń mektepke deıingi uıymdarynda jobany synaqtan ótkizý týraly habardar etti. Bul rette aldyn ala nátıjeler josparlanǵan transformaııanyń naqty tıimdiligin kórsetetini atap ótildi. Mysaly, Tarazda buǵan deıin birneshe jyl kezekte turǵan eki jastan asqan 23 myńnan astam sábı balabaqshalarda orynmen qamtamasyz etildi. Buryn memlekettik tapsyrys almaǵan 19 qalalyq balabaqsha tizimge engizildi. Nebary 2 aıda balalardy qabyldaý faktisi boıynsha qarjylandyrý esebinen 600 mln teńge bıýdjet qarajaty únemdeldi. Túrkistanda jobany iske asyrýdyń 2 aptasynda 740 vaýcher berildi, balabaqshalarǵa kezek nólge deıin azaıtyldy. Shymkentte de oń nátıjeler bar. Tutastaı alǵanda, búginde jobany atalǵan óńirlerdiń qalalary men aýdandarynda iske qosý josparlanyp otyr, ári qaraı búkil elimiz boıynsha keńeıtiledi.

«Áleýmettik ámııan» jobasyna emhanalar janynda jumys isteıtin 726 memlekettik dárihana nemese olardyń 100%-y qosyldy. 947 myń reept óńdelip, berildi, bul degenimiz jartysynan kóbi. Tıisti sanattaǵy balalardy tegin tamaqtandyrý úshin «Áleýmettik ámııandy» paıdalaný Astana, Mańǵystaý, Aqmola, Batys Qazaqstan oblystarynyń 215 mektebinde júzege asyrylady. 2025 jyly «Áleýmettik ámııan» arqyly sporttyq jáne shyǵarmashylyq tapsyrystardy, sondaı-aq demalys lagerlerine joldama bólý josparlanýda.

Dárilik zattardy tańbalaý nátıjelerin qaraý kezinde Premer-mınıstrge 5,5 myńnan astam sýbektiniń esepke alý júıeleriniń tolyq ıntegraııasy týraly baıandaldy. Tańbalanǵan dárilik zattardyń óndirýshiden sońǵy tutynýshyǵa deıin jetýine avtomattandyrylǵan monıtorıng júrgiziledi. Búgingi tańda 88,5 mln dárilik zat tańbalanǵan.

Oljas Bektenov ıfrlandyrýdy engizý tirkeýdi alyp tastaýǵa, turǵyndarǵa memlekettik qyzmet kórsetýdiń tıimdiligin arttyrýǵa jáne bıýdjet qarajatyn jumsaýǵa baǵyttalýy tıis ekenin atap ótti. О́ńir ákimderine vaýcherlik qarjylandyrý boıynsha pılottyq jobany iske asyrýdy qamtamasyz etý tapsyryldy. Sondaı-aq mektepterdi «Áleýmettik ámııanmen» ıntegraııalanǵan apparattyq-baǵdarlamalyq keshendermen jabdyqtaý qajet. Densaýlyq saqtaý jáne qarjy mınıstrlikteri «Qazaqtelekommen» birlesip — baqylaýdy kúsheıtýi jáne aınalymda tańbalanbaǵan dárilik zattardy ótkizýge jol bermeýi tıis.

Sondaı-aq salyqtyq, kedendik ákimshilendirýdi ıfrlandyrý, bıýdjetti josparlaý jáne atqarý máselelerine nazar aýdaryldy. Qarjy vıe-mınıstri Áset Turysov ıfrlyq sheshimderdi engizý jáne jańa jobalardy iske qosý boıynsha atqarylǵan jumystar týraly baıandady. Qarjy mınıstrligi memlekettik bıýdjettiń oryndalýyn qadaǵalaýǵa, qarajattyń tıimdi josparlanýy men jumsalýyna baqylaýdy kúsheıtýge baǵyttalǵan «Onlaın bıýdjettik monıtorıng» jobasyn iske asyrýda. Eger buryn tekserýler «qolmen basqarý rejıminde» júrgizilse, qazir júıede 150 mln-nan astam tólem óńdelýde. Ishki memlekettik aýdıt komıteti táýekeldi tólemder bóliginde aldyn alý sharalaryn taldap, qabyldaıdy. Osy jumys aıasynda bıýdjetke 4 mlrd teńgeden astam qarajat qaıtaryldy.

Memlekettik múlikti qaıta bólý jáne bıýdjet qarajatyn únemdeý úshin pılottyq rejımde Tapsyru servısi iske qosyldy. Platforma uıymdarǵa balanstan balansqa berý rásimin jáne birlesken sharttar tetigin odan ári jeńildete otyryp, talap etilmegen múliktiń biryńǵaı tizilimin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Búgingi tańda Topsyru-da 721 qatysýshy jáne 313 myńnan astam aktıv tirkelgen.

Budan basqa, 2025 jyly Qarjy mınıstrliginiń aqparattyq júıeleriniń jeke kabınetterine qol jetkizýge qosatyn «Kásipkerdiń biryńǵaı jeke kabıneti» portalyn iske qosý josparlanýda. Biryńǵaı ınterfeıs qyzmetterdiń bytyrańqylyǵy men derekterdiń qaıtalanýy máselesin sheshýge baǵyttalǵan. Sonymen qatar ol bıznes-jaǵdaılardy basqarý jáne memlekettik organdar men kásipkerler arasyndaǵy ózara is-qımyl úderisterin edáýir jeńildetedi.

Premer-mınıstr ıfrlyq sheshimderdi engizý boıynsha júrgizilip jatqan jumystar kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy kúreste naqty áser etýi, salyqtyq jáne kedendik ákimshilendirýdiń tıimdiligin arttyrýy, sondaı-aq bıýdjet qarajatyn utymdy josparlaý men jumsaýdy qamtamasyz etýi tıis ekenin atap ótti.

Keńes qorytyndysy boıynsha jaýapty memlekettik organdar men vedomstvolarǵa barlyq jobany tolyqqandy ári sapaly iske qosý boıynsha jumysty jedeldetý tapsyryldy.