Qandastarǵa tólemder qandaı jaǵdaıda tólenbeýi múmkin?

Oralman qandaı erejelerdi saqtaýy tıis jáne tólemder qandaı jaǵdaıda tólenbeýi múmkin? Oralmandardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasyna qosý basymdylyǵyn mynadaı rettegi etnıkalyq qazaqtar qoldanady:

belgili bir mamandyq boıynsha tıisti bilimi, biliktiligi jáne tájirıbesi barlar;

kópbalaly otbasylar;

joǵary oqý oryndarynda oqý múmkindigi bar, kámeletke tolǵan jastar.

Qaıda júginý kerek jáne qandaı qujattar bolýy qajet?

Oralmandar dep tanylǵan tulǵalarǵa belgilengen úlgidegi kýálik beriledi. Oralman kýáligi qatań eseptilik qujaty bolyp tabylady jáne Kóshi-qon týraly zańmen kózdelgen jeńildikter jáne ótemaqylardy alý úshin negiz bolyp tabylady. Oralman mártebesin taǵaıyndaý týraly ótinishti otbasynyń kámeletke tolǵan músheleriniń biri jeke nemese ókili (senimhat boıynsha) ákimdikke beredi. О́tinishke mynadaı qujattar qosa beriledi: ómirbaıan (erkin nysanda); ótinish berýshiniń jáne onymen birge qonys aýdarǵan onyń otbasy músheleriniń jeke basyn kýálandyratyn qujattardyń, pasporttyń, kámeletke tolmaǵan balalardyń týý týraly kýálikteriniń kóshirmeleri.

QR aýmaǵyna kelgen jáne olardy oralman dep taný týraly ótinish bergen tulǵalar: joldama alǵannan keıin úsh kún ishinde ýaqytsha ornalastyrý ortalyǵyna ketýge; turǵylyqty orny týraly tıisti aýmaqtyq mıgraııa qyzmetterin habardar etýge jáne QR zańnamasymen belgilengen tártipte ishki ister organdarynda tirkeýden ótýge; ýaqytsha ornalastyrý ortalyǵynda turýdyń belgilengen tártibin saqtaýǵa; medıınalyq tekserýden ótýge, ekpelerdi alýǵa, emdelýge, sondaı-aq densaýlyq saqtaý organdarynyń nusqamalaryn oryndaýǵa; ótinishti qarastyrýǵa qajetti málimetterdi tıisti kóshi-qon qyzmetterine habarlaýǵa mindetti.

Kóshi-qon týraly Zańnyń 23-babyna sáıkes oralmandar qalǵan sheteldikter jáne azamattyǵy joq tulǵalarǵa qaraǵanda QR turaqty turýǵa ruqsat alý úshin QR bolý kezeńinde óziniń tólem qabilettiligin rastaýdy usyný qajettiliginen bosatylady.