Polıtolog Toqaevtyń basqarý saıasaty qandaı ózgeriske ákelgenin aıtty

Foto:  ashyq derekkóz

QANDASTAR.KZ –   «Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń reformalyq qyzmetin taldaı kele onyń kóptegen bastamalary qazaqstandyq basqarý júıesinde ınnovaııa retinde qarastyrylatynyn baıqaımyz. Alaıda árbir qazaqstandyqtyń ómir súrý sapasyn tikeleı jaqsartqan áleýmettik-ekonomıkalyq saladaǵy eleýli jetistikter kóbine kóleńkede qalyp jatqanyn moıyndaǵan jón» degen oımen bólisti saıasatker Andreı Chebotarev.

Polıtologtyń pikirinshe, birinshiden, respýblıkanyń jalpy ekonomıkalyq ósimine aýdarý qajet.

«2019 jyldan bastap azamattardyń naqty tabysy 20,8% -ǵa ósti, al jalaqy 40% -ǵa jýyq ósti, bul qazaqstandyqtardyń satyp alý qabiletin aıtarlyqtaı arttyrdy. Eń tómengi jalaqy eki esege ósti, bul 1,8 mln-ǵa jýyq adamnyń, onyń ishinde bıýdjettik sala qyzmetkerleriniń qarjylyq jaǵdaıyn jaqsartty. Jumyspen qamtylǵan halyq sany 347 myń adamǵa kóbeıdi, al jumyssyzdyq deńgeıi 4,7% deıin tómendedi, bul ásirese tabysy tómen otbasylar úshin ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa yqpal etedi. Toqaevtyń basshylyǵy jyldarynda Qazaqstannyń óńdeý ónerkásibi 1,8 ese ósip, 21,6 trln teńgege jetti. 756 trln teńge somasyna 5,4 joba iske asyryldy, 64 myń turaqty jumys orny quryldy jáne avtomobılder, elektrovozdar, rentgen apparattary jáne t.b. ónimderdiń jańa túrleriniń óndiristeri iske qosyldy», – dep jazdy ol.

Mashına jasaý 2,8 ese, jeńil ónerkásip 2,3 ese, hımııa ónerkásibi 2,4 ese ósti. 2029 jylǵa deıin óńdeýshi ónerkásipti qoldaý men damytýdy qamtamasyz etetin jańa zańdar men baǵdarlamalar qabyldandy. Bıznesti, ásirese shaǵyn jáne orta bıznesti memlekettik qoldaý osy sektorda jumyspen qamtylǵandar sanynyń 30,3% -ǵa ulǵaıýyna alyp kelip, 4,3 mln adamǵa jetkenin de atap ótý kerek. Sýbsıdııalaý baǵdarlamalary men jeńildetilgen rásimder ShOB-tyń JIО́-degi úlesin 36,5% -ǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik berdi, bul myńdaǵan jańa jumys oryndaryn quryp, jumyspen qamtýdy turaqtandyrdy. Osylaısha, azamattardyń jumysqa ornalasý jáne kásipkerlik úshin múmkindikteri kóp ekendigin de atap ótken A.Chebotarev.

«Áleýmettik saladaǵy bastamalardyń arqasynda Qazaqstan mynadaı jetistikterge qol jetkizdi:

Ortasha zeınetaqy 55% -ǵa ósti, jumys berýshilerden mindetti zeınetaqy jarnalary engizildi, bul qart azamattardyń qarjylyq qorǵalýyn arttyrady;

• Kópbalaly otbasylar úshin járdemaqylar engizildi, bala kútimi boıynsha, sondaı-aq múgedektigi bar jáne asyraýshysynan aıyrylý boıynsha járdemaqylar ulǵaıtyldy;
• Otbasynyń ıfrlyq kartasy jáne eńbek utqyrlyǵy ortalyqtary sııaqty jańa bastamalar memlekettik qyzmetterge qol jetkizýdi jáne jumyspen qamtýdy qoldaýdy edáýir jeńildetti», – dep jazdy A.Chebotarev.

Sondaı-aq, sońǵy jyldary qazaqstandyqtardyń turǵyn úı jaǵdaılary aıtarlyqtaı jaqsardy: 79 mln sharshy metrge jýyq jańa turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul 695 myń otbasyn, onyń ishinde halyqtyń áleýmettik osal toptaryn sapaly turǵyn úımen qamtamasyz etýge múmkindik berdi. 2022 jyldan bastap muqtajdar úshin jaldaý aqysyn sýbsıdııalaý baǵdarlamasy jumys isteıdi, ol naryqtyq jaǵdaıda satyp alýǵa nemese jalǵa alýǵa múmkindigi bolmaǵandar úshin turǵyn úıge qoljetimdilikti qamtamasyz etedi. Bıyl «Otaý» ıpotekalyq nesıelendirýdiń jańa baǵdarlamasy iske qosyldy.

«Áleýmettik ınfraqurylymdaǵy oń dınamıkany atap ótken jón. Bilim berý reformalary da aıtarlyqtaı nátıjeler berdi:
• pedagogtardyń jalaqysy eki ese ulǵaıtyldy;
• 800 myńǵa jýyq mektep paıdalanýǵa berildi, 3 myńǵa jýyq aýyldyq mektep jańǵyrtyldy;
• «Jaıly mektep» baǵdarlamasy negizinde kelesi jylǵa qaraı 740 myńǵa jýyq oqýshy orny paıdalanýǵa beriledi.

Grant sanyn ulǵaıtý, stýdenttik jataqhanalar salý, aýyldyq mektepterdi jańǵyrtý jáne sheteldik JOO fılıaldaryn ashý búkil el boıynsha oqý jaǵdaılaryn jaqsartýǵa yqpal etedi. Sonymen qatar, ǵylymı damýǵa basa nazar aýdaryldy — ǵylymdy qarjylandyrý 7,4 esege artty, al jas ǵalymdarǵa shetelde taǵylymdamadan ótý úshin granttar men múmkindikter berildi.

Densaýlyq saqtaýdaǵy eleýli serpilisti elemeý múmkin emes: ortasha ómir súrý uzaqtyǵy 75 jasqa jetti, jalpy ólim-jitim 9% -ǵa, al sábı ólimi 8,45% -ǵa tómendedi. «Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» baǵdarlamasy aýyldyq jerlerde jańa medıınalyq nysandar salýǵa jáne óńirlik aýrýhanalardy jabdyqtaýdy jaqsartýǵa kómektesti, bul tipti shalǵaı aýdandarda da medıınalyq kómektiń qoljetimdiligin arttyrdy», – dedi ol.

Kóptegen bastama nátıjeler berýde, alaıda odan ári ósý jáne turaqty damý joly endi ǵana bastaldy. Toqaevtyń saıasaty Qazaqstannyń halyqaralyq arenadaǵy ustanymyn kúsheıtýge baǵyttalǵan. Alǵa jospar retinde  eldi transformaııalaýdy jalǵastyratyn jańa reformalardy ataýǵa bolady.