Jańalyqtar
Premer-Mınıstr sapary: Ulytaý oblysy qalaı damyp jatyr?
Foto: primeminister.kz
Ulytaý oblysyna jumys sapary barysynda Premer-Mınıstr Oljas Bektenov Prezıdenttiń áleýmettik ınfraqurylymdy jańǵyrtý, turǵyn úı men kommýnaldyq jeliler salý, sondaı-aq aldaǵy oqý jylyna bilim berý nysandaryn daıyndaý jónindegi tapsyrmalarynyń oryndalý barysymen tanysty, – dep habarlaıdy qandastar.kz
Jezqazǵanda jańa aýdan men ınjenerlik kommýnıkaııalardyń qurylysy júrgizilip jatqan aýmaq qaraldy, sondaı-aq oblysty sýmen qamtamasyz etý jaǵdaıy men josparlary týraly baıandaldy. Buǵan qosa, Úkimet basshysy Abaı atyndaǵy mamandandyrylǵan mektep-gımnazııa ınternatynyń oqýshylaryna arnalǵan jataqhanaǵa baryp, bilim berý ınfraqurylymynyń damýymen tanysty.
О́tken 7 aıdyń qorytyndysy boıynsha oblysta paıdalanýǵa berilgen turǵyn úı kólemi 34,5 myń m2 qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńindegi kórsetkishten 4,8%-ǵa artyq. Jezqazǵanda Oblys ortalyǵyn damytýdyń bekitilgen bas jospary aıasynda qarqyndy qurylys jumystary júrgizilýde.
Birinshi kezeńge sáıkes, 2030 jylǵa deıin Jezqazǵannyń Batys aýdanynyń 44 gektaryn ıgerý kózdelgen. Qala ákimi Qaırat Shaıjanov jer teliminde jalpy aýdany 982,6 myń sharshy metr 88 kópqabatty turǵyn úı jáne 67 áleýmettik, mádenı, turmystyq nysan, onyń ishinde mektepter, balabaqshalar, drama teatry, tehnıkalyq JOO, medıına mekemeleri, oqýshylar saraıy jáne t. b. salý josparlanyp otyrǵanyn baıandady.
Búgingi tańda 360 otbasy páterlermen qamtamasyz etilgen, olardyń 240-y halyqtyń áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan toptaryna jalǵa beriledi.
Premer-Mınıstr Jezqazǵannyń Bas josparyn iske asyrý aıasynda Úkimet magıstraldyq jylý, sý qubyry jáne káriz jelilerin salýǵa 4,8 mlrd teńge bólgenin atap ótti. Jalpy uzyndyǵy 10,5 km kommýnıkaııalardyń bir bóligi osy jyldyń sońyna deıin tolyq salynatyn bolady, jylý jelilerin salý jobasy 2025 jyly da jalǵasady. Sondaı-aq oblys ákimdigi men «Qazaqmys korporaııasy» arasyndaǵy memorandým aıasynda bıyl qalanyń káriz tazartý qurylystaryn rekonstrýkııalaý jobasy ázirlendi, qazirgi ýaqytta memlekettik saraptamanyń oń qorytyndysy alyndy.
Jezqazǵan halqyn sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý máselesine erekshe nazar aýdaryldy. Qalany sýmen jabdyqtaý kózderi – Keńgir sý qoımasy jáne Úıtas-Aıdos jerasty sý qabyldaǵyshy, ol 70%-ǵa tozǵan.
Atalǵan máseleni sheshý maqsatynda oblysta sharýashylyq aýyzsý tazartý qurylystaryn jáne II kótergish sorǵy stansasyn qaıta jańartý jobalary iske asyrylýda. Jumystardy 2025 jyldyń sońynda aıaqtaý josparlanǵan. Jobany iske asyrý nátıjesinde 89,2 myńǵa jýyq turǵynǵa sapaly aýyzsý qoljetimdi bolady. Sondaı-aq Sátbaev jáne Jezqazǵan qalalarynyń, sonymen qatar jaqyn mańdaǵy eldi mekenderdiń turǵyndaryn sharýashylyq aýyzsýmen qamtamasyz etetin Esqula sý qubyrynyń qurylysy júrgizilip jatyr.
Oljas Bektenov atalǵan jobalardy iske asyrýdyń basymdyǵyn atap ótti. Sý resýrstary jáne ırrıgaııa, О́nerkásip jáne qurylys, Qarjy mınıstrlikterine jumystardy ýaqtyly aıaqtaý úshin qajetti qarajattyń bólinýin qamtamasyz etý tapsyryldy.
«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2025 jyldyń sońyna deıin halyqty sapaly aýyzsýmen 100% qamtamasyz etý qajet. Bul – áleýmettik mańyzdy mindetterdiń biri», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Úkimet basshysy sapar barysynda Prezıdent tapsyrmasyn oryndaý aıasynda salynǵan Abaı atyndaǵy mamandandyrylǵan mektep-gımnazııa ınternatynyń oqýshylaryna arnalǵan jataqhana ǵımaratyn aralap kórdi. Tıisti jumystar tolyǵymen aıaqtalyp, 1 qyrkúıekte balalardy qabyldaý jáne ornalastyrý jumystary bastalady. 3 qabatty jańa ǵımarat 200 balaǵa arnalǵan. Turǵyndarǵa yńǵaıly bolýy úshin as úı, turmystyq bólmeler, qural-jabdyqtar qoıatyn jáne kir jýatyn bólmeler, oqý bólmesi qarastyrylǵan.
Premer-Mınıstr Abaı atyndaǵy mektep-gımnazııa shalǵaı aýdandar men aýyldardyń balalary tikeleı qalada bilim alatyn sanaýly orta bilim berý mekemeleriniń biri ekenin basa aıtty.
Úkimet bilim sapasyn arttyrýǵa, onyń ishinde ınfraqurylymdy damytýǵa úlken kóńil bólip keledi. Máselen, bıyl Jezqazǵanda 300 oryndyq «Jaıly mektep» qurylysyn aıaqtaý josparlanyp otyr, birqatar mektep 2025 jyly paıdalanýǵa beriledi.