Shákirtaqy ósip, kommýnaldyq qyzmet qymbattaıdy, maska taǵý mindetteledi: Qazaqstanda 1 qyrkúıekten bastap ne ózgeredi

Foto-kollaj: Stan.kz

Qazaqstanda 1 qyrkúıekten bastap stýdentterdiń shákirtaqysy ósip, medıınalyq qyzmetkerlerge maska taǵý rejımi engiziledi. Stan.kz tilshisi kúzdiń alǵashqy aıynda bolatyn ózgeristerdi túgeldep kórdi.

Stýdentterdiń shákirtaqysy ósedi

Úkimet basshysy Oljas Bektenov 2024 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap kolledjder men joǵary oqý oryndarynyń stýdentterine arnalǵan shákirtaqyny ósirý týraly qaýlyǵa qol qoıdy. Jańa normalarǵa sáıkes kolledj stýdentterine arnalǵan shákirtaqy 50% artyp, suranystaǵy kásipter úshin 43 574 teńge jáne orta býyn mamandary úshin 41 896 teńge bolady.

Bakalavrıat stýdentteriniń shákirtaqysy 20% kóbeıip, 47 135 teńgege jetedi. Al pedagogıkalyq jáne medıınalyq baǵyttaǵy stýdentter 75 600 teńgege deıin alady. Internatýra stýdentteri 85 376 teńge, al rezıdentter 123 122 teńge kóleminde shákirtaqyǵa ıe bolady.

Magıstranttar men doktoranttardyń da shákirtaqylary tıisinshe 15% óspek. Olar 107 061 teńge men 240 000 teńge aralyǵynda bolmaq. 2025 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap bakalavrıat stýdentteriniń stıpendııalary 20%, al magıstranttar men doktoranttardyń shákirtaqysy 15% kóbeıedi.

Foto: pexels.com

Almatyda kommýnaldyq tólemder qymbattaıdy

Almatyda kommýnaldyq tólem quny qymbattaıdy. Sýyq sý baǵasy 66 teńgege jetse, jylý quny 6% ósedi. Bul týraly sala mamandary ótkizgen basqosýda belgili boldy.

Tarıf qunynyń ósýi qaladaǵy jylý jelileriniń – 57,9, sý jelisiniń – 54,3 káriz jelisiniń – 57%-ǵa tozýymen baılanysty týyndap otyr. Mamandar baǵa kóterilse, sý men jylý jelileriniń tozýyn 3%-ǵa, qalǵan ınjenerlik jelilerdiń tozý deńgeıin 1,2%-ǵa tómendetýge bolatynyn aıtty.

Almaty ákimdigi jańartylǵan tarıfterdiń qandaı bolatynyn málimdedi:

• Elektrmen jabdyqtaý («Alataý Jaryq Kompanııasy» AQ): +2,53 teńge (QQS-syz 11,4 teńge/kVtsaǵ);
• Sýmen jabdyqtaý: Halyq úshin: +11,78 teńge (QQS-syz 66,00 teńge/m³), basqa tutynýshylar úshin: +57,22 teńge (QQS-syz 339,28 teńge/m³);
• Sý burý: Halyq úshin: +12 teńge (QQS-syz 40,95 teńge/m³);
• Jylý energııasy: QQS-syz +8% 10 484,38 teńge/Gkalǵa deıin.

Al shahardyń jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń basshysy Baýyrjan Jaýbasov kommýnaldyq qyzmetterdiń ósýine baılanysty 2023 jyldan beri áleýmettik osal toptyń qataryndaǵy adamdarǵa ótemaqy berilip kelgenin atap ótti. 0,8 aılyq eseptik kórsetkish mólsherindegi áleýmettik tólemdi 140 myńnan astam azamat alǵan.

«О́temaqyny alyp jatqan azamattarǵa qujat ótkizý qajet emes. Al jańadan qosylǵan almatylyqtar aýdan ákimdikterine baryp, qosymsha algorıtm boıynsha qujattaryn tapsyrady, ótinim beredi», – dedi Baýyrjan Jaýbasov.

Foto: Pixabay.com

Nesıe alarda jubaıynyń kelisimi qajet

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi jeke tulǵaǵa banktik qaryz nemese mıkrokredıt berýge jubaıynyń (zaıybynyń) kelisimin alý qaǵıdalaryn bekitti.

Bıyl 19 maýsymda prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý jáne kredıtteý kezinde táýekelderdi azaıtý týraly zańǵa qol qoıǵan edi. Qaýlymen jubaıynyń (zaıybynyń) kelisimi qajet banktik qaryzdyń nemese mıkrokredıttiń eń tómengi mólsheri 1000 AEK (2024 jyly 3 692 000 teńge) mólsherinde bekitildi.

Banktik qaryz nemese mıkrokredıt shartyna qol qoımas buryn bank nemese mıkroqarjy uıymy (MQU) klıenttiń tirkelgen nekede turǵanyn ádilet mınıstrligi júıesi arqyly tekserýge tıis. Eger klıent nekede bolsa jáne ol alǵysy keletin nesıe somasy 1000 AEK-ten assa, onyń jubaıy kelisim berýi kerek. Kelisim erkin jazbasha nysanda banktiń bólimshelerinde nemese MQU fılıalynda qaǵaz jetkizgishte ne elektrondy nysanda rásimdeledi.

Sonymen qatar klıenttiń jubaıyna (zaıybyna) sol bankte qyzmet kórsetilse, onda kelisimdi banktiń mobıldi qosymshasy arqyly resimdeýge bolady. Eger joq bolsa, onda elektrondy úkimettiń veb-portalyn paıdalana alady.

Aıta keteıik, eger bank klıentten jubaıynyń (zaıybynyń) kelisimin alýǵa mindetti bolsa, biraq olaı etpese, ol nesıeni esepten shyǵarýy kerek. Norma 1 qyrkúıekten bastap qoldanysqa engiziledi.

Qazaqstandyqtardyń zańsyz berilgen nesıeleri boıynsha qaryzdary joıylady

1 qyrkúıekten bastap qazaqstandyqtar zańsyz berilgen nesıelerin esepten shyǵarýdy bastaıdy. Áńgime alaıaqtardyń eGov júıesinde ornatylǵan tyıymdy aınalyp ótip, óz moınyna alǵan qaryzdary týraly bolyp otyr.
Memleket endi azamattaryn alaıaqtyq operaııalardan qorǵaýǵa tyrysady.

Qylmyskerler qandaı da bir jolmen nesıe alyp úlgerse, nesıe bergender jaýapqa tartylady.

Aıta keteıik, aqpan aıynan bastap qazaqstandyqtar nesıe alýdan óz erkimen bas tarta alady. Lımıtti elektrondy úkimet portalynda jáne eGov mobıldi qosymshasynda ornatýǵa bolady. Jeti aıdyń ishinde 400 myńnan astam azamatqa bankter men mıkroqarjy uıymdarynan nesıe alýǵa tyıym salyndy.

Endi bank nemese mıkroqarjy uıymy shekteý belgisin kórip, avtomatty túrde klıentke nesıe bermeý týraly sheshim qabyldaıdy, al 1 qyrkúıekten bastap olar zańsyz berilgen nesıeler boıynsha bereshekti esepten shyǵarýǵa mindetti bolady. Alaıda shekteý lombardtar men klıentteriniń nesıe tarıhyn baǵalamaıtyn basqa da uıymdarǵa qoldanylmaıdy.

Foto: Pixabay.com

Kredıtti esepten shyǵarýdyń jańa normasy iske qosylady

Elimizde nesıeden óz erkimen bas tartý quqyǵy 2024 jyly aqpanda engizildi.

«Endi zańǵa sáıkes, 1 qyrkúıekten bastap azamattar kredıt alýdan erikti túrde bas tartýdy belgilep, biraq bank nesıe rásimdegen bolsa boryshty esepten shyǵarý mindetti», – delingen habarlamada.

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń málimdeýinshe, nesıe alıaqtyq jolmen rásimdelgen bolsa azamat bank ombýdsmenine baryp aryz jazyp, nesıeniń alaıaqtyq jolmen alynǵanyn dáleldeýi kerek. Eger ol nesıeni alaıaqtar alǵanyn dáleldegen jaǵdaıda sot sheshimi shyqqansha kredıttiń ósimi men tólemi ýaqytsha toqtaıdy. Sot sheshiminen keıin kimniń kináli ekeni belgili bolady.

Qazaqstanda nesıe alý kezinde jubaıynyń kelisimin alý erejesi bekitildi. Eger azamat erikti túrde nesıeden bas tartyp, al bank soǵan qaramastan nesıeni rásimdep qoısa bul banktiń kinási bolmaq.

Al bıyl 20 tamyzdan bastap bıometrııalyq ıdentıfıkaııadan ótpegen klıentke elektrondy bank kredıti men onlaın mıkrokredıt berýge tyıym salyndy. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń málimetinshe, 461 myń azamat nesıe alýdan óz erkimen bas tartqan.

Medıınalyq qyzmetkerlerge maska taǵý mindetteldi

Qazaqstanda bas sanıtar dárigerdiń mindetin atqarýshy Nurqan Sádýaqasov aýrýhanalardaǵy medıına qyzmetkerlerine maska kııý rejımin qaıtarý týraly qaýly shyǵardy. Qujatqa sáıkes densaýlyq saqtaý basqarmalarynyń basshylary 1 qyrkúıekten bastap medıınalyq uıymdardy tumaýǵa qarsy ekpege daıyndaý kerek.

Medıına qyzmetkerlerine mynadaı mindetter júkteldi:

• Belgilengen merzimde vakınaııalaýǵa quqyǵy bar adamdardyń tizimin jasaý;
• Vakınany saqtaý jáne tasymaldaý normalaryn ustaný;
• Egý kabınetteri men brıgadalaryn ekpege daıyndaý jáne asqynǵan kezde shuǵyl kómek kórsetý.

Sondaı-aq 15 qyrkúıekten bastap tumaýǵa qarsy ekpe bastalǵan soń dárigerler maska kıip júrýge mindetti. Olar mekemelerde epıdemııalyq maýsym (tumaý, JRVI jáne COVID-19) kezinde naýqastaryn qabyldaýǵa daıyn bolý kerek.

Foto: Pixabay.com

11 jastaǵy qyzdarǵa papılloma vırýsyna qarsy ekpe salynady

Bıyl qyrkúıekte 11 jastaǵy qyzdarǵa adam papılloma vırýsyna qarsy vakına salý bastalady.

Adam papılloma vırýsyna qarsy vakınaııa úshin adam papılloma vırýsynyń eń onkogendi túrlerinen qorǵaıtyn AQSh-tyń 4 valentti «Gardasıl» vakınasy qoldanylady.

Adam papılloma vırýsyna qarsy vakınaııa onkologııalyq aýrýlardyń, sonyń ishinde jatyr moıny obyrynyń aýyrtpalyǵyn azaıtady jáne jalpy halyqtyń densaýlyq kórsetkishterin jaqsartýǵa, onkologııalyq aýrýlardan bolatyn syrqattanýshylyq pen ólim-jitimdi tómendetýge yqpal etedi.

Búginde adam papılloma vırýsyn juqtyrmaýdyń jáne jatyr moıny obyrynyń aldyn alýdyń jalǵyz ádisi – vakınaııa. 135 el adam papılloma vırýsyna qarsy vakınaııanyń tıimdiligin eskere otyryp, bul vakınany ulttyq ımmýndaý baǵdarlamalaryna engizdi. Sonyń ishinde О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan memleketteri bar.

Elektromobılder salyq pen ýtılalym tólemeıdi

Qazaqstanda elektromobılderdi qýattaý stanııalary jetispeıdi, al olardy boksta nemese parkıngte óz betinshe zarıadtaýǵa tyıym salynady. Elektr kóligi ıeleriniń osy jáne basqa da máselelerin qabyldanǵan zań sheshti. Jańa erejelerde olar 2024 jyldyń 18 qyrkúıeginen bastap kúshine enedi.

Memleket basshysy 18 shildede kólik jáne elektr kólikterine arnalǵan ınfraqurylymdy damytý máseleleri boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıdy. Jańa Zańǵa sáıkes «gıbrıdti avtomobıl» jáne «elektromobıl» uǵymdary engiziledi. Elektromobılder avtoturaq pen parkıngterde arnaıy oryndarmen qamtamasyz etiledi, al olardyń ıeleri avtoturaq aqysyn tóleýden bosatylady.

Sonymen qatar elektrokar ıeleri salyq pen ýtılalym tólemeıdi. Búgingi tańda álemde elektromobılderge degen suranys artyp otyr.

Foto: wroom.ru

Jańa oqý jylynda jańa sabaq túri enedi

Elimizdiń barlyq balabaqshalary, mektepteri jáne kolledjderinde 1 qyrkúıekten bastap balalarǵa qorǵaný negizderi boıynsha oqytý sabaqtary uıymdastyrylady. Osyǵan oraı QR Oqý-aǵartý mınıstrligi «Jeke bas qaýipsizdigi» taqyrybynda 130 sabaq ázirledi.

Maqsaty – balalardyń boıynda jeke qaýipsizdigi pen basqalardy qorǵaýǵa qatysty sanaly jáne jaýapty qarym-qatynas qalyptastyrý, sondaı-aq tótenshe jaǵdaılarda áreket etýge daıyndaý.

Balalardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti tóraǵasynyń aıtýynsha, balalardyń jas erekshelikteri men damý deńgeıin eskere otyryp, sabaqta balalardy yntalandyratyn jaıly jaǵdaı jasalady.

Oqýshylar mektepte tegin jáne jeńildikpen tamaqtanady

Bıyl 1 qyrkúıekten bastap elimizdiń barlyq óńirinde «Áleýmettik ámııan» sheńberinde oqýshylar tegin jáne jeńildikpen tamaqtandyrylmaq.

Úkimet habarlamasynda elimizde azamattardyń jekelegen sanattaryn dári-dármekpen qamtamasyz etý, mektepterde tegin jáne jeńildikpen tamaqtandyrý 2023 jyldyń sońynan beri pılottyq rejımde iske asyrylyp jatqany jazylǵan.

Dári-dármekpen qamtamasyz etý boıynsha 43 uıym qosylyp, 30 myń reept iske asyrylǵan. Mektepterde tegin jáne jeńildikpen tamaqtandyrýǵa 93 uıymǵa 27 myń túski as taratyldy. «Áleýmettik ámııandy» ázirleýshiler atalǵan pılottyq jobanyń sátti tájirıbesin taratýǵa nıetti.

Joba sheńberinde sonymen qatar birneshe shara boıynsha pılottyq jobany iske qosý qosymsha pysyqtalyp jatyr. Olarǵa:

• aqshalaı qarajatty monetızaııalaý;
• erekshe qajeti bar adamdarǵa tehnıkalyq ońaltý quraldaryn satyp alý;
• halyqtyń áleýmettik osal toptaryna ÁMAT tizbesinen azyq-túlik satyp alýda ataýly kómek kórsetý;
• áleýmettik osal sanattaǵy tutynýshylar úshin taýarly gazǵa vaýcherler men JJM baǵasynyń ósýin óteý úshin vaýcherler usyný jatady.

Apple kompanııasy jańa iPhone-dy kórsetedi

Tusaýkeser 9 qyrkúıekte (dúısenbi) Astana ýaqytymen saǵat 22:00-de ótedi. Kompanııa iPhone 16 smartfondaryn kórsetedi degen boljam bar. Kompanııa Apple Watch Series 10 jáne AirPods qulaqqaptarynyń jubyn usyna alady.

Aldyn ala málimetter boıynsha, iPhone 16 jáne 16 Plus tik kamera blogyna ıe bolady. Sondaı-aq jańa modelder úlkenirek dıspleıler men áreket túımeshigin ala alady (buryn ol tek serııanyń joǵarǵy úlgisinde bolǵan).

Sonymen qatar iPhone 16 jelisiniń úlgileri Apple Intelligence jasandy ıntellekt platformasyna qol jetkize alady.

Foto: Devices.ru