Bul salt qazaqta at mingen ýaqyttan bar bolsa kerek. «Toqym qaǵar» úı ıesi alys jolǵa shyǵar aldynda jasalynatyn salt. Týystar men dostar, aýyl adamdary úı ıesiniń alys saparǵa shyqqaly jatqanyn estip keledi. Olar jolǵa shyǵatyn adamǵa «Aq jol», «Jol oń bolsyn» jáne basqa da jaqsy tilekterin aıtyp tileýlestigin bildiredi. Úı ıesi ádette kelýshiler úshin dastarhan jaıady. Jalpy, qazaqtardy qonaqsyz kózge elestetý múmkin emes. Qazaq qonaq kútýiniń túri kóp – kúndelikti turmystyq, merekelik, ádet-ǵuryptyq, sharýashylyqtyq taǵy basqalar. «Qonaqtardy qarsy alý – qazaq halqynyń bolmysynyń bir quramdas bir bóligi», — dep jazady qazaq mádenıetin zertteýshi ǵalym Shaızada Toqtabaı. Jalpy qazaq turmysynyń qaı jaǵy bolmasyn qonaqsyz bolmaıdy. Sondyqtan qazaq ultynyń qonaq kútýiniń salttyq, ádet-ǵuryptyq kórinisteri de az emes.

Qonaq kútýde qazaqtar týys, jaqyn-jegjat, jora-joldas, kezdeısoq jolaýshy dep bólmeıdi. Kelgen adamnyń bárin qonaq etip kútý ata-baba zańy. Sondyqtan da qazaqtyń bárine birdeı: «Dastarqannan bıik eshteńe joq», «Nan aýyz tııý», «Dám tatý», «Tize búgý» syndy taǵy basqa da túsinikter barshylyq. Qonaq kútýdiń salttarǵa baılanysty túrli jón-joralǵylardyń bolýy da qazaq mádenıetiniń, rýhanı baılyǵynyń bıik kórinisi.

«Dám tatqyzý» — qazaq úshin qasıetti uǵym. Qazaq ádette jańa otaý kótergen jastarǵa— «Bı bolmasańdar da – bı túsetin úı bolyńdar» dem tilek aıtady. Bul tilek bekerden beker paıda bola salmaǵan. Bıler qoǵamda árdaıym syıly bolǵan.  Sebebi bılerdi kópshilik saılaıtyn.

Aq jol!

Qazaqtardyń ómirin 20-shy ǵasyrdyń ekinshi jartysyna deıin atsyz elestetý tipten de múmkin emes. At ábzelderiniń biri «toqym» dep atalady. Toqymnyń taǵy bir aty «terlik».

Sondyqtan da qazaq salttarynyń biri «toqym qaǵar» dep atalady. Ádette atty ertter kezde toqymdy silkıdi, qaǵady. Sondyqtan salttyń atyn osylaı ataǵan. «Toqym qaǵar» úı ıesi nemese januıanyń bir múshesi alys jolǵa shyǵarda iske asyrylady.

«Toqym qaǵar» saltynyń ádebıettegi kórinisi:

Uly ǵalym ári jazýshy, «Abaı joly» romanyn jazǵan Muhtar Áýezuly de halyq salt-dástúrlerin ustanǵan. Toqym qaǵar salty týraly jazýshynyń hatshysy Danabıke Baıqadamovanyń «Men biletin Áýezov» kitabyndaǵy estelik kitabynda baıandalady:

«Qyrkúıek aınyń bir kúnderinde Muhań maǵan:

— Endi birer kúnde júrem. Jolǵa shyǵarda jaqyn joldas, dos adamdar saýshylyǵymdy tilep, shyǵaryp salyp turady. Kelerimde jınalyp, qarsy alady. Sol jıynnyń ishinen sizdi kóretin bolaıyn. Kórgeni bylaı tursyn, jurttan buryn sizdiń kelýińiz oryndy. Bul – shaqyrǵanym.  Dosyńyz bolsa, birge erte kelińiz.

Saparyńnyń ońyn tileýdi qazaq «toqym qaǵar» dese kerek. «Toqym qaǵarǵa» jıyrma, jıyrma bes adam jınalady eken. Muhańnyń «jumysymda áskerı tártip bar» degeni osy «toqym qaǵar» ústinde esime tústi. Qonaq kútýde de sol tártip bar ma dep qaldym. Olaı deıtinim: qonaqtar stal basyna otyrǵanda ne kerektiń bári ret-retimen qoıylyp, ret-retimen tabylady eken. Áldeqandaı jeńgeı stol basynan turyp bir qasyq, ne aıyrsha umyt qaldy degen áńgime bolmaq emes. Ádette 20-30 adam shaqyryp, toı-tomalaq ótkizsek abyr-sabyr, kirip-shyǵý, daýryǵyp bolamyz ǵoı. Valıa jeńgeı qonaǵyn úlken bir baısaldylyqpen, óte sheber kútý ádisine kónigip alǵan adam. Stol ústine ekinshi kezekte qoıylatyn ystyq asy – et. Eti týraýly, nany jaıýly, tek salýyn kútip turady. Jaıbaraqat, tynyshtyq, bereke nyshanyn kórgende, jeńgeme kóńilim tolyp, tipti qonaq kútýshi úı qojasy emes, qonaqpen birge demalǵaly otyrǵan jeńgeı Muhańnyń oń qolyn ala otyrǵan sabyr ıesi.

Osyndaı bir shyǵaryp salý, qarsy alýda qyzyq jaǵdaı boldy. Jurttan buryn kelip qalyppyn. Menen burynyraq kelgen Ýsanovıch áıelimen Muhańnyń sol jaq qolyn ala otyrypty. Meni kórgende Muhań: «Bylaı shyǵyńyz» — dep, Ýsanovıchten joǵary oryndy kórsetti. Menen keıin kelgen Ǵabıden, Ábdilda, Áljapparlar, Muhtarlar, tipti Ǵaısha apaı men Ǵumar aǵaılar da tómennen, kire beris betkeıden qarsy otyra qalysty. Bárinen tórgeri qalǵanyma qysylyp: Budan bylaı keshigip, keıinirek kelermin-ý», — dep otyrmyn.

Muhań jetpis kúnnen asa jol júrip keldi».

«Toqym qaǵar» sabyrly túrde bastalady. Aqsqaldar bata berip, úlken-kishiler tilekterin aıtady. Saparǵa shyqqaly adam jolǵa kóńili kóterińki bolyp shyqsyn ári joly jeńil bolsyn degen nıetpen ádemi ázilder men kóńildi án-kúıler oryndalady.

Berdaly OSPAN,

«ADYRNA» ulttyq portaly