«Úıge tabytpen keldi». Jambyl oblysynda dárigerlerdiń adam ólimine sebepshi bolyp, keıin isti aıla-qýlyqpen sheshpek bolǵany habarlandy

Foto: ashyq derekkóz

Jambyl oblysy, Jýaly aýdanynyń aýrhanasyna toksıkozben túsken Aıgúl Aıtýǵanqyzynyń qaıtys boldy. Marqum medıınalyq mekemede 12 kún jatqannan keıin jumbaq jaǵdaıda jan tapsyrǵan. Bul jaıly Alash.kz ulttyq portalyjazdy.

Týystary marqumnyń dárigerler qateliginen qaza tapqanyn aıtady. Olar  táýelsiz sot-medıınalyq saraptamanyń nátıjesin kútip otyr.

Aýrýhana dárigerleri bolǵan jaǵdaıǵa ózderin kináli sanamaıtynyn jetkizgen. Polıııa tarapynan esh áreket bolmaǵan. Bul týraly Vremıa basylymy jazdy.

Stan.kz aqparattyq agenttiginiń habarlaýynsha, tórtinshi ret ana atanǵaly otyrǵan naýqasty gınekologııa bóliminiń basshysy Zamıra Ashılova 8 qańtar kúni óz bólimine ornalastyrǵan. Keıin ol naýqasqa “ksılol” degen dárilik zat aldyrtýdy tapsyrǵan. Aıgúl dárini kúıeýine alǵyzbaq bolǵan. Alaıda pereparatty satyp alýǵa barǵanda dárihanadaǵylar “ksıloldyń” hımııalyq zat ekenin aıtqan. Sondaı-aq farmaevt er adamnan dáriniń ataýyn taǵy bir naqtylap alýyn suraǵan. Mamannyń “Múmkin ksılat bolar?” degen boljamy rastalyp, Aıgúldiń kúıeýi dárini áıeline aparyp bergen. Ol 14 qańtar kúni áıeline úsh bótelke “ksılat” alyp, ony medıına qyzmetkerleri arqyly berip jibergen. Keıin Aıgúl taǵy “erýkal” preparatyn aldyrtýyn suratqan.

“Men kelip, oǵan birneshe ret habarlastym. Ol tutqany almady. Ádette ol óıtpeıtin. Sóıtsem onyń jaǵdaıy nasharlap, jansaqtaý bólimine aýystyrypty. Úsh ret júregi toqtap qalǵan. Tarazdan sanavıaııa shaqyrtypty. Al bul týraly bizge eshteńe aıtpaǵan”, – deıdi Aıgúldiń kúıeýi.

Marqumnyń jaqyndary dárigerlerden qate ketkenin túsinip, olardan emdeý hattamasyn suraǵan. Alaıda dárigerler bermeı qoıǵan. Keıin “ksılattyń” toksıkozdy emdeýge qoldanylmaıtyny belgili boldy. Al dárigerler preparatty emdik maqsatta qoldanbaǵanyn, tipti úsh bótelkeniń ashylmaǵanyn aıtyp, sýretke túsirip jibergen.

Marqumnyń jaqyndary dárigerlerden qate ketkenin túsinip, olardan emdeý hattamasyn suraǵan. Alaıda dárigerler bermeı qoıǵan. Keıin “ksılattyń” toksıkozdy emdeýge qoldanylmaıtyny belgili boldy. Al dárigerler preparatty emdik maqsatta qoldanbaǵanyn, tipti úsh bótelkeniń ashylmaǵanyn aıtyp, sýretke túsirip jibergen.

Kúıeýiniń Aıgúlge jibergen sýretindegi “ksılat” pen dárigerler jibergen sýrettegi “ksılattyń” aıyrmashylyǵy bar bolyp shyqty. Er adam satyp alǵan dáriniń serııasy AV 212/1-1, jaramdylyq merzimi 27.10.2024 jylǵa deıin, al dárigerler jibergen preparattyń serııasy AV 13/1-2, onyń jaramdylyǵy 31.01.2025 jylǵa deıin jetedi. Osylaısha dárigerler preparatty aýystyryp qoıǵan.

“Aıgúl aýrýhanaǵa túsken soń 12-kúni qaıtys boldy. Ony gıneklogtan basqa eshqandaı dáriger qaraǵan joq. Bizge bergen alǵashqy qorytyndy boıynsha, “onyń asqazanynan nıtrıtter tabylyp, ýlanyp qaıtys boldy” delingen.  Biraq onyń asqazanynan da, qanynan da, basqa dene múshelerinen de nıtrıt tabylmady. Aýdandyq aýrýhanadaǵy medıına qyzmetkerleri durys em-dom jasamaǵandyqtan sińlim qaıtys boldy dep oılaımyn. “Ksılattan” keıin táýelsiz sot-medıınalyq saraptama jasattyq. Qazir sonyń nátıjesin kútip júrmiz”, – deıdi Aıgúldiń ápkesi Mánshúk Mambetova.

Oblystyq polıııa departamenti Jýaly aýdany ortalyq aýdandyq aýrýhanasynda naýqastyń qaıtys bolý faktisi boıynsha medıına qyzmetkerlerine qatysty qylmystyq kodekstiń 317-baby 3-bóligine sáıkes («Medıına nemese farmaevtıka qyzmetkeriniń kásibı mindetterin tıisinshe oryndamaýy, abaısyzda adam ólimine ákep soǵý») is tergelip jatqanyn málimdedi. Aıtýynsha, qajet saraptamalar taǵaıyndalǵan.

Bul jaǵdaı boıynsha taldaý júrip, gınekologııa bóliminiń meńgerýshisi Zarına Ashılova sógis aldy. Qazir Zarına Ashılovanyń zeınetke shyǵýyna baılanysty, ol qyzmetten ketti.

“Úlken qyzy anasynyń joǵyn túsinedi. Jasy nebári 8-de bolsa da, erte eseıip ketti. Sińlimdi 20 qańtar kúni jerledik, 21 kúni onyń uly eki jasqa toldy. Aıgúldiń 4 jastaǵy qyzy men uly anasyn izdep, suraıdy”, – deıdi Mánshúk Mambetova.

Sondaı-aq aýdandyq aýrýhananyń dárigerleri Aıgúldiń kúıeýine emes, ata-anasyna baryp, shý shyǵarmaýyn surap, materıaldyq kómek usynǵan. Alaıda otbasy budan bas tartqan.