Ulttyq bank bazalyq stavkany 14,50% deıin azaıtty

Osy jyldyń sáýir aıynda ınflıaııa boljamdarǵa sáıkes tómendedi. Inflıaııanyń ornyqty bóligi baıaýlaǵany baıqaldy.

Baǵanyń jalpy dınamıkasyna qaramastan, halyqtyń ınflıaııalyq kútýleri sý tasqynyna jáne turǵyn úı kommýnaldyq qyzmetter (TKQ) reformasynyń jalǵasýyna baılanysty ósti.

Syrtqy ınflıaııalyq jaǵdaı, ortalyq bankterdiń tejeý saıasaty áserine jáne álemdik azyq-túlik naryqtaryndaǵy baǵa dınamıkasyna sáıkes neıtraldy qalypta baǵalanýda. Ekonomıka ishindegi proınflıaııalyq qysym fıskaldyq yntalandyrý, TKQ reformasy, ornyqty ishki suranys sebepterinen saqtalyp otyr.

Ortamerzimdi keleshekte 5%-dyq ınflıaııa boıynsha maqsatqa jetý uzaq ýaqyt boıy ustamdy qatań aqsha-kredıt saıasatyn júrgizýdi qajet etedi. Inflıaııanyń ornyqty bóliginiń turaqty túrde baıaýlaýy bazalyq mólsherlemeni budan ári baıyppen tómendetýge jaǵdaı jasaıdy.

Qazirgi aqsha-kredıt sharttary ınflıaııalyq úderisterdiń baıaýlaý qarqynyn bekitýge jáne ınflıaııalyq kútýlerdi turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan.

Jyldyq ınflıaııa 2024 jylǵy sáýirde 8,7%-ǵa deıin baıaýlap, boljam traektorııasyna sáıkes keledi.

Azyq-túliktiń syrtqy baǵasynyń qolaıly jaǵdaıyna baılanysty ınflıaııanyń azyq-túlik komponenti boıynsha eleýli túrde tómendeýi baıqalady.

Ornyqty suranys pen tutynýshylyq kredıtteýdiń jedeldeýine qaramastan azyq-túlikke jatpaıtyn ınflıaııa da baıaýlap keledi. Aqyly qyzmetter qunynyń ósýi TKQ baǵasynyń qymbattaý áserinen jedeldedi.

Sáýirde aılyq ınflıaııa 0,6% deńgeıinde qalyptasyp, jalpy alǵanda ortasha tarıhı dınamıkaǵa (0,6%) sáıkes keledi.

Maýsymdyq faktorlar eskerilmegen jáne bazalyq ınflıaııa kórsetkishteri ekinshi aı qatarynan baıaýlap otyr. Bul azyq-túlik taýarlary baǵasynyń meılinshe tómen ósýine baılanysty. Al TBI-diń azyq-túlikke jatpaıtyn jáne servıstik komponentteri nysanaly mánnen joǵary bolyp qalýda.

Inflıaııalyq kútýler eki aı tómendegennen keıin ósti. Respondentterdiń pikirinshe, bul sý tasqyny jaǵdaıynan tamaq ónimderi baǵasynyń ózgerýine jáne TKQ reformasynyń jalǵasýyna baılanysty.

Bul oraıda qarjy naryǵynyń kásibı qatysýshylary men kásiporyndardyń ınflıaııalyq kútýleri meılinshe turaqty bolyp, ınflıaııanyń tómendeý traektorııasyna jáne daıyn ónim baǵasynyń baıaýlaýyna sáıkes ózgerýde.

Syrtqy ınflıaııalyq jaǵdaı neıtraldy qalpynda baǵalanady.

О́simdik maılaryn qospaǵanda, azyq-túliktiń barlyq túriniń álemdik baǵasy jyldyq mánde tómendep keledi. Syrtqy aqsha-kredıt sharttary qatań bolyp qalýda: FRJ da, EOB da ázirge monetarlyq sharttardy jeńildetýge kóshken joq jáne mólsherlemelerdi shekteýshi deńgeıde ustap otyr.

Qysqamerzimdi keleshekte Reseı tarapynan syrtqy ınflıaııalyq qysymnyń birshama kúsheıýi baıqalady.

Alaıda, Reseı Federaııasy Ortalyq bankiniń qatań aqsha-kredıt sharttaryn saqtaý boıynsha ustanymyn eskere otyryp, 2025 jyldyń sońyna qaraı maqsatqa oralady dep kútiledi.

OPEK+ munaı óndirýdi qysqartý sheshiminiń uzartylýyna, AQSh tarapynan munaı óndirisiniń turaqtanýyna jáne Taıaý Shyǵystaǵy geosaıası belgisizdikke baılanysty boljamnyń bazalyq senarıı 2024 jyly Brent markaly munaı baǵasyn ortasha eseppen bir barrel úshin 85 AQSh dollaryna deıin kótere otyryp qaıta qaraldy.

Ortamerzimdi keleshekte munaı óndirýdiń ósýine qaraı jáne álemdik ekonomıkanyń damý boljamdaryn eskere otyryp, munaı baǵasynyń birtindep — 2025 jyly ortasha eseppen 80 AQSh dollaryna deıin jáne 2026 jyly 77 AQSh dollaryna deıin tómendeıdi dep kútiledi.

Sonymen qatar senarııde 2024 jyldyń ortasyna deıin dándi daqyldardyń álemdik baǵasynyń qysqamerzimdi kóterilýi, keıinnen birtindep tómendeýi (FAO astyq baǵasynyń ındeksi) kózdeledi. Osy kezeńde astyqtyń qymbattaý sebepteri Brazılııa men Reseıdegi qolaısyz kún raıyna baılanysty.

2024 jylǵa arnalǵan ınflıaııa boljamy — 7,5-9,5% aralyǵynda, 2025 jylǵa 5,5-7,5% sheginde saqtaldy. 2026 jyly fıskaldyq yntalandyrýdyń tómendeýine jáne birqalypty qatań aqsha-kredıt sharttarynyń tolyq kórinýine baılanysty ınflıaııa 5% nysanaǵa jaqyndap, 5-6% aralyǵynda qalyptasady.

Inflıaııa boljamynyń negizgi táýekelderi bıýdjettik saıasat parametrleriniń belgisizdigine, retteletin baǵalar salasyndaǵy reformalardyń jalǵasýyna, turaqtalmaǵan ınflıaııalyq kútýler jaǵdaıynda ishki suranys tarapynan qysymnyń artýyna jáne geosaıası shıeleniske baılanysty.

Bul oraıda bazalyq ınflıaııa jalpy ınflıaııa deńgeıinen tómen saqtalyp, 2025-2026 jyldary 5% deńgeıinde qalyptasady.

2024 jylǵa Qazaqstan ekonomıkasynyń ósý boljamy 3,5-4,5% deńgeıinde saqtaldy.

Ekonomıkanyń ósýi fıskaldyq yntalandyrýǵa baılanysty tutynýshylyq kredıtteýdiń ulǵaıýy, shıkizattyq emes sektordaǵy ınvestıııalyq belsendiliktiń artýy jáne halyqtyń naqty tabysynyń ósýi esebinen qamtamasyz etiledi.

Salyqtardyń jınalý dınamıkasy men bıýdjettiń munaıǵa jatpaıtyn tapshylyǵynyń naqty dınamıkasy yntalandyrýshy fıskaldyq saıasat trendi saqtalǵanyn kórsetedi. 2025 jáne 2026 jyldarǵa arnalǵan boljamdar qaıta qaraldy.

Bul TShO-ny keńeıtý jobasyn iske qosý merzimin 2025 jyldyń ekinshi jartyjyldyǵyna aýystyrýǵa baılanysty.

2025 jylǵa kútýler 4,8-5,8%-ǵa deıin tómendetilip, 2026 jyly 4,9-5,9%-ǵa deıin ulǵaıtyldy.

Ortamerzimdi keleshekte 5%-dyq ınflıaııa boıynsha maqsatqa jetý uzaq ýaqyt boıy ustamdy qatań aqsha-kredıt saıasatyn júrgizýdi qajet etedi. Inflıaııanyń ornyqty bóliginiń turaqty túrde baıaýlaýy bazalyq mólsherlemeni budan ári baıyppen tómendetý úshin jaǵdaı jasaıdy.

Qazirgi aqsha-kredıt sharttary ınflıaııalyq úderisterdiń baıaýlaý qarqynyn bekitýge jáne ınflıaııalyq kútýlerdi turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan.

Ulttyq bank retteletin baǵalar reformasynan bolatyn tikeleı áserge mólsherlemeni kóterýmen jaýap bermeıdi, biraq qaıtalama áserlerdiń yqpalyn muqııat baqylaıdy.