Zámzágúl Sháripqyzy sońǵy ret sahnaǵa shyqty

Bala kezimde ákem ǵalym Ásilhan Ospanuly ekeýimiz Shymkenttegi teatrǵa baryp «Kóktóbedegi kezdesý» qoıylymyn tamashaladyq. Almatynyń Muhtar Áýezuly atyndaǵy teatrynyń ataqty artısterin kórý men úshin bir keremet oqıǵa boldy.

Sonda muǵalim keıipkerdi oınap jatqan Ánýar Moldabek, muǵalıma keıipkerdi oınaǵan Zámzágúlge óziniń jas kezindegi syryn aıtady: Sen ádemi ediń, qasyńda kóp jigitter bar. Men sonda saǵan bir staqan lımonad alyp bermek boldym. Biraq bata almadym, dedıdi.

Esimde qalǵany, bul aýadanda ma, qalada ma bolǵan bir jıylysta bolǵan eken. Sonda Zámzágúl: Nege jaqyndamadyń, nege bir lımonad ápermediń, dep óziniń sol kezde Ánýar muǵalimdi unatatynyn jaıyp salady.

Sodan soń sahnanyń shetine kelip, kórermenderge qarag eki qolyn jaıyp: Bir-aq staqan lımonad, bir-aq staqan lımonad… dep ókine aıtqanda teatrda otyrǵan kórermenniń bári birdeı Zámzágúlmen birge ókingendeı edi…

Sondaǵy taý jarylǵandaı qol shapalaqtaýlar áli qulaǵymnan ketpeıdi.

Búgin Muhtar Áýezuly atyndaǵy teatrda Zámzágúl Shárip sońǵy ret sahnaǵa shyqty…

Uly óner ıesin baqılyq saparǵa shyǵaryp salýǵa kelgen adamdardyń bárinin júzinde úlken qımastyq belgisi turdy. Tabıǵat ta qaıǵydan býlyǵyp kózinen jas tamshylap turdy…

О́mirbaıany

Zámzágúl Núsipbaıqyzy Sháripova (1931 jyly 31 tamyzda Almaty oblysy Jambyl aýdanyndatýǵan) — kórnekti teatr aktrısasy. Qazaq KSRniń xalyq artısi (1966). Otan, Qurmet belgisi jáne Halyqtar dostyǵy ordenderiniń ıegeri. QR memlekettik stependııasynyń laýreaty.1948 jyly Almaty teatr ýchılıщesin bitirdi. Sol jyldan bastap «Qazaqfılm« stýdııasynda jáne Qazaq radıosynda qyzmet etip, dýblıaj ben radıoqoıylymdarǵa qatysty. 1953j. M.Áýezov teatrynyń akterlik quramyna qabyldandy. Sol ýaqyttan beri úzilissiz osy teatrda qyzmet etetin, akterlik dıapazony keń aktrısa ulttyq dramatýrgııa ben dúnıejúzilik klassıkadan san qyrly 100-den asa beıne somdady.

Teatrde oınaǵan rolderi

Qazaq memlekettik akademııa drama teatryda alǵash oınaǵan rólderiniń biri — Á.Ábishevtiń “Kim meniń ákem?” atty dramasyndaǵy Laǵyl (1957). Budan keıin Aqtoqty (Ǵ.Músirepov, “Aqan Seri — Aqtoqty”), Aıman (M.Áýezov, «Aıman — Sholpan»), Aıjan (S.Muqanov, «Shoqan Ýálıhanov«), Dezdemona ([[Shekspır|Ý.Shekspır, «Otello») sııaqty arýlar beınesin jasap, lırıkalyq sezim-boıaýy mol aktrısa ekenin tanytty. Ásirese, Sháripovanyń shyǵarmalyq óner ǵumyrnamasynda Qaragóz (Áýezov, “Qaragóz”) róli úlken oryn alady. Bul róli arqyly aktrısa jas arý Qaragózdiń borysh pen sezim arasyndaǵy alasurǵan jan qaıǵysy men tragedııalyq taǵdyryn psıhologııalyq-emoııalyq turǵydan zor sheberlikpen ashyp, umytylmas tolyqqandy sahnalyq beıne jasady. Sháripova dramalyq, ótkir minezdi, komedııalyq rólderde de oınap, óziniń san qyrly sahna sýretkeri ekenin baıqatty: Qarlyǵash (Áýezov pen L.S. Sobolev, «Abaı«), Dámesh (Á.Tájibaev, «Kóńildester»; Sh.Husaıynov, «Qıly-qıly taǵdyrlar»), Nursulý (Q.Baıseıitov pen Q.Shańǵytbaev, «Beý qyzdar-aı» men «Oı, jigitter-oı»), Púlish (B.Maılın, “Maıdan”), Ajar, Valentına Nıkolaevna (S.Júnisov, “Ajar men ajal” jáne “Kemeńgerler men kóleńkeler”), Aısha (T.Ahtanov, “Sáýle”), Nazgúl, Gúlzar, Farıza (Ábishev, “Kúnshildik”, “Belgisiz batyr” men “Káýsar”), Bıkesh (Q.Muqashev, “Partorg”), Aınash (Sh.Qumarova, “Kimniń toıy?”), t.b. Sh. árbir rólimen ózine tán ádemi de árli, baýrap alar tartymdy, ashyq ta aıqyn dıkııasy, áserli de áýezdi ánshilik pen emo. tebireniske toly daýys úni men plastık. qımyl-áreketi arqyly kórkem sahnalyq beınelerdi shynaıy keskindedi. TMD jáne shet el dramatýrgııasynyń týyndylary boıynsha qoıylǵan spektaklderde de erekshe kózge tústi: Sattyhan, Bahrı (S.Ahmad, “Kelinder kóterilisi” men “Kúıeý”), Úkibala (Sh.Aıtmatov, “Ǵasyrdan da uzaq kún”), Ellen (I.P. Kýprııanov, “Vetnam juldyzy”), Kaplan (A.Ia. Kapler, “Lenın 1918 jyly”), Ganna (A.A. Dýdarev, “Kesh”), Elena (A.M. Gorkıı, “Kúnnen týǵandar”), Anıta (V. Delmar, “О́kinishti ómir”), Ákim áıel (F.Erve, “Túlki bıkesh”), t.b. Kezinde ol kóptegen dýblıajǵa jáne radıoqoıylymdarǵa qatysyp, kórkem sóz oqýmen de (Áýezov, Músirepov, S.Seıfýllın, t.b. jazýshylardyń shyǵarmalary) shuǵyldandy.

Kıno rólderi

Nurjamal (“О́jet qyz”, 1955), Dına (“Biz osynda turamyz”, 1957), Hadısha (“О́mir joly”, 1961), Prokýror (“Shyńdaǵy shynar”, 1965), Qarlyǵash (“Abaı” telefılmi, 1976), Bálzııa (“Zaman-aı”, 1997), t.b. 1958 j. Máskeý q-nda ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigine qatysty.

Marapattary

• 1959 jyly «Qazaq SSRnyń eńbek sińirgen artısi»
• 1966 jyly «Qazaq SSRnyń Halyq artısi» qurmetti ataqtary berildi.
• 1959 jyly «Qurmet belgisi» ordeni
• 1981 jyly «Halyqtar dostyǵy» ordeni
• 2005 jyly QR tuńǵysh prezıdentiniń jarlyǵy boıynsha eń joǵarǵy «Otan ordeni» men marapattalǵan.
• Birneshe dúrkin Qazaq KSR joǵarǵy keńesiniń «Qurmet» gramotalary men marapattalǵan.
• Kóptegen medaldardyń ıegeri.
• 2016 jyly QR tuńǵysh prezıdenti — Elbasynyń mádenıet pen óner salasyndaǵy memlekettik stependııasynyń ıegeri.

Maqala avtory Berdaly Ospan

Derekkózge silteme: www.adyrna.kz // http://adyrna.kz/uncategorized/z-mz-g-l-sh-rip-yizyi-so-yi-ret-sahna-a-shyi-tyi/

Adyrna portaly