Altaı qazaǵynyń ǵazaly: Bir kókjaly jortyp júr Alataýda…

*Ularbek Dáleıuly — 1980 jyly 26 qańtarda Altaı aımaǵynyń Kóktoǵaı aýdanynda dúnıege kelgen.

О́leńderi jas aqyndardyń «Japyraqqa tunǵan tamshylar»(Úsh qııan, 2003.j.), «Jas tolqyn» (Jalyn, 2006.j.), «Táýelsizdiktiń nurly tańy» (2010 j.), «Azattyq tańyndaǵy azat jyr» (2013j) qatarly ujymdyq jınaqtaryna engen.

«Qanymdaǵy qasqyr ıisi», «Kúz jaýǵan soqpaq» atty jyr kitaptarynyń avtory. *

ELES

Baıaǵyda,
Baıaǵyda…
Atam marqum súıenip taıaǵyna.
Ajal jaıly bir aýyz sóz qozǵasań,
Qoı deıtuǵyn, áı, bala – qoı, ony ma?!
Qoı deıtuǵyn, ashýyn basyp áreń, (Qandaı qyrsyq shal edi ashýy eren?)
Top balanyń ishinen batyrsynyp,
Ertegi aıt dep barýshy em qasyna men.
Sábılerdi aqsaqal ermek qylyp, Bastaýshy edi tamaǵyn kernep turyp. Kektengenin aıtatyn sol ajalǵa, Maıdandasyn maıdanǵa jerlep turyp.
Qos kózinen jas emes, qan aqqanda, Kektenipti ajalǵa, jaratqanǵa.
Bastan keshken batyrlyq hıkaıasyn,
Aıaqtaıtyn aǵaryp tań atqanda.
…Ǵumyryna basylǵan qara tańba,
Sol qartymdy ańsaımyn tań atarda.
Bir kókjaly ómirdiń kóz jumypty,
Bir kókjaly jortyp júr Alataýda…

***

ÁJEMNIŃ IISI
Kenezemde bir shól bar qanbaı júrgen, Qurǵyr-aý,
Jibimeıdi tańdaı múldem.
Bal tatyǵan zámzám da basa almaıdy, Kezi kelse sharappen aldaımyn men.

Kenezemde bir shól bar qanbas máńgi, Medeý etem men oǵan jazǵy aq tańdy.
Amalym joq,
Kelmeske bári ketip,
Kóńilimniń jaılaýyn qar basqan-dy.

Qatyǵyn jep Qazaqtyń kempiriniń, Erjetken em astynda eltiriniń.
Týǵan dalam tunjyrap qımaı qalǵan,
Alys jortqan alkeýde bóltirigin.

Kenezemde bir shól bar kópten júrgen,
Onyń orny ómirden óshken múldem. Shattyǵymnyń sóndirip jalǵyz shamyn, Muńnyń jeli irgemnen eppen kirgen.
Sol meni kektendirgen, kektendirgen…

Osy shólim qanbaı júr áli kúnge, Tappaıdy emin baqsyń da,
Bári múlde.
Qupııasy tek qana bul dertimniń,
Marqum momyn Ájemniń qabirinde…

***

Oı býyp men jaıly ǵana,
Mańaılap oshaqtyń qasyn.
Saǵynysh sherin tóktiń be, Ana,
«Aǵaryp myń qulash shashyń?!»

Tamsanyp sútińniń dámin,
Oılanam taǵdyrym jaıly.
Kórsem de muńlyqtyń bárin,
Dál sendeı saǵyna almaıdy!

Aryma jaqtym ba kúıe,
Anaý bir dańǵaza shýdan.
…Dańǵaza ómirdi súıe,
О́zińnen qan ýystap týǵam.

Búginge úmitti jalǵap,
Qolym da, jolym da kúrmeý.
Tym alys áketti aldap,
Eski úıden bastalǵan súrleý.

Túsirip ýaıymshyl kúıge,
Jaýa ma jańbyry kúzdiń.
Elesi kele me úıge,
Men súıgen baqılyq qyzdyń…

Elsiz bir adyrǵa túsip, Uıyqtaımyn sertimdi jastap.
…Bir kúni jetermin ushyp, Adasqan qustardy bastap…
Qahary qatty bul qystyń, Qulazyr qańtardyń túni.

…Sen de uzaq azapqa tústiń, Tym uqsas Analar muńy.
Jatqanmen joldardy qushyp,
Saǵynysh aspany asqaq.
Bir kúni jetermin ushyp, Adasqan qustardy bastap…

***

TÚN. О́SKEMEN. ALTAIDY AŃSAÝ

Islam Ábishevke

Eskirtip jyl azaby,
Sarǵaıtyp kún aptaby,
О́zińmen qaıran Altaı,
qaýyshtym jylap taǵy.

Joryqtar shańyn jutyp,
naızasyn tútin
shalǵan,
Túrkiniń týmasy edim
sen úshin kúshin salǵan.

Qaldyryp kúngeı betin
qansha jyl el aýnady,
Ertistiń enin boılap
qansha jyl sel aýnady?!

Túrýsiz túndigimdi
julqydy qansha boran,
Irgeme qondy qansha
ińirde sharshaǵan án.

Byltyrǵy ketken qustar
keldi áne,jolaýshylap,
Sońǵy qus men izdegen
muńlyǵym sol-aý, sirá…

Esimde:
Sol beıbaqtyń qadirin bilmegen tún,
Esimde:
Osy taýda emender búrlegen tún.
Jol qarap júrgen shyǵar jolsyzben ketken erge, (Jelikken jetesizi aınalyp ketti óleńge).

Kúz jaýǵan soqpaq
Shyǵysqa aparatyn aqyrǵy jol emes bul,
Batysqa áketetin saparlar sońy emes bul!
Altaıdaı júregi bar, rýhy ór, sanasy aman,
Ertisim qaldy amanat – Islam aǵa, saǵan!
(Ertisteı qany taza, bekzada aǵa, saǵan!..)

Ini bop ergenderge jaraǵan aǵalyqqa, Synalǵan adamdyǵy ótkelsiz san aǵysta. Shóldegen adaldyqqa, ezdikten zapy ǵasyr,
Er ediń aty Islam, jany – márt, Zaty – ǵasyl.

О́ziniń bıiktigi ózine jara salǵan,
Taýlarym taǵy amanat – Islam aǵa, saǵan!

… Eskirtip jyl azaby,
Sarǵaıtyp kún aptaby,
О́zińmen qaıran Altaı, qaýysham jylap taǵy.
Mamyrda naızaǵaıdyń oǵyna jaralanar,
Júrmeıdi shyń basynda alaıda, shaǵalalar…

Syımaımyn dúnıege,
Syımaımyn aspan, jerge,
Mendegi qalǵany tek – ókinish basqan keýde.
Osylaı ókindirip ótedi ómir jazǵan,
Parqym az meniń sirá, mekensiz qońyr qazdan.

Eńsemdi ezedi muń, basady qorǵasyndaı, Aqshamda jaýǵan jańbyr beıne bir kóz
jasymdaı.
Anasy Altaı úshin ólýdi baq sanaǵan,
Eliktep ertegi emip, oı alǵan áfsanadan.

Seniń ór dańqyń úshin, semserli sertiń úshin,
Narkesken namysyń hám qasterli kórkiń úshin, Hafızdi etip úlgi aqyn bop jaralsam da,
Men seni bermen áste jıyrma Samarqanǵa.

Erlikti, eserlikti sert etken salty kúshti, Izdeı me mynaý aspan,
Mekensiz jalqy qusty?…
…Ińirde týǵan aıdy tireý ǵyp óz basymmen, Sen úshin jyr jazamyn, qaıǵym hám kóz jasymmen…