Balalardyń bıologııalyq emes ákeleri «Týý týraly kýálikke» kirmeýi múmkin

Buǵan memleket «náresteler saýdasymen» kúresý maqsatynda barmaq.
Taǵy bir «gáp» bar: eger joǵalǵan balasyn ata-anasy úsh kún ishinde izdep kelmese, bala jetimhanaǵa ketip qalýy ǵajap emes.

psıhologtardyń «Bıshimbaev sotyn qaramaýǵa keńes bergenin», onyń adam psıhıkasyna keri áser etetinin jazdy. Halyq basqa sharýasyn ysyryp tastap, Bıshimbaevtyń sotyna alańdap jatqanda, Parlament qoǵam ómirine, árbir otbasyǵa áser etýi múmkin zań jobalar toptamalaryn yń-shyńsyz qabyldap tastaýda. Onyń ishinde áleýmettik shıeleniske tamyzdyq bolý áleýeti bar daýly jaıttar jeterlik.

Mysaly, Májilis «QR adam saýdasyna qarsy is-qımyl týraly» negizgi zań jobasyn jáne oǵan ilespe – «QR keıbir zańnamalyq aktilerine adam saýdasyna qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine adam saýdasyna qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobalaryn maquldady.

Bul qujattar, sarapshylardyń boljamynsha, ózge «kókek-ákeden» jaratylǵan balany jetim dep keýdeden teppeı, týǵan balasyndaı ósiretin barlyq ákelerge kóleńke túsirgeli tur.

Májilis depýtaty Qaraqat Abdenniń aıtýynsha, tikeleı Prezıdenttiń tapsyrmasymen, Bas prokýratýra kámeletke tolmaǵandardy jasyryn saýdalaý shemalaryn anyqtaý úshin balalardy asyrap alý máseleleri boıynsha qoldanystaǵy zańnamaǵa monıtorıng júrgizgen.

«Tekseris qorytyndysynda anyqtalǵandaı, náresteniń týý týraly akt jazbasyna ózgerister engizý múmkindiginiń berilýi bala saýdasyna septesetin sebepterdiń biri dep tanyldy. Bul tájirıbede qalaı júzege asyrylady? «Balanyń ákesi» degen grafaǵa adam saýdalaýshynyń aty-jóni engiziledi. Belgili bir ýaqyt ótken soń anasy sábıden bas tartady. Osydan keıin sottyń sheshimimen bala «ákesine» beriledi. Qaralyp jatqan zańda osy kórsetilgen problemalar sheshilýge tıis. Balanyń týý týraly aktilik jazbada zań buzýshylyqtarǵa jol bermeý úshin zań júzinde sharalar qabyldanýy qajet», – dedi depýtat Qaraqat Abden.

Quqyq qorǵaý organdary osy ıdeıany jaqtaıdy.

«Bul problema zań jobalaryn qolǵa alǵannan beri týyndady jáne túrli alańda, Májilistiń komıtetterinde talqylandy. Zań jobalary boıynsha Parlamentte jumys toby ary qaraı jumys isteýde. Biz bul máseleni qaraımyz. Ol óte ózekti jáne qajet. Munda genetıkalyq ekspertıza júrgizý talabyna qatysty birqatar másele týyndap tur. Prınıpti túrde alǵanda, Ishki ister mınıstrligi muny qoldaıdy. Eger dál qazir zańda osyny eskermesek, onda keıin qylmystyq proester kezinde túrli másele aldan shyǵýy múmkin. Biz bul máseleni pysyqtap shyǵamyz», – dep sendirdi Ishki ister mınıstri Erjan Sadenov.

Qoǵam belsendisi, zań mamany Svetlana Savık mundaı qadamǵa abaı bolǵan jón ekenin eskertti.

«Týý týraly kýálikke tek resmı nekede turǵan jubaıyn nemese bıologııalyq ákeni ǵana engizý týraly túzetýler talqyǵa salynýda dep estidik. Eger sondaı shekteýler engizilse, onda Qazaqstanda ákesiz balalar qaptaıdy. Depýtattar adam saýdasyna qarsy jańa zańda tıisti tyıymdy bekitse ne bolady? Onda mysaly, jigiti júkti etip tastap ketken kelinshekpen basqa adam kóńil qossa, biraq birden úılenbese, ol ananyń ómirge ákelgen balasy báribir «ákesiz» tastandyǵa aınalady. О́mirde ony bıologııalyq emes ákesi súıispenshiligine bólep, mápelep ósirýi múmkin. Biraq qujat júzinde ákesiz dep jazylady, bul faktini ata-anasy baladan jasyra almaıdy. Bul aǵat qadam qanshama balanyń taǵdyryn tálkekke salady. Bala saýdasyna tosqaýyl qoımaıdy, qaskóıler basqa tásildi tabady», – dedi S.Savık.

Onyń pikirinshe, balanyń Týý týraly kýáligindegi «Ákesi» grafasyna adam saýdalaýshy qylmysker óz aty-jónin jazady deý – ne jalǵan sóz, ne jappaı emes, sırek kezdesetin jaıt. О́ıtkeni erteń ol balanyń satylyp ketkeni anyqtalsa, tergeýshiler memlekettik resmı aktige óziniń aty-jónin jazǵan adamǵa shyǵady. Kánigi, aqyldy qylmyskerler únemi jasyryn qalady, bulaısha, tulǵasyn jarııalap, ózin-ózi ustap beretindeı adam saýdagerleri aqymaq bolmasa kerek.

Qoǵam belsendisiniń túsindirýinshe, «Ákesi» grafasyna bóbektiń sheshesimen jubaılyq qarym-qatynasta bolmaǵan erkektiń atyn jazý kóbine, sýrrogat ana («jatyr ana») tásilinde qoldanylady. Biraq Qazaqstanda sýrrogat analyqqa tyıym salynbaǵan.

Balalar saýdasynda Týý týraly kýálikke bógde erkekti jazý tásiliniń paıdalanylatynyn birinshi bolyp, bilim salasynyń sheneýnikteri aıtty. Ashat Aımaǵambetov basqaryp turǵan tusta, 2022 jyly Oqý-aǵartý mınıstrligi «QR keıbir zańnamalyq aktilerine bilim berý jáne balanyń quqyqtaryn qorǵaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańynyń jobasyn ázirlep, onyń tujyrymdamasynyń jobasynda dál osy «dáıektemeni» keltirdi.

«Zańsyz asyrap alý, onyń ishinde shet memleketter azamattarynyń balany elden tys áketýi jaǵdaılaryna soqtyrǵan birneshe zańsyz shema áshkerelendi. Buzýshylyqtarǵa laýazymdy adamdardyń áreketteri ne áreketsizdigi, zańnamadaǵy olqylyqtar jáne respýblıkalyq derekter bankiniń (RBD) kemshilikteri yqpal etedi. Eń kóp taralǵan shema – basqa áıelmen nekede turǵan er adamnyń ózge júkti ananyń sábıiniń ákesi retinde jazylýy. Bosanǵannan keıin bıologııalyq anasy náresteden bas tartyp, ony «ákesine» beredi», – dep túsindirdi Oqý-aǵartý mınıstrligi.