Bıyl mınıstrlik aýyl sharýashylyǵyn qarjylandyrýǵa rekordtyq qarjy bóldi

Foto: «EQ»

Bıyl aýyl sharýashylyǵyn jeńildikti qarjylandyrýǵa rekordtyq 580 mlrd teńge bólindi. Bul qarajat eginshilerge tikeleı nesıe berýge, paıyzdyq mólsherlemeni tómendetýge, forvardtyq satyp alýǵa baǵyttaldy, dep jazady qandastar.kz.

Nátıjesinde respýblıka eginshileri dándi daqyldar boıynsha rekordtyq kólemde ónim jınady: ortasha ónimdilik gektaryna 16,1 entner bolyp, 26,7 mln tonna astyq bastyryldy. 2023 jyly ortasha ónimdilik 10 /ga quraǵan bolatyn. Sonymen qatar 3,2 mln tonna maıly daqyl bastyryldy, 2,9 mln tonna kartop, 3,9 mln tonna kókónis jáne 2,6 mln tonna baqsha daqyldary jınaldy. Agrotehnologııalardy durys qoldaný, sapaly tuqymdar, mıneraldy tyńaıtqyshtar jáne ósimdikterdi tıimdi qorǵaýdyń arqasynda joǵary ónimdilikke qol jetkizildi.

Aldaǵy ýaqytta aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn ártaraptandyrý jumystary jalǵasyn tabady. Prezıdent tapsyrmalary boıynsha ázirlengen Jol kartasy aıasynda 2024–2028 jyldar aralyǵynda aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemin eki esege arttyrý mindeti qoıyldy. Jalpy, Qazaqstan Respýblıkasynyń agroónerkásip keshenin damytýdyń 2021–2030 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy sheńberinde 2030 jylǵa qaraı bıdaı ónimdiligin gektaryna 20 entnerge deıin arttyrý josparlanyp otyr. Aıta ketý kerek, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2025 jylǵa arnalǵan kóktemgi egis jáne kúzgi jıyn-terim jumystaryn qarjylandyrý bıyldyń ózinde bastalyp ketti.

Foto: Grainboard.ru

Qazaqstan dándi daqyldardyń eksporttyq naryqtaryn keńeıtýde

Qazaqstan jyl saıyn 8-9 mln tonna astyq eksporttaıdy, onyń 6,5-7,5 mln tonnasy — bıdaı. Eksport geografııasy 40-tan astam eldi qamtıdy. Ortalyq Azııa, Aýǵanstan, Qytaı, Túrkııa, Iran, Italııa, Týnıs elderi dástúrli naryq sanalady. Bıylǵy qarasha aıynyń sońyndaǵy jaǵdaı boıynsha 6,3 mln tonna astyq eksporttaldy. Jańa ónim eksporty 2,37 mln tonnany qurady, bul 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 52%-ǵa artyq.

О́zbekstanǵa jetkizilim 42%-ǵa artyp, 944 myń tonnany qurady, ótken jyly bul kórsetkish 665 myń tonna bolǵan. Tájikstanǵa jetkizilim 49%-ǵa ósip, 2023 jylǵy 254 myń tonnadan bıyl 377 myń tonnaǵa deıin jetti. Sondaı-aq Qytaıǵa eksport kólemi 17%-ǵa ósip, ótken jylǵy 304 myń tonnadan bıyl 355 myń tonnaǵa deıin artqany baıqaldy, Aýǵanstanǵa jetkizilimder ótken jyly 67 myń tonnadan aǵymdaǵy jyly 115 myń tonnaǵa deıin 71% – ǵa ulǵaıdy, Iranǵa jetkizilimder 10 myń tonnadan 299 tonnaǵa deıin 30 ese ulǵaıdy myń tonna. Aýǵanstanǵa jetkizilimder kólemi 71%-ǵa ulǵaıyp, ótken jylǵy 67 myń tonnadan 115 myń tonnaǵa deıin artty. Iranǵa eksport kólemi 10 myń tonnadan 30 esege artyp, 299 myń tonnany qurady.

Bıyl eksporttyq áleýet 12 mln tonnaǵa jetedi dep boljanýda. Negizgi ótkizý naryqtary – Ortalyq Azııa, Qytaı, Aýǵanstan, Italııa jáne basqa elder. Sondaı-aq Ázerbaıjan, Aýǵanstan, Iran, Irak, Soltústik Afrıka jáne EO elderine Qara jáne Baltyq teńizderiniń porttary arqyly 2 mln tonnaǵa deıingi kólemde astyq tasymaldaý máselesi pysyqtalýda.

Jumystyń tıimdiligin arttyrý úshin Qazaqstan ishinde de, eksportqa da jóneltýdi josparlaıtyn jedel astyq shtaby quryldy. Halyqaralyq dálizder qurý jónindegi jobalardy iske asyrý arqyly eksport geografııasyn odan ári keńeıtý josparlanýda.

Elimizde mal basy artty

Bıylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda elimizdiń aýyl sharýashylyǵynda mal basy men qus sany artty.

Iri qara mal (IQM) – 8,2 mln bas (120,6%), onyń ishinde sıyr – 4,4 mln bas (123,3%), jylqy – 4,1 mln bas (104,9%), túıe – 2,8 mln bas (104,7%). Sút óndirisi 3 mln tonnaǵa (104,2%) jetti, onyń 1,1 mln tonnasy (107,5%) aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynda óndirildi. Taýyq jumyrtqasyn óndirý 3,7 mlrd danaǵa deıin (100,9%) jetti, onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynda 3,1 mlrd danaǵa deıin (101,5%) ulǵaıdy.

Respýblıka boıynsha 2024-2025 jyldardaǵy qystaý kezeńinde 35,2 mln tonna shóp (jospardyń 143,9%-y), 2 mln tonna pishen (jospardyń 117,9%-y), 5,1 mln tonna saban (jospardyń 111,9%-y), 2,3 mln tonna súrlem (jospardyń 117,9%-y), sondaı-aq 5,8 mln tonna jem (jospardyń 104,4%-y) daıyndaldy.

Daıyndalǵan mal azyǵynyń kórsetilgen kólemi ónim men tól alýdyń josparly kólemin, tolyqqandy azyqtandyrýdy, sondaı-aq jalpy mal basynyń saqtalýyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi.