Dárigerler tanymal Dýbaı shokoladynyń densaýlyqqa qaýipti ekenin eskertti

Foto: Ozon.ru

Bul tátti sońǵy birneshe aıda naǵyz hıtke aınaldy. Dýbaı shokoladyn blogerler men ataqty adamdar maqtap, budan dámdi eshnárse jep kórmegenderin aıtady. Alaıda dárigerler bul táttiniń tek artyq salmaqqa ǵana emes, jalpy densaýlyqqa da zııan ekenin eskertip jatyr. Onyń quramyn jáne densaýlyqqa qalaı áser etetinin «Doktor Pıter» sarapshylarmen birge zerttep kórdi. Bul týraly qandastar.kz Stan.kz aqparat agenttigine silteme jasap habarlaıdy.

Tanymal tátti qoldan jasalady. Onyń quramynda belgııalyq sútti shokolad, fıstashka nemese kúnjit pastasy, kataıfı qamyry bar. Sońǵy ónim bastapqyda Shyǵysta qoldanylǵan, qamyr óte jińishke aq jipter tárizdi shıelenisken kúıde bolady. Onyń quramyna ádettegi ıngredıentter kiredi: sý, tuz, un jáne taýyq jumyrtqasy.

«Tátti pasta men shokolad, oǵan qosa qamyr – bul naǵyz kómirsý bombasy sııaqty estiledi. Mundaı ónim densaýlyqqa zııan bolýy múmkin», – deıdi dáriger-toksıkolog Mıhaıl Kýtýshov.

Fıstashka pastasy men kataıfı qamyrynan basqa shokoladtyń quramynda ekzotıkalyq jemister, jańǵaqtar, dámdeýishter, sút ónimderi, sondaı-aq boıaǵyshtar men konservanttar jıi kezdesedi. Munyń bári desertti óte kalorııaly etedi, al keıbir ıngredıentter allergııa týdyrady.

«О́kinishke qaraı, tanymal desertti jegennen keıin bir qyzdyń aýzy qyshı bastaǵan. Birneshe sekýndtan soń ol qatty tunshyǵyp, jótelip, denesi qyshyp, kózi isinip, aqyrynda esin joǵalta bastaǵan. Kvınke isigin týdyrǵan naqty ıngredıentti aıtý qıyn, biraq bul jaǵdaı quramyn bilmeıtin shokoladty baqylaýsyz tutynýdyń qaýpin aıqyn kórsetedi», – dep atap ótti dáriger.

Tipti erekshe tátti allergııalyq reakııa týdyrmasa da, adamnyń asqazan-ishek joldaryna qıyndyqtar týdyrýy múmkin.

Dárigerlerdiń aıtýynsha, Dýbaı shokoladynda kalorııa men maıdyń mólsheri kóp. Sebebi bul dıareıa, asqazan qyjyly jáne ishtiń kebýi sııaqty máselelerge ákeledi. Sonymen qatar eger osyndaı táttilerdi jıi tutynatyn bolsańyz, salmaq máselesinen qashyp qutyla almaısyz. Semizdik qaýpi artyp, shokoladtaǵy qanttyń joǵary konentraııasy qant dıabeti bar adamdardyń densaýlyǵyn nasharlatady.

Ekspert kataıfı qamyry kóp mólsherde maıǵa qýyrylyp daıyndalatynyn jáne onyń kalorııasyn odan ary arttyratynyn aıtty. Buǵan qosa, óndirýshiler jıi qoldanatyn ıngredıentterdiń sapasyn jasyrýy múmkin. Iaǵnı qamyr, shokolad jáne pasta sapasyz bolýy yqtımal. Sondaı-aq boıaǵyshtar men konservanttardy umytpaý kerek.
Asqazan-ishek joldarynyń máseleleri men anafılaktıkalyq shoktan basqa, kómirsýlar men qanttyń osyndaı mólsheri uıqy bezi buzylyp, ót qabyndaǵy máseleleri órship ketedi. Bul ásirese ótinde tasy bar adamdar úshin qaýipti holeıstıtti qozdyrýy yqtımal.

«Jańǵaqtar men tuqymdarǵa úırenbegen adamdar jedel járdem shaqyryp, tynys alýdyń qıyndaýymen jáne qatty isinýlermen shaǵymdanyp jatyr. О́ıtkeni olardyń allergııasy bar ekenin bilmegen», – dedi terapevt Natalıa Zýbareva.

Mıhaıl Kýtýshovtyń aıtýynsha, eger adam bul shokolad túrin synap kórýge sheshim qabyldasa, kelesi nárselerge nazar aýdarý qajet. Birinshiden, deserttiń quramynda bolýy múmkin allergenderdi tekserý kerek. Ekinshiden, qyshý, qyjyl, entigý nemese basqa da jaǵymsyz belgiler paıda bolsa, dereý dárigerge júginý kerek. Jaǵdaıdyń sebebin anyqtap, tıisti em qabyldaǵan jón.

Zýbareva óz kezeginde, bul desertti unatatyn adamdarǵa ony úıde ózderi daıyndaýdy usynady. Osylaısha, kataıfı qamyrynyń sapasyn tańdap, fıstashka pastasyn azaıtyp, sútti shokoladtyń ornyna aщy shokolad qosýǵa bolady. Munyń bári taǵamnyń kalorııasyn azaıtyp, táttige qumar jandardy qaýipti saldarlardan saqtaýǵa múmkindik beredi.

Eske salaıyq, buǵan deıin elorda polıeıleri qazir trendke aınalǵan Dýbaı shokoladyn ınternette jarnamalaǵan alaıaqtardy anyqtaǵanyn jazdyq. Jergilikti turǵyndardyń biri alaıaqtarmen hat almasyp, tólem men jetkizý joldaryn talqylap, shamamen 15 myń teńgege bir plıtka shokoladqa tapsyrys bergen. Aqshany bank kartasyna aýdarǵannan keıin alaıaqtar ony buǵattap tastaǵan. Jábirlenýshi aldanǵanyn túsingen soń polıııaǵa júgingen. Osyndaı shaǵymmen bes jábirlenýshi júgingen.