Dollardyń 1000 teńge bolýy ras áńgime me: defolt Qazaqstan ekonomıkasyna qalaı áser etýi múmkin

ULTTYQ QORDAN ALYNǴAN TRANSFERTTER TEŃGE BAǴAMYNA ÁSER ETEDI

Úkimet otyrysynda sóz alǵan QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy Tımýr Súleımenovtiń aıtýynsha, qyrkúıekte teńge baǵamy azdap 0,1%-ǵa nyǵaıyp, bir dollar úshin 481,11 teńge boldy. Alaıda jyl basynan beri ol 5,8 paıyzǵa álsiredi.

 – Qyrkúıek aıynda Ulttyq qordan respýblıkalyq bıýdjetke 945 mıllıon dollar kóleminde transfert jasaldy, sonyń arqasynda teńge baǵamy barynsha turaqty boldy, – dedi Ulttyq bank basshysy.

Degenmen, Halyk finance taldaý ortalyǵynyń sarapshylary atap ótkendeı, úkimet parlamentte bıylǵy jylǵa Ulttyq qordan bıýdjetke túsetin transfertterdi 1,5-2,0 trıllıon teńgege ulǵaıtý máselesin talqylaǵan. Biraq 2024 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly zańǵa tolyqtyrýlar bolǵan joq, bul Ulttyq qordan bıýdjetke tek qyrkúıekte ǵana emes, qazan aıynda da transfertterdiń kólemine qatysty suraqtar týǵyzady.

– Jalpy, bul jaǵdaı bekitilgen respýblıkalyq bıýdjetti atqarýdaǵy júıesizdikti kórsetedi, – deıdi sarapshylar.

– Ulttyq qordan transfertter taǵy da túser bolsa, teńge baǵamy turaqty bolady. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda teńge de qunsyzdana beredi. Másele Ulttyq qordan túsetin transferttiń kólemine baılanysty. Eger teńge baǵamyn saqtap qalamyz desek, onda keler jyly segiz trıllıon teńge transferttelýi tıis, – deıdi ekonomıst Aıdarhan Qusaıynov.

Bul jaǵdaıdan shyǵýdyń jalǵyz joly teńge baǵamyn ustap turýdan bas tartyp, ony naryqqa jiberý, deıdi ekonomıst. Onyń aıtýynsha, bizde basqa amal joq.

– Biz bıýdjettik shyǵyndardy retke keltirip, Ulttyq qordaǵy qarajatqa muqııat bolýymyz kerek. Sonda baǵam dollar úshin myń teńgege deıin kóterilýi múmkin. Úkimet bıýdjettik tártipti nyǵaıtyp, bıýdjet shyǵystaryn qysqartýǵa daıyn ba degen suraq bar. Nemese teńge turaqty bolǵanyn qalasańyz, bıýdjettik tártipti, transfertterdi qysqartýdy jáne basqasyn umytyńyz. (Úkimet) qandaı sheshim shyǵaratynyn bilmeımin, – dep moıyndady Qusaıynov.

Rasynda, búginde Ulttyq qordan aýdarylǵan transfertter arqyly teńge baǵamyn “ustap” otyrǵan bılik bolashaqqa dep saqtap otyrǵan qarajatqa aýyz salýda.  Iaǵnı, keri qaıtarylýy tıis QQS taǵy da keıinge shegerilýde. Teorııalyq turǵydan bıýdjetten qaıtarylýy tıis bolǵan qarajat endi qaıtarylmaıdy. Qarjy naryǵynyń sarapshylary bıýdjettik daǵdarys jaǵdaıynyń ýshyǵyp bara jatqanyn atap ótýde. Memlekettik shyǵystardyń ósýi jalǵasýda, bul ekonomıkanyń “janyp” ketýine ákeledi. Tıisinshe, bıýdjet tapshylyǵy ósýde: 2022 jyly ol 2,3 trln teńgeni qurasa, 2023 jyly 3,1 trln teńgege deıin ósti. Bıylǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha 5-6 trln teńge bolatyn shyǵar. Jalǵyz suraq – bul qashanǵa deıin jalǵasady?

TEŃGENIŃ QUNSYZDANÝY NEMESE DEVALVAIIa

– Dollardyń qashan myń teńge bolatynyn bilmeımin. Muny sizge eshkim aıtpaıdy, óıtkeni kóptegen faktorlar bar. Biraq bul kelesi jyldyń basynda bolýy múmkin nemese bes jyl, jeti nemese on jyldan keıin bolýy múmkin. Bir nárse anyq: bul erte me, kesh pe bolady. Teńge baǵamynyń jaǵdaıy kóptegen syrtqy jáne ishki faktorlarǵa baılanysty, – deıdi ekonomıst Arman Beısenbaev.

Negizinde Tımýr Súleımenov óz baıandamasynda «teńgeniń odan ári serpini naryq qatysýshylarynyń kútýlerine, álemdik naryqtardaǵy jaǵdaıǵa jáne geosaıası jaǵdaıdyń ózgerýine baılanysty bolady» dep erekshe atap ótti.

– Syrtqy ortadan jeke táýekel faktorlarynyń artqanyn baıqaımyz. Olar negizinen Reseı Federaııasyndaǵy ınflıaııanyń údeýimen, sondaı-aq álemdik azyq-túlik naryqtaryndaǵy baǵalardyń ósýimen baılanysty, – dep atap ótti Ulttyq bank basshysy. Onyń aıtýynsha,  ósip kele jatqan fıskaldyq alshaqtyqty jabý jáne ony jalǵastyrý quraldarynyń tóńireginde suraqtar kóp. Munyń bári Ulttyq qordan qarajat alýǵa baılanysty. Transfertterdiń kóp mólsherde bolýy  baǵaǵa tikeleı qysym jasap, teńgeniń qunsyzdanýyn arttyra túsedi.

Aǵymdaǵy jaǵdaıdy túsindire otyryp, Arman Beısembaev, óz kezeginde, eger sheteldegi jaǵdaı ýshyǵa tússe, ol bizdiń teńgemizdiń qunyna da áser etetinin aıtty. Onyń pikirinshe, eger Qytaıdaǵy qarjylyq-ekonomıkalyq daǵdarys basylmaı,  odan ári Eýropa men AQSh ekonomıkasyna áser eter bolsa, onda dollar baǵamy 1000 teńgege jetedi.

– Qytaı qazir álemdik ekonomıkanyń úlken oıynshysyna aınalyp úlgerdi, sondyqtan bul elde bolyp jatqan árqandaı ekonomıkalyq jaǵdaı Eýropaǵa da, AQSh-qa da tákeleı áser etpeı qoımaıdy. Biz jahandyq álemde ómir súrip jatqanymyzdy jáne bir shetinde bolyp jatqan oqıǵalardyń ekinshisine áser etetinin túsinýimiz kerek. Importqa táýeldi el retinde Qytaı men Reseı ekonomıkasymen tyǵyz baılanystymyz. Reseı ekonomıkasy da Qytaı ekonomıkasymen tyǵyz baılanysty. Eger Qytaı ekonomıkasynda kúrdeli máseleler bastalsa, men rýbl odan ári «ushyp ketedi» dep qorqamyn. Batys pen Reseı arasyndaǵy baılanys áldeqashan úzilip, Reseı Qytaı men Úndistanǵa baǵyt aldy. Al eger olarda kúrdeli ekonomıkalyq problemalar týyndasa, bul bizge avtomatty túrde keri áser etedi, – dep túsindiredi ekonomıst.

Onyń paıymdaýynsha, eger Qytaı óz qarjy júıesinde turaqtylyqty saqtaı almasa, onda bul uıyqqa ekonomıkanyń kóptegen sektory túsip ketýi ábden múmkin, ondaı jaǵdaıda bul uıyqqa álemniń basqa elderi de túsedi degen sóz.  Al ımportqa táýeldi Qazaqstan da osy uıyqqa túsip qalý qaýpi joq emes.

– Bul jaǵdaıda biz keri shyǵa almaımyz. Al ósip kele jatqan geosaıası jáne ekonomıkalyq táýekelderdi eskere otyryp, Qazaqstan aqshanyń syrtqa aǵyp, valıýtanyń syrtqa shyǵyp ketýine  tap bolýy múmkin. Investıııalar bul jerden kete bastaıdy, óıtkeni bul jerde qaýipti bolady. Al bul isti toqtatý úshin valıýtany aıtarlyqtaı qunsyzdandyrýǵa týra keledi, – deıdi Arman Beısembaev.

Onyń pikirinshe, biz qazir teńgeniń birtindep qunsyzdanyp bara jatqanyna kýá bolyp otyrmyz.  Jáne bul – damýdyń yqtımal nusqalarynyń biri. Teńgeniń baıaý bolsa da qunsyzdaný proesi birneshe jylǵa sozylýy múmkin. Osyndaı jaǵdaı argentınalyq peso men túrik lırasyna qatysty boldy. Mysaly, túrik lırasy 2014 jyldan beri óte az úzilispen úzdiksiz derlik qunsyzdanyp, 30 esege jýyq quldyrady. Qazir teńgege qatysty da solaı bolyp jatyr.

– Eger aldaǵy on jylda bizde ulttyq valıýtanyń qunsyzdanýy dál osy qarqynmen júre beredi  dep eseptesek, onda aǵymdaǵy baǵamdy onǵa kóbeıtseńiz, on jyldan keıingi dollar-teńge baǵamynyń qandaı bolatyny týraly bilýge bolady. Sol kezde bir dollar úshin myń teńge degeniń dollar-teńge baǵamynyń eń tómengi shegi bolyp shyǵýy ǵajap emes, – dep eskertti Beısembaev.

ULTTYQ QOR QABYRǴASY AQYRYNDAP SО́GILIP JATYR

Qazaqstannyń ishki naryǵyndaǵy jaǵdaı máz emes. Respýblıkalyq bıýdjettiń basym bóligi áleýmettik shyǵyndarǵa jumsalýda, bul óz kezeginde Ulttyq qorǵa aýyr salmaq salyp otyr.

  – Bıýdjettik daǵdarys kúsheıip keledi. Bıyl bizde shamamen alty trıllıon teńgege jýyq bıýdjet tapshylyǵy bar. Qarańyzshy, qordan aqsha qanshalyqty tez shyǵarylady. Qyrkúıek úshin olar mıllıardty shyǵardy, qazan aıynda olar bir jarym mıllıardty alǵysy keledi. Qarasha men jeltoqsanda ne bolady? Qyrkúıek aıyna deıin Ulttyq qordan tórt trıllıon teńge shyǵaryldy, ıaǵnı 2024 jylǵa bólingen kepildendirilgen transfertter qyrkúıekke deıin taýsyldy. Sodan keıin kepildendirilgen transfertterden artyq soma alynýda, – dep taldaıdy muny ekonomıst Beısembaev.

Prezıdent Toqaev joldaýlarynyń birinde QQS qaıtarý merzimin uzartý, ıaǵnı QQS qaıtarylmaı, jaı ǵana kelesi jylǵa qaldyrylýy múmkin emes ekenin aıtty. Bul bıýdjet tapshylyǵyn jabý úshin qajet. Biraq kelesi jyly dál solaı bolady. Rasynda, Qazaqstan ekonomıkasy qazir avanspen ómir súrip jatyr. Sondyqtan táýelsiz ekonomıster muny toqtatý týraly aıtýda – bıýdjet tapshylyǵyn joıý kerek, al ol úshin dollar baǵamyn 1000 teńge shamasyna jiberý kerek.

SONDA NE BOLADY?

Teńge kúrt qunsyzdansa, qazaqstandyqtardyń ómir súrý deńgeıi aıtarlyqtaı tómendeıdi. Satyp alý qabileti tómendeıdi, halyq kedeılenedi, óıtkeni mundaı jaǵdaıda olar otandyq ónimdi tutynýǵa shamasy kelmeıdi. Biraq ekinshi jaǵynan elimizde óndirilgen taýardyń barlyǵy eksportqa shyǵarylady degen sóz.

Eer sizge kúshti óńdeýshi ónerkásip qajet bolsa, onda sizdiń ulttyq valıýtańyz keremet bolýy mindetti emes. Ol syrtqy naryqta básekege túse alatyndaı jetkilikti deńgeıde álsiz de bolýy kerek. Onyń ústine arzan jumys kúshi bolýy kerek. Buǵan mysal retinde Qytaıdy alýǵa bolady. Onda arzan jumys kúshi bar, kúnine bir dollarǵa jumys isteıtin adamdy tabý ońaı.

Sarapshylar erte me, kesh pe Qazaqstan osyndaı qıyn kezeńdi bastan ótkerý kerek ekenin joqqa shyǵarmaıdy. Biraq uzaq merzimdi perspektıvada, 15-20 jyldan keıin bizge tutas bir ındýstrııany qurýǵa jáne bul qurdymnan aqyryndap shyǵýǵa eshteńe kedergi bola almaıdy.

Ekinshi jaǵynan, munyń bári biz osy kedeılikke ushyraımyz degendi bildirmeıdi. Munyń bári qandaı senarııdi tańdaǵanymyzǵa baılanysty. Eger qazirgideı ulttyq valıýtanyń qunsyzdanýyn az-azdan tejep otyrsaq, onda dollarǵa shaqqandaǵy teńgeniń baǵamy tek aldaǵy jeti jylda ǵana 1000 teńge mejesine jetedi.