ELIMIZ BOIYNShA JEDEL JÁRDEM QYZMETINDE MAMAN TAPShY

Mundaı stanııalar feldsherlermen 90% qamtylsa, dárigerler sany 80%-ke da jetpeıdi. Bul týraly Ulttyq shuǵyl medıınany úılestirý ortalyǵynyń ókili aıtty.

Aqhalattylar ne sebepti jedel járdem qyzmetinde jumys jasaǵysy kelmeıdi? Jedel járdem brıgadasy kezekti shaqyrtýǵa shyǵyp barady. Dáriger Maraldyń bul qyzmette júrgenine 10 jylǵa jýyqtaǵan. Ár jumys kúni ondaǵan adamǵa alǵashqy medıınalyq kómek kórsetedi.

О́zi – 4 balanyń anasy. Qyzmet babynda keıde psıhologııalyq turǵyda salmaq túsetinin aıtady. Aılyǵy 400 myń teńge shamasynda. Bul onyń eńbek ótiline qaraı bekitilgen soma eken. Maral Bákıeva, medıınalyq brıgadanyń dárigeri: – Bir kún kúndiz isteımiz, ekinshi kúni – tún. Sosyn 2 kún demalamyz. Ońaı. Qıyndyqtary da bar endi, sol shaqyrtýlarǵa baılanysty. Kúnine shaqyrtýlar óte kóp, 10-12 jasaımyz.

Al túnde 20-21. Eńbek demalysy negizinde 28 kún, biraq onymen qatar «ozdorovıtelnyı» qosylady. Jalpy 42 kún alamyz jylyna. Jedel járdem qyzmetine jurtshylyq tarapynan alǵys ta, shaǵym da bar. Elorda turǵyndaryna júrgizgen saýalnamamyzdyń nátıjesi osyny ańǵartty. Saýalnama: – Jedel járdem ýaqytynda kelmeıdi. Men aldynda 2-3 saǵat kúttim. Qan qysymy bolǵan mende. Kelgen joq. Sonymen ózimiz bardyq. – Úıdegi tátem aýyryp qaldy.

Soǵan shaqyrdym. Bári jaqsy, keldi. Iá, feldsher, bári boldy. – Eńbekaqylary óte tómen. Meniń joldasym alady 200 myń teńge. Onyń ústine ol dárigerlerdiń táýliktep jumys istegenin qossańyz.

Olar túnge túsedi ǵoı bir kúnderi. Sodan keıin olardyń tańerteń bir bitpeıtin «planerkalary» bar. Mamandardyń aıtýynsha, astanada «103» baılanys jelisine táýlik saıyn keminde 3 myń qońyraý kelip túsedi eken. Osy aralyqta 100 medıınalyq brıgada qyzmet kórsetedi. Saladaǵy túıtkilderdiń biri jedel járdem kólikteriniń jaı-kúıinde bolyp tur.

Ermek Ramazanov, qalalyq jedel medıınalyq járdem stanııasy dırektorynyń orynbasary: – Negizgi talap boıynsha ár 10 myń turǵynǵa bir jedel járdem kóligi bolýy tıis. Elordada qazir 1,5 mln adam bolsa, bizde 149 kólik bar. Biraq kóbi eskirdi. Biz olardy jóndeýden ótkizý úshin konkýrs jarııaladyq. Al jol-kólik oqıǵasy saldarynan 10-ǵa jýyq kólikke zaqym keldi. Olar boıynsha saqtandyrý, baǵalaý kompanııalarymen tıisti jumys júrip jatyr. Ulttyq shuǵyl medıınany úılestirý ortalyǵynyń resmı málimetinshe, eldegi jedel járdem stanııalarynda 1541 dáriger men 13 myńnan astam feldsher qyzmet etip jatyr.

Tájirıbeli dárigerlerdiń ortasha jalaqysy 550 myń teńge bolsa, feldsherler eńbek ótiline baılanysty 350 myń teńge shamasynda aılyq alady. Degenmen salada maman tapshylyǵy aıtarlyqtaı sezilip otyr. Ashat Saparov, Ulttyq shuǵyl medıınany úılestirý ortalyǵynyń basqarýshy dırektory: – Mamandarmen endi problema bar. Orta maman, feldsherlermen qamtamasyz etý 90%-teı respýblıka boıynsha. Al dárigerlermen qamtý 73% tóńireginde.

Medıınalyq oqytý mekemelerinde, túrli kafedralarda alǵashqy kómek kórsetetin mamandardyń azdyǵyna baılanysty sol kafedralarda sondaı kýrstar ashylyp, mamandar daıarlanyp jatyr. Sol mamandar ári qaraı kóbeıtilip, olarǵa grant bólinip, solar mekemelerge baǵyttalyp jumys jasaıdy degen úlken baǵdarlamalar bar. Shalǵaı eldi mekenderdegi naýqastardy ortalyq aýrýhanalarǵa shuǵyl jetkizý úshin sanavıaııa qyzmeti qarastyrylǵan. Bul tusta ózara jasalǵan kelisimshart negizinde kompanııalar kez kelgen ýaqytta áýekemelerimen qamtýǵa daıyn, – deıdi mamandar.