Elimizde onlaın nesıe alý qıyndaı túsedi

Endi onlaın nesıe alý aıtarlyqtaı qıyndaı túsýi múmkin. Sebebi, bankter ótinimdi túsken boıda maquldamaıdy. Iaǵnı, kemi bir kún ótýin kútedi. Osylaısha, qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tutynýshylardy alaıaqtardan qorǵaýdy kózdep otyr, dep habarlady Qandastar.kz.

Bul bastamanyń qanshalyqty tıimdi bolary ázirge belgisiz. О́ıtkeni, zań qabyldanyp, shekteýler engizilgenimen, tutynýshylyq nesıe alatyn azamattar sany azamaı tur.

Ulttyq bank dereginshe, jyl basynan beri tutynýshylyq kredıt kólemi 24 paıyzǵa ulǵaıyp, 12 trıllıon 8 mıllıard teńgege jetken. Demek, ósim 2,5 trıllıon teńgeni qurap otyr. Al, nesıelený kórsetkishi boıynsha kósh basyna úsh iri megapolıs halqy jaıǵasqan. Máselen, almatylyqtar 3 trıllıon 900 mıllard teńge, astanalyqtar 1 trıllıon 300 mıllıard, shymkenttikter shamamen 1 trıllıon teńge qaryz alǵan.

«Informbıýro 31» jańa jyldan bastap onlaın nesıe rásimdeý qıyndaıtynyn málimdedi. Sebebi, ótinim bergen tutynýshy bıometrııalyq sáıkestendirýden ótip qana qoımaıdy, jeke basyn rastaý úshin elektrondyq ıfrlyq qoltańbasyn qoldanýǵa mindetti.

Bul tártip bank klıentterin alaıaqtardan qorǵaýdyń bir amaly. Jáne mıkroqarjy uıymdary aqshany aýdarǵanǵa deıin bank shotynyń nemese tólem kartasynyń tutynýshyǵa tıesili ekenin tekserýi shart. Ári bankter onlaın nesıe alýǵa qatysty túsken ótinimdi sol sátte-aq maquldaı almaıdy. О́ıtkeni, qarjy naryǵyn retteý agenttigi kemi bir kún kútýge keńes bergen. Demek, suranymdy bógde adam joldasa, tutynýshy kredıtten bas tarta alady. Árıne, jańashyldyq alaıaqtar qurǵan qaqpannan qutqarýy yqtımal. Biraq negizgi problemany sheshpeıdi dedi sarapshylar. Sebebi, halyqtyń shamadan tys nesıelený kórsetkishi ulǵaımasa, kemip jatqan joq eken. Máselen, keıingi 9 aıda tutynýshylyq nesıe kólemi 2,5 trıllıon teńgege artqan. Al, turǵyndar nesıe kúndelikti qajettilikti óteıtin quralǵa aınalǵanyn jasyrmaıdy.

Máselen, ekonomıst Jangeldi Shymshyqov halyqtyń shamadan tys nesıelený máselesi qandaı da bir shekteý ne tyıym salý arqyly sheshilmeıdi dedi. Pikirinshe, el tutynatyn taýar qoljetimdi bolǵany abzal. Ol úshin tutynýshylyq nesıe álem elderindegideı 2-3 paıyzben berilýge tıis.

– Búkil álem boıynsha 2-3 paıyz tutyný kredıti. Endi sen tutyný kredıtine kirip kettiń, 30-35 paıyz. Bitti saýdań. Odan keıin sen taǵy bir kredıt alasyń. Endi qazir ony doǵaramyz dep jatyr ǵoı. Biraq degenmende qazaqqa onyń jolyn tabý ońaı. Seniń atyńa, myna kisiniń atyna, ana kisiniń atyna sóıtip bir-birimizdiń atymyzǵa jazyp báribir ala beremiz, – deıdi ol.

Iaǵnı, eń aldymen Ulttyq bank aqsha-nesıe saıasatyn qaıta qaraýy qajet deıdi sarapshy. Paıymynsha, ınflıaııaǵa monetarlyq qubylys qana emes, ımporttyń da áseri zor. Sondyqtan, tejeýshi kúsh esebinde bazalyq stavkany joǵary deńgeıde ustamaýǵa tıis. Kerisinshe, túsirýi kerek. Sol kezde shaǵyn jáne orta kásip ókilderi kóbirek nesıe alyp, ekonomıkalyq turaqtylyqty qamtýǵa yqpal etedi. Dese de, joǵary mólsherleme depozıt kóleminiń ulǵaıýyna sep bolyp otyr. Máselen, qyrkúıek aıyndaǵy salymdar 142 mıllıon teńgege artyp, 22,3 trıllıon teńgege jetip otyr. Al jyl basynan beri depozıt qory 2 trıllıon teńgege ósken.